Baltic Air Policing jm liitlaste lennud

[Vaiks]

http://en.wikipedia.org/wiki/Baltic_Air_Policing siin on kõik riigid mis olnud ja mis tulevad kirjas.

[Clash]

Suured tänud!

[Kapten Trumm]

Tänases Päevalehes leiab sellise huvitava lõigu:

•• Eestist sai NATO liige 29. märtsil 2004. Kõige nähtavam alliansi kohaloleku märk on nn Baltikumi õhuturbeoperatsioon – üldjuhul nelja lennuki ja 50–100-liikmelise meeskonnaga Zokniai õhuväebaasis Leedus. 30. septembrist asusid meie õhuruumi rotatsiooni korras patrullima USA hävitajad F-15 Eagle.
http://www.epl.ee/artikkel/444245

Kinnitus
http://www.kam.lt/index.php/en/170054/

Kas USAF raskem kahurvägi hakkab saabuma? Üpris paljutähenduslik samm.

[Gideonic]

Tänases Päevalehes leiab sellise huvitava lõigu:

•• Eestist sai NATO liige 29. märtsil 2004. Kõige nähtavam alliansi kohaloleku märk on nn Baltikumi õhuturbeoperatsioon – üldjuhul nelja lennuki ja 50–100-liikmelise meeskonnaga Zokniai õhuväebaasis Leedus. 30. septembrist asusid meie õhuruumi rotatsiooni korras patrullima USA hävitajad F-15 Eagle.
http://www.epl.ee/artikkel/444245

Kinnitus
http://www.kam.lt/index.php/en/170054/

Kas USAF raskem kahurvägi hakkab saabuma? Üpris paljutähenduslik samm.

Päris hea samm jah, et F-16'eid ei saatnud.

Mõnesmõttes aga kahju et hoopis Strike-Eagle'eid platsi ei toodud. Ok, Air-superiority koha pealt küll viletsamad, aga ilusamad vaadata ja uuemad ka. Samuti ei kuku tiibade väsimuse tõttu alla (ok, seda paluks mitte liiga tõsiselt võtta )

[Felix]

F-15 maandumist Leedus võib oma silmaga näha siit.

http://tv.delfi.lt/video/QWRN4Vkk/

[Kapten Trumm]

Täna siis käis pressiteade läbi, et meie õhuruum oli äsja kenasti "asustatud" erinevate NATO lennukite poolt, kui toimus seni suurim NATO lennuväe-õppus Balti õhuruumis, kus kasutati ka õhus tankimist.

Idapiiri taga oli vast kõrgnedatud radarite aktiivsus ja närvilised operaatorid jõllitasid ekraane

[starkatter]

Ei puutu küll teemasse,kuid kuna siin juba lennuasjandustest juttu,siis pidin seda klippi jagama.

http://www.wimp.com/crazypilot/

[Heiks]

See on küll uskumati video, loodan, et ikka reaalne. Kas ülimega piloot või ülihea lennuk...

[BackInAction]

Top Gun
Hea video igatahes.

[mehaanik]

Ei puutu küll teemasse,kuid kuna siin juba lennuasjandustest juttu,siis pidin seda klippi jagama.

http://www.wimp.com/crazypilot/

Sarnast asja tehtud ka F-15 -ga: http://www.youtube.com/watch?v=11TGTERa_2k

[metsanurk]

Ei puutu küll teemasse,kuid kuna siin juba lennuasjandustest juttu,siis pidin seda klippi jagama.

http://www.wimp.com/crazypilot/

100% fake videoklipp Füüsikaseadused seal küll ei kehti ja videotöötlus on toores.

Järgmisel aastal hakkavad meie õhuruumi turvama Tšehhi Gripenid, ei tea kas nad üldse Vaindlooni ja tagasi Zokinaisse on võimelised lendama?

[mehaanik]

Järgmisel aastal hakkavad meie õhuruumi turvama Tšehhi Gripenid, ei tea kas nad üldse Vaindlooni ja tagasi Zokinaisse on võimelised lendama?

Gripeni tegevusraadiuseks antakse u. 700 km, max lennukaugus täis paakidega u. 3000 km. Zokinaist Vaindlooni ja tagasi alla 1200 km. Seda infot ikka leidub.
Pigem küsimus selles, kas 2 nato lennukit on mõtet Zokinaist õhku tõsta, kui Eesti taevas idanaabri hävitajaist kubiseb?

[Kapten Trumm]

See "tegevusraadius" on väga veniv mõiste ja sõltub tugevasti lennuprofiilist.

Praktiline lahinguraadius on F-16C-l umbes 780 km ja vaevalt Gripenil see samadel tingimustel 700 km on. Näiteks MiG-29'l on samadel tingimustel ca 350 km.

See sisaldab siis järelpõletiga tõusu tüüpilisele lennukõrgusele, eelhelikiirusega kulgemist objektile, seal toimetamist paarkümmend minutit järelpõletit pruukides ja eelhelikiirusega koju tagasi tiksumist.

Mis puutub häire peale "kõrvetamist", siis selline näide. F-4 on kah suure tegevuskaugusega lennuk. Kui teha umbes 10 minutine täisvõimsusega minek - maksimaalselt kiire tõus 10 km kõrgusele ja seal kiirendamine Mach 2.0-ni (tüüpiline püüdelend), siis selle ürituse peale kulub pool lennuki kütusevarust. Selle ajaga jõuab lennuk umbes Jõgeva kohale.

Kuigi võibolla aegunud näide, aga suurusjärgud jäävad samaks. Laias laastus jätkub "täiega" panemiseks kütust 20-30 minutiks.

Kui võtta lennuprofiil - järelpõletiga tõus suurima lennukiiruse kõrgusele (ca 10 000 m) ja võimalikult kiire (gaas põhjas surumine siiapoole) jõuame ilmselt numbriteni, et nende lennukite reaalne lahinguraadius intercept missioonil ei ole rohkem kui 200 km. Ehk tõsises olukorras piisab sellest heal juhul Leedu kohal toimetulemiseks.

Tegemist on poliitilise palaganiga, mida tehakse Baltikumi rahustamiseks ja VF-le jõu näitamiseks, mingit sõjalist eesmärki selline üritus Leedust Eestis täita ei suuda. Selleks peavad lennukid asuma Eestis. Meie poliitikud seda kas ei tea või ignoreerivad teadlikult ja pressikonverentsidel räägitakse ikka NATO õhuturbest kui iseseisva õhuturbe täisverelisest alternatiivist. Aetakse puru silma.

[A4]

Tegemist on poliitilise palaganiga, mida tehakse Baltikumi rahustamiseks ja VF-le jõu näitamiseks, mingit sõjalist eesmärki selline üritus Leedust Eestis täita ei suuda. Selleks peavad lennukid asuma Eestis. Meie poliitikud seda kas ei tea või ignoreerivad teadlikult ja pressikonverentsidel räägitakse ikka NATO õhuturbest kui iseseisva õhuturbe täisverelisest alternatiivist. Aetakse puru silma.

Põhjus, miks NATO teeb õhuturvet praegu vaid Leedust, tuleneb sellest, et Leedus Balti riikidest ainukene lennuväli, mis vähegi selleks kõlbab. Leedulased jõudsid 2004. aastaks enamvähem välja arendada Zokniai lennujuhtimiskeskuse ning hädapäraselt parandada lõigukese Šialuliai lennuväljast (kuigi mõned NATO riigid ei pea sellist stardirada väidetavalt vastuvõetavaks), mis kvaliteedilt kahvatub selle kõrval, mis meil Ämaris 2011. aastal valmis saab. Eesti ametlikuks seisukohaks on (kui kpt Trumm sellest veel kuulnud pole), et pärast Ämari renoveerimise lõppemist võiks õhuturvet teostada ka Ämarist. See, et Leedus baseeruvad lennukid ei suuda Eesti õhuruumi turvamiseks eriti midagi teha, on siililegi selge. Aga enne, kui Ämari (ja tegelikult SAR ka) korralikult valmis ei saa, pole meil sellel teemal NATO-s eriti põhjust piiksuda.

Samas on isegi nelja hävitaja baseerumine Leedus selge märk NATO kohalolekust Baltikumis, samuti on nt Eesti õhupiiri rikkumised pärast 2004. aastat venelaste poolt tunudvalt vähenenud. Kuigi tihti on venelaste õhupiiririkkumiste taga väidetavalt mitte kurikaval provotseerimise soov vms, vaid asjaolu, et lendurite vähesest lennutundidest tuleneb käpardlikkus, oskamatus kaarti lugeda, suutmatus lennukitele moodsaid navigeerimisseadmeid hankida (kasvõi vabamüügis olevad odavad GPS-seadmed) või lendurite suutmatus saada aru Eesti lennujuhtide poolt räägitavast rahvusvahelise suhtlemise keelest.

[Kapten Trumm]

Lihtsalt pisikese repliigi korras, et ei tekiks muljet, Ämari lennuväli on see kurja juur, miks pole õhuväge ja nii edasi. Meil on Tallinnas suurepärane lennuväli juba aastaid. Et nüüd ei tuleks argumenti "NATO nõuded ei luba kasutada tsiviillennuvälju", siis teadmiseks - Norra õhuvägi sedasi toimibki, et kasutatakse tsiviillennuvälju. Varrukast tooks näited Bodo, Andoya, Gardermoen (Oslo International). Võibolla on neid veel, pole rohkem uurinud. Lihtsalt tsiviil- ja militaarlendude juhtimine on ühendatud ja häire korral saavad sõjalennukid prioriteedi. Tõsi, Norras on põhjuseks maastik, kaljusele-künklikule maastikule on väga kallis lennuvälja rajada.

Aga miks õhuturve Leetu läks, siis selle peamine põhjus oli leedulaste suurem aktiivsus kallite NATO külaliste moosimisel, mida Eesti tegelased lihtsalt kõrvalt vaatama jäeti. Asi käis ikka sedapidi, et enne lobiti ja siis valati betooni. See pole mingi saladus.

Ehk magavale kassile hiir suhu ei jookse ja Eesti oli omal ajal just magava kassi rollis. Ja võiks kasti mingit märjukest mängu panna, et kui kunagi tehakse poliitiline Balti õhturbeeskadrill (õhuturbe ühisjura), siis see hakkab olema Leedus, sest vahepeal on Leedu piisavalt tööd NATO koridorides teinud. Kuna on olemas suurriiklike ambitsioonidega Leedu Vürstiriik ja tema passiivsed naabrid, siis asjad ka sedapidi jooksevad. On ju ka Leedus nt õhuvaatluse keskus ja muudki huvitavat.

Korralik SAR on Eestis muide ammu olemas. Piirivalve lennusalk, kellel on olemas kõige tähtsam aastatepikkune kogemus keerukate päästeoperatsioonidega ja väljaõppinud personal - mitte mingi kiirkorras koolitatud pakasuhha. Või mille poolest see Leedu SAR siis parem on? Aga seal on probleem - üks vürstkond ei taha teisele oma mänguasju anda. Sarnaseid asju tuntakse muidki - Eestis on ka VIIS riiklikku laevastikku. Õhujõudusid on praegu õnneks kolm, oodata on neljandat.