Viimsi sõjalaevade tankla, Kuuli kai ja Miiduranna tunnelid
Selle juraka peal oli juhust endalgi kunagi ära käia. Ega seal suurt midagi vaadata polnud... Olen muidugi kuulnud igasugu huvitavaid rahvalegende selle kohta, üks parimaid on see, et selle juraka alt (seest) viib suur tunnel kusagile Viimsisse mere põhjast. Olevat teine nii suur, et saab autoga sees sõita. Ja ots, kus välja tuleb maa peale - seal olevat isegi töökorras lift veel alles (kellegi tuttava tuttava tuttav oli käinud mõni aeg tagasi)....Ja alles seetõttu, et asub nüüdisajal kellegi eramaal. Vot sellised on need rahvapärimused
We're all God's people
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
[img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan2.gif[/img]
Selle betoonehituse näol on tegu sõjalaevade kütusevarude täiendamiseks mõeldud ajutise kaiga. Tegelikkuses pole seda teadaolevalt kunagi kasutatud, kuna peale valmimist lükkas jää järgmisel talvel ehituse paigast ära ja toruühendused said kannatada.
Ühendatud oli ta toruga üleval kaldal olnud kütusehoidlaga (praeguse Milstrandiga). Kütusehoidla oli/on maa-alune ja asub umbes 45 meetri sügavusel. Seal on teenindustunnel koos pumbakambrite, kuhu saab sõita liftiga ja veel allpool asuvate mahutitega. Mahutid on 800 meetrit pikad ja tehtud sama tehnoloogia alusel kui Peterburi metroo (ehitajad olid Peterburi metroost). Kokku on 3 mahutit, igaüks 15000 kuupmeetrit. Idee poolest pidavat hoidla kannatama kuni 20 kilotonnist tuumaplahvatust, iseasi kuidas peale seda sealt alt kütus kavatseti kätte saada.
Ehitati objekt 1969-1972 ja oli salajane kütusehoidla Nõukogude armee läändetungimise tagamiseks. Isegi pinnas olevat kinnistes vagunites minema viidud. Põhimõtteliselt oli see viimane punkt enne Skandinaaviat kütusevarude täiendamiseks.
Ühendatud oli ta toruga üleval kaldal olnud kütusehoidlaga (praeguse Milstrandiga). Kütusehoidla oli/on maa-alune ja asub umbes 45 meetri sügavusel. Seal on teenindustunnel koos pumbakambrite, kuhu saab sõita liftiga ja veel allpool asuvate mahutitega. Mahutid on 800 meetrit pikad ja tehtud sama tehnoloogia alusel kui Peterburi metroo (ehitajad olid Peterburi metroost). Kokku on 3 mahutit, igaüks 15000 kuupmeetrit. Idee poolest pidavat hoidla kannatama kuni 20 kilotonnist tuumaplahvatust, iseasi kuidas peale seda sealt alt kütus kavatseti kätte saada.
Ehitati objekt 1969-1972 ja oli salajane kütusehoidla Nõukogude armee läändetungimise tagamiseks. Isegi pinnas olevat kinnistes vagunites minema viidud. Põhimõtteliselt oli see viimane punkt enne Skandinaaviat kütusevarude täiendamiseks.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
N. armee objekte jäävad vist ümbritsema igagusu fantastikalood. Kas nad tekkisid veneaegsest teadmatusest või levitas neid KGB, et lääne luureteenistuse ees riigi sõjalist võimsust suurendada
Hirmsad rahvajutud käisid ka kahe 200 meetri sügavuse sahti kohta Tänassilmas endises komandokeskuses, jutte oli tuumarelvast kuni Star Treki teemani välja.
Tegelikkuses on tegemist kahe kambrium-vendi veekihi kaevuga, mis olid sõja tarbeks tehtud varukaevud, kus pole vettki keegi pumbanud
Sellised "ülisajalasi" sahte on igas Eesti vallas kümmekond tükki
Hirmsad rahvajutud käisid ka kahe 200 meetri sügavuse sahti kohta Tänassilmas endises komandokeskuses, jutte oli tuumarelvast kuni Star Treki teemani välja.
Tegelikkuses on tegemist kahe kambrium-vendi veekihi kaevuga, mis olid sõja tarbeks tehtud varukaevud, kus pole vettki keegi pumbanud
Sellised "ülisajalasi" sahte on igas Eesti vallas kümmekond tükki
to marcco,vaidleks nati vastu.Olen ise vestelnud isikuga ,e. endise mitšmaniga,kes seal oli hoolde-valve mees.Tema jutujärgi on mõlema maaaluse kütuse mahumaht 800 000 tonni.Üks saht on ca. 800 m pikk ja teine üle 1200 m.See pikem asub 72,või oli see 76 m sugavusel.All on töökojad,alajaamad,elamis-puhkeruumid.+täispikkuses nn. el. raudtee(Tallinna metroo) Muidugi kütuse mahutid.Suuremosa neist kummikotid.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
to ooblää: On õnnestunud seal all umbes 15 korda käia ja ka kõik need tunnelid ja pumbakambrid ülevaadata. Kahjuks pole seal mingeid suuremaid saladusi. Mahuteid on seal 3, igaüks neist 800 meetrit pikk ja vist 12 meetrit läbimõõt. Mahutab igaüks neist 15-17000 m3. Kõik nad on Milstrandi lao loomise ajal ülemõõdetud, seega mõõtudes suuremaid kahtlusi pole.
Teenindustunnel on saja meetri ringis ja ei mingeid raudteesid ega midagi. Isegi alla 45 meetri sügavusse viiv lift püstshahtis on tavaline tööstuslift.
Maa all olevad pumbad on tõesti suht huvitavad ja unikaalsed, sest nad peavad kütust suutma maa peale tagasi pumbata umbes 50 meetrit.
Objekti veneaegne kood olevat olnud 105B ja oma olemuselt on ehitis unikaalne. Maaalune temperatuur on stabiilselt +6 kraadi ja see tagab ülihead tingimused kütuse hoidmiseks. Väidetavalt olevat seal strateegilise varu kütus seisnud kümneid aastaid ilma omadusi muutmata.
Kahjuks tõesti pole seal midagi eriti salajast ega haruldast, lihtsalt ta on nõukogude aegne suurusehullustus.
Teenindustunnel on saja meetri ringis ja ei mingeid raudteesid ega midagi. Isegi alla 45 meetri sügavusse viiv lift püstshahtis on tavaline tööstuslift.
Maa all olevad pumbad on tõesti suht huvitavad ja unikaalsed, sest nad peavad kütust suutma maa peale tagasi pumbata umbes 50 meetrit.
Objekti veneaegne kood olevat olnud 105B ja oma olemuselt on ehitis unikaalne. Maaalune temperatuur on stabiilselt +6 kraadi ja see tagab ülihead tingimused kütuse hoidmiseks. Väidetavalt olevat seal strateegilise varu kütus seisnud kümneid aastaid ilma omadusi muutmata.
Kahjuks tõesti pole seal midagi eriti salajast ega haruldast, lihtsalt ta on nõukogude aegne suurusehullustus.
-
- Liige
- Postitusi: 198
- Liitunud: 24 Veebr, 2005 18:27
- Asukoht: Metsakooli tee9, Tallinn
- Kontakt:
Selle betoonkai ehitas Balti Sõjalaevastiku ehitusorganisatsioon. Ta oli
kavandatud laevade vedelkütusega tankimiseks ja temast kulges mere- ja maaalune kütusetoru Viimsis Miidurannas asuvasse vedelkütuse hoidlasse, kus oli ka kolm maaalust metrootunneli läbimõõduga ja detaildest monteeritud kütusehoidlat. Seda kütusekaid enam nõukogude
ajal ei kasutatud kuna veealune kütusetorustik oli vigastatud. Taasiseseis-vunud Eestis avaldas kütusefirma Milstrand soovi selle kütusekai kasutusele võtmiseks, millele Keskkonnaministeerium andis eitava seisu-
koha, kuna tõsise laadimisavarii korral oleksid Tallinna lahe rannad, eriti
Pirita, reostatud enne kui midagi üldse jüutakse ette võtta.
kavandatud laevade vedelkütusega tankimiseks ja temast kulges mere- ja maaalune kütusetoru Viimsis Miidurannas asuvasse vedelkütuse hoidlasse, kus oli ka kolm maaalust metrootunneli läbimõõduga ja detaildest monteeritud kütusehoidlat. Seda kütusekaid enam nõukogude
ajal ei kasutatud kuna veealune kütusetorustik oli vigastatud. Taasiseseis-vunud Eestis avaldas kütusefirma Milstrand soovi selle kütusekai kasutusele võtmiseks, millele Keskkonnaministeerium andis eitava seisu-
koha, kuna tõsise laadimisavarii korral oleksid Tallinna lahe rannad, eriti
Pirita, reostatud enne kui midagi üldse jüutakse ette võtta.
-
- Liige
- Postitusi: 1044
- Liitunud: 14 Veebr, 2005 13:23
- Kontakt:
On need siis tegelikult ka nii sügavad kui räägitakse?Kapten Trumm kirjutas: Hirmsad rahvajutud käisid ka kahe 200 meetri sügavuse sahti kohta Tänassilmas endises komandokeskuses, jutte oli tuumarelvast kuni Star Treki teemani välja.
Tegelikkuses on tegemist kahe kambrium-vendi veekihi kaevuga, mis olid sõja tarbeks tehtud varukaevud, kus pole vettki keegi pumbanud
Sellised "ülisajalasi" sahte on igas Eesti vallas kümmekond tükki
Vanasõiduki huviline
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
Minu sõidukid: Gaz 22; Moskvich 412 1969
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40072
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tegelikkuses on nende sügavus ca 150-160 meetrit, see on enamikus minimaalne sügavus, kus vesi sellest kihist vastu tuleb. Seejuures oli tegemist ilmselt nö tagavarakaevudega sõja puhuks, sest vett pole sealt kunagi võetud.
Samasugustest kaevudest tuleb ca pool Harjumaa veest väljaspool Tallinna linna. Ka Tallinnas on mõned kaevud. Vahe nende ja Tänassilma omade vahel on see, et teisi kaeve kasutatakse igapäevaselt.
Samasugustest kaevudest tuleb ca pool Harjumaa veest väljaspool Tallinna linna. Ka Tallinnas on mõned kaevud. Vahe nende ja Tänassilma omade vahel on see, et teisi kaeve kasutatakse igapäevaselt.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline