hummel kirjutas:
Roomikmasinad lõhuvad kindlasti omajagu loodust (raske õppusteks maad leida) ja on natuke aeglased. Samuti on ekspluatatsioon keerulisem ja kallim. Seepärast sadadesse ulatuvat Marderite hanget ma mitte mingil juhul ei toeta. Pataljonist küll. Roomikutel liikursuurtükid jäävad ka esialgu ära.
Meile sobivad igati hästi soomustransportöörid. Üks SA brig (RA pat) peaks olema nendega varustatud. Planku BTR-4 jään toetama või oskab keegi pakkuda midagi eeldatavalt sama odavat, aga kõlbulikku?
155mm laskemoona teema on selline mitme otsaga. Ma ei tea peast, kust need pakutud imemürsud pärinevad, kuid rootsi omade kohapealt olen natuke nõutu. Neid vist ei ole võimalik olemas olevate mürsu ja laengu põhitüüpidega võrrelda. Kunagi sai natuke rootsi moona omadusi ning väljanägemisi uuritud ja kahtlus on, et meie suurtükkidele see küll ei sobi.
Laskeandmete arvuteid igale suurtükile me ei hakka muretsema. Kallis, mõttetu ja teatud muud probleemid. Kasutame ikka rühmakaupa ja sama moodsama taktikaga. Data peab olema võimalik vahetada kõne vastu.
Millest kaitseväes on veel puudus, on hoopis korralikud raadiojaamad. Olemasolevatest nagu ei piisa ja tegemist on väga kalli tehnikaga. Käsi-motorolad on üldse mõttetud, sest neid on (kogemuste põhjal) lihtne segada ja kohmakas ning aeganõudev ümber programmeerida. Käsitsi ei saagi seda teha. Raadiosideta tänapäeval rühmast suurema üksusega efektiivselt lahingut pidada ei ole võimalik.
Marderitest: Marderid olid toodud vaid näitena. Mina isiklikult näeksin hea meelega hoopis segu, mis koosneks:
1/3 osas Marderitest vms. roomikutel IFV-dest (olukordade jaoks, mis nõuavad suuremat läbitavust),
1/3 osas Wiesel II-dest, milledest valdav osa oleks varustatud miinipildujatega ja mõned Milanitega ning mõned oleksid muudeks eriotstarveteks (C4, med jms.)
1/3 osas mingitest ratastel soomustransportööridest.
Roomikmasinate probleemistik hakkab vaikselt lahenema. Kusagilt lugesin, et Eestimaa Looduse Fond oli handnud mingi endise polügooni (oli vist Aegviidu) kohta hinnangu, et see vajaks roomikmasinate liiklust olemasoleva loodusliku koosluse säilitamiseks.
155 "imemoonast" BONUS. Jah, seda valmistab tõepoolest Bofors. Samas müüsid nad seda prantslastele mälu järgi 3000 tk. nii, et NATO sobivusega ei tohiks probleeme olla. Arvestades, milliste väikeste partiidena seda moona valmistatakse, siis usun, et 300-se partii juures saab juba igasuguste asjade üle läbi rääkida.
Laskeandmete arvutitest. Sõja olukorras peab olema iga suurtükk võimeline üksikult tuld andma ka kommunikatsiooni puudumise korral. Kuidas toimub nende arvutite operatiivkasutus on iseasi, kuid varuvariandina peaks need iga toru juures olemas olema.
Raadiosidest. Kõik meetodid, mis on vajalikud suhtlus- ja käsuliinide toimimise tagamiseks on kogu armee funktsioneerimise seisukohast hädavajalikud. Kaitseministeeriumi koduka andmetel on käimas ka ESTTACS (Estonian Tactical Communication System - Eesti Taktikaline Sidesüsteem) hange. Mida selle käigus hangitakse ja kuidas seda kasutatakse ma ei tea, kuid arvatavasti on osalt tegemist selle militaarse telefoniside süsteemiga (nimi ei tule praegu meelde), mis sarnaneb ülesehituselt mobiilsidele ja mis sõja tingimustes on kahjuks kergesti halvatav. Väidetavalt olla seda Kevadtorm 2007 ajal katsetatud. Kui keegi seal kohal oli, ehk teab kommenteerida, kuidas tookord KL side segamisega hakkama sai.
Ma olen mitu korda erinevate teemade all viidanud sellele, et tuleb välja arendada olemasolevate kaablivõrkude najal ka kaitseväe fiksside võimalus. Või siis luua selleks täiesti uued magistraalvõrgud. Igatahes peab raadioside olema pigem lähimaa operatiivjuhtimiseks. Üldjuhtimine peab saama oma käsud edastada mööda fiksside kanalit. See ei ole nii hästi jälgitav ning segatav.
Otse loomulikult ei pääse me raadioside kasutamisest, kuid see tuleb viia miinimumini ning asendada igal võimalusel fikssidega.
) võiks ka Aasias riikides ringi vaadata või Lõuna-Aafrika, Brasiilia (kah suht odava tehnika tootjad). Näiteks NATO liige Türgi aretab Lõuna-Koreaga koostöös oma tanki.
