Uued relvasüsteemid EKV-le

[hummel]

Mis väsinud M113 -netesse puutub, siis ma julgeks neid (koos eelkäija M59 -ga) võrrelda vene sama era maisnatega BTR-50/BTR-60. Lihtsalt USA-kad on suutnud teda külma sõja tootmistuhinas massiliselt (kümneid tuhandeid) vorpida ja hiljem ei ole raatsinud pikka aega enam midagi uut asemele leiutama hakata. On üritanud kahtlast kasti elus hoida ja hakanud Bradley -de tulekuga massiliselt eksportima/kinkima.

Tundub, et ameeriklased üritasid kunagi aretada riistapuud, mis oleks ristsugutis transportöörist ja lahingumasinast. Transportööri kere/relvastus ja lahingumasina veermik/läbivus. Tänapäevaks ei täida see roomikutega agregaat korralikult ei soomustransportööri ega lahingumasina rolli (ehk sobib küll Bagdadis patrulliks).
Esimese tõsise jalaväe lahingumasinaga said amid hakkama alles 1980; sakslastel oli see relvastusse võetud juba 10 a varem. Ratastel soomustransportöörid on USA-s laiemalt vist üldse viimase kümnendi nähe.

Venelased läksid asjalikumat teed ja arendasid kahte eri suunda. Ratastel BTR-id said väga hea mobiilsuse, roomikutel BMP-d väga hea läbivuse ning lisaks ka tugevama relvastuse. Kaitstus muidugi mõlemal natuke nõrgavõitu, ... aga amfiibsed. Lahingumasinate kolonn arendab teel kiirust 40...50 kmh, transportööride oma 70...80.

Oma nö roomik-soomustransportööri tegid ka venelased, kuid sellest sai hoopis vedukmasin. Tõsi - hiljem on MT-LB osutunud ka üsna populaarseks jaomasinaks. Minu arvates poleks ka M113 relvasüsteemi vedukina soomusüksustes iseenesest halb variant. Miinipildujaid ja kuni 6 t haubitsaid jaksaks vedada küll. On muidugi tehtud M113-nest ka 120mm liikurmiinipilduja.

[vk1]

Mis väsinud M113 -netesse puutub, siis ma julgeks neid (koos eelkäija M59 -ga) võrrelda vene sama era maisnatega BTR-50/BTR-60. Lihtsalt USA-kad on suutnud teda külma sõja tootmistuhinas massiliselt (kümneid tuhandeid) vorpida ja hiljem ei ole raatsinud pikka aega enam midagi uut asemele leiutama hakata. On üritanud kahtlast kasti elus hoida ja hakanud Bradley -de tulekuga massiliselt eksportima/kinkima.

Tundub, et ameeriklased üritasid kunagi aretada riistapuud, mis oleks ristsugutis transportöörist ja lahingumasinast. Transportööri kere/relvastus ja lahingumasina veermik/läbivus. Tänapäevaks ei täida see roomikutega agregaat korralikult ei soomustransportööri ega lahingumasina rolli (ehk sobib küll Bagdadis patrulliks).
Esimese tõsise jalaväe lahingumasinaga said amid hakkama alles 1980; sakslastel oli see relvastusse võetud juba 10 a varem. Ratastel soomustransportöörid on USA-s laiemalt vist üldse viimase kümnendi nähe.

Venelased läksid asjalikumat teed ja arendasid kahte eri suunda. Ratastel BTR-id said väga hea mobiilsuse, roomikutel BMP-d väga hea läbivuse ning lisaks ka tugevama relvastuse. Kaitstus muidugi mõlemal natuke nõrgavõitu, ... aga amfiibsed. Lahingumasinate kolonn arendab teel kiirust 40...50 kmh, transportööride oma 70...80.

Oma nö roomik-soomustransportööri tegid ka venelased, kuid sellest sai hoopis vedukmasin. Tõsi - hiljem on MT-LB osutunud ka üsna populaarseks jaomasinaks. Minu arvates poleks ka M113 relvasüsteemi vedukina soomusüksustes iseenesest halb variant. Miinipildujaid ja kuni 6 t haubitsaid jaksaks vedada küll. On muidugi tehtud M113-nest ka 120mm liikurmiinipilduja.

M113 on ameeriklaste definitsiooni järgi - ´kast. lihtne, suht lollikindel, kuid siiski kast, mille kuulikindluse tipp on 7.62. Parem kui mitte midagi, aga mitte palju´. Kola vedamiseks lahingolukorras - moon, juht.punkt, sanitaarmasin - abiks ikka . On ka uuemaid ja paremaid versioone, kuid nende hinnaklass jääb niikuinii liiga kalliks.
Kasutusel ikkagi abimasinana, mitte lahingumasinana.
http://www.ffg-flensburg.de/fileadmin/w ... glisch.pdf

[kuido20]

Seega ka need manpadsid, külgmiinid ja distantslõhkeseadmed on vaja olla hajutatult üle Eesti juba rahuajal.

Sellist asja olen kohanud, et kui lisaks Venemaa lennukitele hakkavad sõja korral lendama siin ka NATO lennumasinad siis on kuidagi vaja teada anda meie "manpad" meestele, et "ära nüüd lase, omad lendavad", ehk on vaja mingit sidesüsteemi lennuvahendite info edastamise kohta. Muidu ei tule siia keegi appi, kui on teada, et kohalikud "manpad"-idega mehed lasevad kõik mis õhus liigub alla.
Kui ainult venelased lendaksid oleks lihtsam, ehk tulista alla kõik mis lendab.
Liitlaste korral selliste hajutatud sissi-manpad üksustega infovahetus läheb kalliks ja raskeks teha. Praktiliselt sidevaikuses olevale sissile teada andamine, et nüüd tulevad NATO F16-ned, ära nüüd lase on ikka üsna raske.

[araterI]

Kas Friend-or-Foe detektimiseks mingit mobiilset lahendust olemas ei ole? Kui detektiva poole seade sisaldab ka sõjasaladust, siis võib muidugi ära unustada.

Üldiselt peaks vist nii olema, et ilma vähemalt ühe õhuvaatleja koolituseta rühm ei peaks üldse manpadsi kätte saama. Aga selge see, et kui sõbralikel nato hävitajatel on oht saada friendly fire-st alla lastud, siis nad lihtsalt ei tule siiakanti. Raske küsimus.

[Juhani Putkinen]

Praktiliselt sidevaikuses olevale sissile teada andamine, et nüüd tulevad NATO F16-ned, ära nüüd lase on ikka üsna raske.

Ei ole sugugi raske. Sissid on kuuldel - kuulavad infot (krüpteeritud).

[Kilo Tango]

Kas Friend-or-Foe detektimiseks mingit mobiilset lahendust olemas ei ole? Kui detektiva poole seade sisaldab ka sõjasaladust, siis võib muidugi ära unustada.

Üldiselt peaks vist nii olema, et ilma vähemalt ühe õhuvaatleja koolituseta rühm ei peaks üldse manpadsi kätte saama. Aga selge see, et kui sõbralikel nato hävitajatel on oht saada friendly fire-st alla lastud, siis nad lihtsalt ei tule siiakanti. Raske küsimus.

IFF oma lihtsamas vormis on transponderi signaali tõlgendamine. Selle häda on selles, et konkreetse transponderi sagedused (1030 ja 1090Mhz) saab segajaid täis toppida ning nii on maapealne identifitseerimine raskendatud.

Pealegi vahetatakse IFF võtmeid üsna tihti, mistõttu on vajalik need võtmed ka sissideni toimetada. Seda saab teha vaid avaliku meedia kaudu, sest igasugused sissisagedused peilitakse varsti välja ning "topitakse valget või roosat müra täis".

Praktiliselt on visuaalne vaatlus sissi ainus võimalus otsustamaks, kas on oma või võõras.

[hillart]

[Kilo Tango]

Selle tankiküsimuse täienduseks lisaksin, et ka Leo 2-sid pakuti Eestile paar aastat tagasi Saksamaalt. Tasuta ! Kuid KaMin ütles ka sellest ära. "VANARAUD" ju.

Seda nii lisainfoks neile, kes harutavad siin ostuküsimusi, sest - kui juba tasuta ei võetud, siis ostma ei hakata kohe kindlasti mitte.
Alles eelmisel aastal jooksis pressis läbi mingi teismelise lipslasest kaitseeksperdi üleolevalt mõnitav ohuhinnang, et lähima 15-20 aasta jooksul ei ole EV-l mingit välisohtu oodata.

Selle otsuse kohta tahaks küll täpsemalt midagi teada. Ei usu millegipärast, et tasuta pakuti.

[sammalhabe]

Toetan teema käsitlustes seisukohta, et VF strateegiliste valikute kitsendamine on oluline. Teisisõnu sundida vastasele peale aeganõudvamaid ründeplaane. Võimaldades unisel NATO-l ja EL-l arutada/reageerida, meil mobiliseeruda. Sellise loogika järgi on lennuvägi oluline ajavõitja. Kui vaadelda 3.gen hävitajaid (näiteks:F-5 http://www.military-today.com/aircraft/ ... ger_ii.htm ), siis küsiks foorumilt:
Kas mõistlik arv poolmuidu/kingitud 3.gen hävitajaid võiks sundida vastast loobuma plaanist meid "kiviaega" pommitada/-dessandist?
NATO-s õhuturbeks kasutavad neid mitmed riigid.

[hillart]

[sammalhabe]

Huvitav, kas ja palju muudetakse VF poolt Eesti suunalist ründeplaani-kui Leo2-ga tugevdatud pataljon(id) on vastas?

[Pirr]

Kas mitte Leo 1 A5 tanke ei pakutud meile u. 7k. EUR/tk ja Leo 2 A4`d hoopis 100k. EUR/tk, viimaste tasuta pakkumist pole küll varem kuulnud .

[Kilo Tango]

Kas mitte Leo 1 A5 tanke ei pakutud meile u. 7k. EUR/tk ja Leo 2 A4`d hoopis 100k. EUR/tk, viimaste tasuta pakkumist pole küll varem kuulnud .

Ma olen kah midagi sellist kuulnud. Nii need müüdid tekivad

[Kilo Tango]

Toetan teema käsitlustes seisukohta, et VF strateegiliste valikute kitsendamine on oluline. Teisisõnu sundida vastasele peale aeganõudvamaid ründeplaane. Võimaldades unisel NATO-l ja EL-l arutada/reageerida, meil mobiliseeruda. Sellise loogika järgi on lennuvägi oluline ajavõitja. Kui vaadelda 3.gen hävitajaid (näiteks:F-5 http://www.military-today.com/aircraft/ ... ger_ii.htm ), siis küsiks foorumilt:
Kas mõistlik arv poolmuidu/kingitud 3.gen hävitajaid võiks sundida vastast loobuma plaanist meid "kiviaega" pommitada/-dessandist?
NATO-s õhuturbeks kasutavad neid mitmed riigid.

Tuletan veelkord meelde, et hävitajate maksumus moodustab nende üleval pidamise kogukuludest vaevalt 1/5. Ja mida vanem hävituslennuki tüüp, seda kallimad on selle üleval pidamise kulud lennutunni kohta. Kuna võimekuse hoidmiseks tuleb lennata mingi hulk lennutunde ära igal juhul (arvestades vastast, siis ca. 200h aastas oleks miinimum), siis tuleb iga üksiku F-5 üleval pidamine kallim kui näit. F-16.

Vanemat tüüpi hävitajat oleks mõtet pidada siis kui meil oleks need juba olemas. Koos välja õpetatud pilootide, hooldusmeeskonna, relvastuse jms.-ga. Lennuväe loomise puhul on suure tõenäosusega ODAVAM muretseda võimalikult viimase põlvkonna hävitajad, millele hammas peale hakkab. Praktikas on vähemalt hävitajate puhul tendents selline, etmida uuem põlvkond, seda odavam ja kiirem on hooldus. Seda mitte selleks, et raha kokku hoida, vaid selleks, et lennuk püsiks rohkem õhus kui maa peal.

Pealegi tuleb meil arvestada potentsiaalse vastase ja selle lennuväega, mistõttu on tõenäoline, et:
1. Eesti suuruse tõttu on üsna usutav lähilahingusse sattumine näiteks MiG-29-ga, mis F-5 piloodilt nõuaks väga kõrgeid piloteerimisoskusi ning võimet oma taktikalt pikalt ette planeerida, et MiG nurka mängida. Risky business.
2. F-5 tõusukiirus on väike, mistõttu ei suuda see häire korral piisavalt kiiresti lahingukõrgusele tõusta.
3. Kuna hooldusvajadus on suurem ja hooldus keerukam kui moodsamatel lennukitel, siis suudab üks hävitaja teha vähem lende. Seega me vajame rohkem hävitajaid. Rohkem hävitajaid vajame ka selle pärast, et F-5 on vähem võimekas kui mõni 4,5G hävitaja. Kuna iga üksiku vanema põlvkonna hävitaja hooldamine lennutunni kohta on kallim kui uuematel, on kogukulu suuremate lennukite hulga juures palju suurem kui suvalise 4,5G lennuki puhul.
4. Kuna EKV suudab igal mõeldaval juhul üleval pidada vähem lennukeid kui võimalik vastane, siis on oluline, et iga hävitaja võtaks enne maandumist või alla tulistamist maha võimalikult palju vastase lennukeid. Selle jaoks on vajalik kaasas kanda võimalikult palju relvastust. F-5-le ei saa just eriti palju nodi alla riputada.

Ma ei näe pointi ausalt öeldes. Veelkord. Oleks meil need F-5-d olemas, oleks mõistlik neid pidada ja uuendada. Aga hävituslennuväge nende baasil üles ehitada oleks ülimalt küsitava mõttekusega projekt.

[kuido20]

Praktiliselt sidevaikuses olevale sissile teada andamine, et nüüd tulevad NATO F16-ned, ära nüüd lase on ikka üsna raske.

Ei ole sugugi raske. Sissid on kuuldel - kuulavad infot (krüpteeritud).

Põhimõtteliselt saaks asja ühepoolse sidega nii lahendada, et kui siss pole teatud aja jooksul infot saanud, et õhk on tulistamiseks vaba siis ta lihtsalt ei lase. Iga pooltund edastatakse infot, kas tohib lasta või mitte ning kui siss seda infot kätte ei saa, siis ta päästikut ei vajuta.