Kuna vaba aega leidus, asusin julgelt tööle. Esialgne progress oli aeglane, sest Tristar on oma Panzer IV veermik on ikka päris korralikult lahti lammutanud, ning omajagu tüütu kõike seda kokku panna, aga noh kannatab ära. Kõik ülejäänu edenes ladusalt. Üldmulje jäi, et see mudel on liialt lahti lammutatud, st et kõiki mis lahti käia saab on eraldi vormitud. Mõnes kohas vajalik, aga tihtipeale pisult tüütu.
Pealmised peamised soomusplaadid olid eraldi, ning tuli samuti erinevate nurkade all kokku panna, kuid Tristari poisid on asja läbi mõelnud, ja kõik läks ladusalt ning juba esimese proovimisega, kulus minimaalselt pahtlit. Suurte soomusplaatide otstele lisasin pisult tekstuuri ning keevised on ka minu poolt uuesti lisatud, tõsi küll mõned olid isegi olemas. See ka rohkem oma valik, kas lisada või mitte, sest asi näeb korralik välja ka ilma endale lisatööd loomata.
Esiplaadi luukidega oli mul ka omajagu jändamist, kuid see tulenes pigem sellest, et ma ise neid liiga innukalt lihvinud olin....juhtub.
Roomikud üllatasid mind samuti, sest kuigi nad on restide küljes, siis ei ole nendega muud mingit mässamist, kui lihtsalt lahti õigata ja kokku liimida, muud lihvimist ega puhastamist pole vaja.
Külgmised ekraanid on õhukesest plastik-papi taolisest materjalist. Mõtlesin, et kasutan neid zabloonidena ja lõikan ise metallist uued, aga viimasel minutil mõtlesin ümber. Eks vaatab mis nendega teha annab. Kõiki ma külge ei jäta, pigem mõned kummalegi küljele ja pisult kahjustatud seisundis. Et te mudelit paremini näeksite jätsin nad pildistamise ajaks küljest ära. Ahjaa....pilte ikka ka....
Siim
Isegi minusugune amatöör teab, et lahingutegevuses osalenud masinad eriti ei kasutanud külgmisi ekraane, sest nad jäid pihta saades tihti veermiku vahele kinni. Ekraanidega ei saanud ka looduses vabalt sõita, taimestik takistas edasiliikumist.
