Uued relvasüsteemid EKV-le

[vk1]

okei, jätaks need soomukid esialgu siis kõrvale ja teeks miskit lihtsamat?

sõitsin siis eile tartust tallinna, vahtisin teeäärt ja tuli siis
selline mõte:

Kui meil on veebikaamerad pandud vaatlema must-toonekurgi
/metssigasid, siis kas oleks võimalik ehitada vaatlusseade mingi
odava veebikaamera baasil, keerata ta kasvõi kilekotti või
veekindlasse karpi, panna puu otsa vaatlema mingit ettemääratud
teejuppi.

1 mingi odav hiina veebikaamera, 2 fotopatareid, paar rulli optilist
kaablit (kallis, kuid odavam, kui raadiolink).

Et siis 1 mees ronib puu/elektriposti otsa, kinnitab selle kaamera
siis mingi traadi/juhtmevitsaga posti külge, torkab kaabli sisse ,
ronib alla , kaablirull (nt. optiline - kerge, peenike või mingi muu
juhe) selga ja jooksuga mööda metsaalust minema. pluss on see et
ainult kaabli teel, ei mingeid kalleid raadiolinke - ei sega teda
IED-segajad ega miski. istub siis mees mingi 800 meetrit metsa sees ja
on seal siis kas tulejuht suurtükiväe/miinipildujate jaoks või siss
miinivaritsuses . Kui vaja , saab sealt siis juba edasi pilti saata
kas mingisse kesksemasse süsteemi, netti või mujale.

Kogu varustus peaks olema kümnetes-sadades kordades odavam, kui UAV-
mudellennukid, segamiskindel ja üpris odav. No ja kui maanteele nii iga
paari kilomeetri tagant teha selline kaameraga varitsus, peaks üpris
edukalt blokkima igasugu teeääre läbikammimisi ja aeglustama
liikumist?

[Kapten Trumm]

Kõige vajalikum "relvasüsteem" on tegelikult asjalik kaitseminister. Praegune ministrihärra tegeleb liigselt samba ja muu riigikaitseliselt tühise jamaga. Kui vaadata, kes veel enne sellel kohal olnud on, siis tule taevas appi.....

Õnneks praegu midagi pole lammutama hakatud. Kuigi minuarust oleks hoopis vajalikum vabadussammas see, mis sama hinna eest lendab kõuemürinaga ja millel pimedas on sinine tulejutt taga.

[Kilo Tango]

Palju vaidlusi peetud ning kulutatud energiat ja vaeva. Plaan iseenesest ju koos. Aga mis nüüd edasi saab? Kuidas panna Aaviksoo ja co midagi sellist läbi viima koos väeosade teema all edasi arenenud reformikavaga?

No kui sa seda juttu vaatad, siis tegelikult pole selle tasemega minna mitte kusagile. Õiged maksumused oleks vaja asjadele külge saada. Liiga palju on laest võetud hindu ja educated guessi.

[Qtec]

See võib tunduda natuke imeliku ettepanekuga aga kas ei võiks iga vajamineva artikli eraldi teemaks teha ning korraldada nn. virtuaalhanke. Peale 2-e nädalast tutkimist ning pakkumiste leidmist teemad lukku ja kokkuvõte. Tulemuseks peaksid tulema natukenegi reaalsemad numbrid.

[Kilo Tango]

Kui APC-dest rääkida, siis on terve rida masinaid olemas, mida õnnestuks enam-vähem norm. raha eest hankida.

No näiteks:
Kogu Mowag Piranha fahmiil (incl. LAV-25)
Prantslaste VBCI
Itaallaste VBM Freccia, mis on nende "ratastel tanki" B1 Centauro baasil tehtud APC
Samuti itaallaste Puma
Soomlaste AMV (mis ilmselt kujuneb liiga kalliks)
Rumeenlastel on oma keskmootoriga vetrsioon BTR-st nimega Saur-1 TAB
Sakslaste Boxer (mis läheb samuti ilmselt liiga kalliks)

Ja muidugi Srtyker. Viimase kohta oli Wikis selline huvitav lause: Cost

The cost to purchase the initial Stryker ICVs (without add-ons, including the cage armor) was US$ 3 million in April 2002.[7] By May 2003, the regular production cost of the vehicle was US$ 1.42 million.

Samas vajab Stryker ilmselt LAV-H paketti, et asi vähegi sobiks tänapäeva nõuetega, mis võib masina hinna viia konkurentidega samale tasemele.

[Qtec]

Äärmiselt huvitav oleks teada saada 200 - 250 BTR-4'ja hinda. Äkki keegi tuhnib kuidagi välja? Liikursuurtükiväeks eelistaks, kas saksmannide PZH2000 odavamat versiooni (kas polnud selle nimi mitte AMD), Zuzana'sid (155mm) või siis hoopiski mingi eksootilisem a'la LAV'ist pärit imeloom (kuigi see võimalus tundub vähetõenäoline, siis juhiksin tähelepanu, et meil puudub absoluutselt ettekujutus nende hindadest, kuid võimekus surada 50-60km taha mürske oleks ikkagi äärmisel vinge).

Alustaks nendest nn. seksikatest objektidest ning liiguks nii järk järgult läbi kogu Kilo Tango nimekirja.

1. TT ja jalaväetõrje miinivõimekus (mida, kui palju ja mis hinnaga??)
2. .50 kaliibriga tehnikavastased snaiperrelvad ca. 300 tk.
3. Intelligentset TT moona 120mm miinipildujatele (näiteks STRIX) pluss muu kaasas käiv kola
4. Intelligentset 155mm TT moona FH70-ele (näit. BONUS)
5. Lasu parameerite arvestuse kompuutrid kaugtule relvadele
6. Laevavastane raketisüsteem: 20 raketti
7. Milan-i kantav versioon 200 tk
7. MBT Leopard 2A... hinnad on vististi igat pidi juba läbi ekseldatud 40 tk
8. 155mm järelveetavad suurtükid 24-26tk
9. Gripen NG 12 tk. kas keegi võiks siia sisse visata ka simulaatori hinna?

[Kilo Tango]

Äärmiselt huvitav oleks teada saada 200 - 250 BTR-4'ja hinda. Äkki keegi tuhnib kuidagi välja? Liikursuurtükiväeks eelistaks, kas saksmannide PZH2000 odavamat versiooni (kas polnud selle nimi mitte AMD), Zuzana'sid (155mm) või siis hoopiski mingi eksootilisem a'la LAV'ist pärit imeloom (kuigi see võimalus tundub vähetõenäoline, siis juhiksin tähelepanu, et meil puudub absoluutselt ettekujutus nende hindadest, kuid võimekus surada 50-60km taha mürske oleks ikkagi äärmisel vinge).

Alustaks nendest nn. seksikatest objektidest ning liiguks nii järk järgult läbi kogu Kilo Tango nimekirja.

1. TT ja jalaväetõrje miinivõimekus (mida, kui palju ja mis hinnaga??)
2. .50 kaliibriga tehnikavastased snaiperrelvad ca. 300 tk.
3. Intelligentset TT moona 120mm miinipildujatele (näiteks STRIX) pluss muu kaasas käiv kola
4. Intelligentset 155mm TT moona FH70-ele (näit. BONUS)
5. Lasu parameerite arvestuse kompuutrid kaugtule relvadele
6. Laevavastane raketisüsteem: 20 raketti
7. Milan-i kantav versioon 200 tk
7. MBT Leopard 2A... hinnad on vististi igat pidi juba läbi ekseldatud 40 tk
8. 155mm järelveetavad suurtükid 24-26tk
9. Gripen NG 12 tk. kas keegi võiks siia sisse visata ka simulaatori hinna?

Mõned kommentaarid:
120mm targa miinipildujamoona saab asendada ka näiteks mõne muu NLOS TT lahendusega. Näiteks Spike-ER, mida peaks saama samuti kaudtule tankitõrjelahendusena käitada (täpsemaid opereerimisparameetreid ei tea). Soome rannakaitse pidavat Spike kasutama. Juhani teab ehk täpsemalt. Spike hindade kohta saab siit infot: http://www.spacedaily.com/reports/Gener ... y_999.html

155mm tarka moona on ka muud olemas. Näiteks Diehl SMArt®155mm (mis võib olla Bonusega seotud miskitpidi, kuna submunitionid on sarnased).

Lasu parameetrite arvuteid on mitmeid. Näiteks miinipildujate jaoks on USA-l mingi PDA põhine süsteem.

155mm liikursuurtükkide juures on siiski oluline hinna/võimekuse tasakaalu optimumi leidmine. Deneli G6 miinuseid on liiga palju, et seda tõsiselt kaaluda (kahjuks). Mina nende roomikute pärast väga ei põeks. See asi on võimalik ära lahendada tahtmise korral. Seega on ka Paladin ja PZH 2000 nimekirjas.

Lennukite koha pealt ei oleks ma selles Gripenis nii kinni. Sõltub kõik pakkumise tingimustest ja ameeriklased võivad siin üllatada.

Lisaks siia nimekirja veel ka HIMARS või M270 (4-5tk.) eesmärgiga anda kiiret ja täpset suure ulatusega counter-battery tuld.

[Qtec]

Pidasin silmas AGM iseliikuvaid http://www.army-technology.com/projects/artillery/ , mis ikkagi omab linte all. Vabandust segaduse külvamise eest

[wudu]

Pidasin silmas AGM iseliikuvaid http://www.army-technology.com/projects/artillery/ , mis ikkagi omab linte all. Vabandust segaduse külvamise eest

Miks lindid? Selle torni koos suurtükkiga võib ka mõne 8 x 8 veoauto peale monteerida.

[hummel]

SMArt peaks meie suurtükkidesse sobima, kuigi on nii kallis, et sakslased lasevad seda ka paar pauku aastas. Pisuke partii võiks neid ehk isegi laos seista. Olukorra pingestudes saaks kiiruga juurde hankida.

Roomiksuurtükkidega rahuajal me väljaõppega hakkama ei saa. Meil pole isegi ratastehnikaga korralikku kõigile nõuetele vastavat harjutusala leidunud.
AGM saaks panna 8x8 autole ja ta tuleb ilmselt palju odavam, kui 50 milj EEK maksev PzH 2000. Autol peavad olema hüdraulilised tugikäpad. Ainult vaja lasta 24V ja Data sisse.
Samas, kui saaks ikkagi neid lihtsaid Dana-sid 250 000 EEK tk nagu netis väidetakse, siis tasuks kaitsevõime tõstmiseks pigem neid pataljon (24) muretseda. Koos abitehnikaga jääks hind alla 25 milj per pataljon, mis on ausalt öeldes kommiraha. Sama lugu on RM-70 -ga. Näruse 50 milj EEK abil kahe-kolmekordistada suurtükiväe tulejõudu oleks unelm. NATO standardile ei vasta kumbki, kuid neid saaks tulevikus vähehaaval, kuid tugevalt upgrade´da ja isegi väljavahetamisel oleksid kulud väiksemad, sest tehnika käsitsemine on omandatud. Uuendamisega tegeleks siis, kui kaitsevägi on kord enam-vähem rahuldavalt üles ehitatud ja relvastatud ning esimene häda möödas.
Loomulikult ratasmasinatega on u 3x lihtsam Eestis maastikul erialaväljaõpet läbi viia.

BTR-4 hinnaks ma pakuksin vene BTR (uuena) hinda arvesse võttes u 3,5-4,5 milj EEK. Relvastus-torn ei vasta NATO standardile ja tuleks nii sellepärast, kui ka hinnavõidu saavutamiseks ära jätta. Relvastus ikka maksab märgavata osa, kuid meie soomusveokale piisaks kuulipritsist katuseluugi-lafetiga. Nii võiks parima lahenduse puhul minu arvates saada planksoomuki tootjalt kätte 3,5 miljoniga, mis teeks brigaadi 150 masina hinnaks u 525 milj EEK. Ega eriti palju rohkem me ka raha välja käia ei suudaks.
Vene stiilis tehnika omaduseks on lihtsus ja BTR-idega on meil juba nati kogemusi, mis teeks tüübikoolituse ja hoolde palju lihtsamaks ja säästaks ressursse. Ajateenijale ja reservistile kõva pill küll.

[Juhani Putkinen]

Kõige vajalikum "relvasüsteem" on tegelikult asjalik kaitseminister. Praegune ministrihärra tegeleb liigselt samba ja muu riigikaitseliselt tühise jamaga. Kui vaadata, kes veel enne sellel kohal olnud on, siis tule taevas appi.....

Õnneks praegu midagi pole lammutama hakatud. Kuigi minuarust oleks hoopis vajalikum vabadussammas see, mis sama hinna eest lendab kõuemürinaga ja millel pimedas on sinine tulejutt taga.

Austatud Kapten Trumm:

Kõige tähtsam asi üldse on see, et Eesti rahva rõhuv enamus tahab Eesti riiki iga hinna eest kaitsta. Selleks on äärmiselt vajalik ehitada see Vabadussõja Võidusammas. Selle maksumus on ikka väga tühine võrreldes selle tegeliku väärtusega. Selle samba hinnaga pole võimalik muretseda mitte midagi vastava väärtusega lennuväele.

Minu arust see samba ehitamine on äärmiselt vajalik Eestile - laske mind kas või maha.

[Juhani Putkinen]

Autol peavad olema hüdraulilised tugikäpad.

Täpselt nii.

[Kilo Tango]

Roomiksuurtükkidega rahuajal me väljaõppega hakkama ei saa. Meil pole isegi ratastehnikaga korralikku kõigile nõuetele vastavat harjutusala leidunud.
AGM saaks panna 8x8 autole ja ta tuleb ilmselt palju odavam, kui 50 milj EEK maksev PzH 2000. Autol peavad olema hüdraulilised tugikäpad. Ainult vaja lasta 24V ja Data sisse.
Samas, kui saaks ikkagi neid lihtsaid Dana-sid 250 000 EEK tk nagu netis väidetakse, siis tasuks kaitsevõime tõstmiseks pigem neid pataljon (24) muretseda. Koos abitehnikaga jääks hind alla 25 milj per pataljon, mis on ausalt öeldes kommiraha. Sama lugu on RM-70 -ga. Näruse 50 milj EEK abil kahe-kolmekordistada suurtükiväe tulejõudu oleks unelm. NATO standardile ei vasta kumbki, kuid neid saaks tulevikus vähehaaval, kuid tugevalt upgrade´da ja isegi väljavahetamisel oleksid kulud väiksemad, sest tehnika käsitsemine on omandatud. Uuendamisega tegeleks siis, kui kaitsevägi on kord enam-vähem rahuldavalt üles ehitatud ja relvastatud ning esimene häda möödas.
Loomulikult ratasmasinatega on u 3x lihtsam Eestis maastikul erialaväljaõpet läbi viia.

Mina selles Danade headuses nii kindel ei oleks.

Danadega onvaja lahendada järgmised probleemid:
1. Nii vanade suurtükkide toru on ilmselt juba kulunud. Kes suurtükiasjanduse vastu natuke huvi on tundnud teab, et mürsk ei liigu torus kunagi päris sirgelt, vaid laperdab natuke. Seetõttu kulub toru ebaühtlaselt, dünaamiline lengerdamine kasvab ning lõpuks on asi päris hull. Siis aitab vaid toru üle puurimine, kuid siis on vajalik ka uuele kaliibrile vastav moon jne. Puurimata jättes on jällegi tule hajuvus lubamatult suur
2. Danade positsiooni hõivamise ja sealt lahkumise kiirused on väikesed isegi uuest peast. Need ajad on just liikursuurtükkide puhul olulised ja neid aegu peab teadma.
3. Dana laskeulatus ei ole isegi mitte uue toruga väga suur (rääkimata kõveraks kulunud torust), mis jätab positsiooni valikuks vähem mängumaad.
4. Laskekiirus on kah tänapäeva liikursuurtükkidega võrreldes väike.
5. Vana masin tahab ka rohkem hooldust saada ehk siis 1 Pzh 2000 rindel on parem kui 5 Danat remondis
6. Mitme Dana opereerimiseks on vaja kordades rohkem inimesi aga inimressurssi on meil vähe.
7. Ebastandardne moon, mida saab lasta täpselt senikaua kui varu on

Ehk siis teatud tingimustel võib osutuda, et üks korralik kiire ja suure laskeulatusega moodne suurtükk on ratsionaalsem kui sama raha eest saadavad mitu Danat. Lihtsalt säilub kauem lahinguolukorras ning suudab päeva jooksul sihtmärki toimetada sama või suurema hulga laenguid.

[Kilo Tango]

Autol peavad olema hüdraulilised tugikäpad.

Täpselt nii.

No see pole mingi probleem. Minu teada on Eestis isegi mingi moodsate kraanade koostamise kogemus olemas.

[Kilo Tango]

Spike-ER ja Eurospikeon tegemist siis TT rakettidega, mida saab väidetavalt kasutada ka sellisel moel, et saadad raketi lihtsalt lahinguväljale õhku ja siis alles valid sihtmärgi, mida rakett hiljem tabab. ER versiooni puhul on laskeulatus 8 km.

Kas keegi on neid asjandusi praktikas näha või katsuda saanud ja kas keegi teab nende hinda võrrelda STRIX-iga. Teoorias peaks odavam olema, sest:

1. Kulub vähem moona - ükski iseotsustav elektrooniline laeng pole päris lollikindel
2. Torust tulistamiseks vajalik ülisuuri kiirendusi kannatav elekroonika ning mehhatroonika on ülikallis

Igatahes on kasutajaid päris hoolega.