Ja ongi vetsuprobleem lahendatudja kindlasti ümbrus mineerida
Kuidas ehitada punkrit
Kaprali iroonia ei jõua pärale 
Niiskus sellises kohas on tõsine probleem - mine vaata neid Mõtuse Meelise punkreid Vastse-Roosas.
Mädahunnik! Kui keegi juba ruberoidist ja kilest räägib, siis ma pakkusin toimiva alternatiivi - milleks hirmpalju vaeva näha, kui aastapärast võid ainult kännuseeni kasvatada?
Niiskus sellises kohas on tõsine probleem - mine vaata neid Mõtuse Meelise punkreid Vastse-Roosas.Mädahunnik! Kui keegi juba ruberoidist ja kilest räägib, siis ma pakkusin toimiva alternatiivi - milleks hirmpalju vaeva näha, kui aastapärast võid ainult kännuseeni kasvatada?
Täiuslik on ehitis, mis ventileerub ise, rohkem kütmise käigus, vähem muul ajal. Täiuslikkusest on väga kaugel praegu ehitatavad penoplastmajad, kus pidevalt töötab sundventilatsioon. Lisaks kulutatavale rahale undab pidevalt miski. Ise sees elades ei saa varsti enam aru, aga olles külaline sellises moodsas kohas, mõtlesin algul, et kõrvadega juhtus midagi 
Ma ei saa sellest tänapäeva tehnoloogiate mahategemisest aru. Stiilis a'la tänapäeva auto andureid täis topitud ja ise enam ei saa remontimisega hakkama, aga vaat lada ja mosse olid masinad, lasid näpud õliseks ja jälle liikus. Tänapäeva auto 2x raskem, 100x mugavam ja võtab vähem kütet - kuidas see võimalik saab olla.
Samamoodi on ka majadega, küsimus on energias ehk kallinevas energias. Hingavate seinte ja kontrollimatu ventilatsiooniga maja on lihtsake ehitada aga energeetiliselt kallis pidada. Seinte hingavus on sellepärast jama, et kuskil seina sees on 0 punkt ehk punkt kus hakkab seestpoolt väljapressiv niiskus kondenseeruma (aur muutub veeks) ja kui see punkt on soojustusmaterjali sees siis märg soojustusmaterjal kaotab oma soojapidamisvõime. Lisaks ka see 0 punkt nö "liigub", kui õues külmem siis nihkub ka see 0 punkt seinas sissepoole, samuti võib see lõhkuda ka konstruktsiooni - kivi küllastub veest ja külm paisutab, ja kui nii aastaid siis kuskilt pudeneb. Seepärast üritatakse ruumis seestpoolt aurutõkkega isoleerida, et veeaur konstruktsiooni ei pääseks.
Teine probleem on tänapäeva tehnoloogias ventilatsioon. Teame ju, et isetõmbelise ventilatsiooniga majas aknad plastakende vastu välja vahetades, loodame saada energia säästu. Varsti ilmneb, et elamine umbne, sest ventilatioon ei tööta kuna ei saa õhku peale - siluliselt tekib kerge alarõhk aga õhk ruumides ei vahetu. Sellepeale tekitati akendele need õhuklapid, et värske õhk peale tuleks - aga see energiasääst mida lootsime aknavahetusega saavutada? - puudub kuna piltlikult puurisime raami auke täis ventilatsiooni nimel - sama hästi oleks võinud vanad aknad jätta
Järgmine loogiline, etapp on soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem, mis oskab doseerida puhast õhku ja väljuva õhuga soendab sisenevat õhku - saavutatakse energeetiline sääst - ja need süsteemid on juba keerulisemad a'la andurid ja autoelektroonika
Punkrite puhul on oluline lihtsus ja igasugused soojusvahetid oleks ulme, lihtsalt hea oleks teada labast ehitusfüüsikat, et mitte päris ämbrisse astuda punkri ehitamisel.
PS! ei ole mingi ehitusinsener ega ehitaja, kui mööda panin parandage.
Samamoodi on ka majadega, küsimus on energias ehk kallinevas energias. Hingavate seinte ja kontrollimatu ventilatsiooniga maja on lihtsake ehitada aga energeetiliselt kallis pidada. Seinte hingavus on sellepärast jama, et kuskil seina sees on 0 punkt ehk punkt kus hakkab seestpoolt väljapressiv niiskus kondenseeruma (aur muutub veeks) ja kui see punkt on soojustusmaterjali sees siis märg soojustusmaterjal kaotab oma soojapidamisvõime. Lisaks ka see 0 punkt nö "liigub", kui õues külmem siis nihkub ka see 0 punkt seinas sissepoole, samuti võib see lõhkuda ka konstruktsiooni - kivi küllastub veest ja külm paisutab, ja kui nii aastaid siis kuskilt pudeneb. Seepärast üritatakse ruumis seestpoolt aurutõkkega isoleerida, et veeaur konstruktsiooni ei pääseks.
Teine probleem on tänapäeva tehnoloogias ventilatsioon. Teame ju, et isetõmbelise ventilatsiooniga majas aknad plastakende vastu välja vahetades, loodame saada energia säästu. Varsti ilmneb, et elamine umbne, sest ventilatioon ei tööta kuna ei saa õhku peale - siluliselt tekib kerge alarõhk aga õhk ruumides ei vahetu. Sellepeale tekitati akendele need õhuklapid, et värske õhk peale tuleks - aga see energiasääst mida lootsime aknavahetusega saavutada? - puudub kuna piltlikult puurisime raami auke täis ventilatsiooni nimel - sama hästi oleks võinud vanad aknad jätta
Järgmine loogiline, etapp on soojusvahetiga ventilatsioonisüsteem, mis oskab doseerida puhast õhku ja väljuva õhuga soendab sisenevat õhku - saavutatakse energeetiline sääst - ja need süsteemid on juba keerulisemad a'la andurid ja autoelektroonika
Punkrite puhul on oluline lihtsus ja igasugused soojusvahetid oleks ulme, lihtsalt hea oleks teada labast ehitusfüüsikat, et mitte päris ämbrisse astuda punkri ehitamisel.
PS! ei ole mingi ehitusinsener ega ehitaja, kui mööda panin parandage.
Ise asi kuidas poisid üldse plaanivad seda punkrit teha ja millised on selle eesmärgid. Võime ju rääkida küll, et vajaliku puumaterjali toote kaugelt ja talvel lumega ei käia ning igast vetsu ehitust aga arvan, et poisid seda nii tõsiselt elamiseks ka ei kasuta. Eks see alguses rohkem onni moodi neil ole. Mitte, et neid alahindaksin aga eks õiged lahendused leitakse katsetuste käigus.
Jumal lõi inimese aga mr. Colt tegi nad kõik võrdseks:
Jep, midagi vägatõsist sellest punkrist mul ei tule. Lihtsalt proovida, kas saab hakkama. Enamasti kasutaks seda suviti, niisama seal passimiseks sõpradega. Joogid ka käivad asja juurde.
Proovin ikka teha võimalikult soojahaidva ja kuiva, et mõne öö ka seal saaks olla. Pinnase paigutamises ka ei tohiks probleemi olla, põld üsna lähedal valitud kohale
Aga võibolla saaks selle pinnase panna ümber augu, et saaks ehitada punkri kõrgema ja ka mingite väikeste aknakeste, avakestega sinna ülemisse ossa siis? Oleks vist nautke kergem küljepeale jätta need (ventilatsiooni)avad, kui katusele teha.
Proovin ikka teha võimalikult soojahaidva ja kuiva, et mõne öö ka seal saaks olla. Pinnase paigutamises ka ei tohiks probleemi olla, põld üsna lähedal valitud kohale
Aga võibolla saaks selle pinnase panna ümber augu, et saaks ehitada punkri kõrgema ja ka mingite väikeste aknakeste, avakestega sinna ülemisse ossa siis? Oleks vist nautke kergem küljepeale jätta need (ventilatsiooni)avad, kui katusele teha.Õige mõte. Nii käib ka õhk paremini läbi.SiimS kirjutas:Aga võibolla saaks selle pinnase panna ümber augu, et saaks ehitada punkri kõrgema ja ka mingite väikeste aknakeste, avakestega sinna ülemisse ossa siis? Oleks vist natuke kergem küljepeale jätta need (ventilatsiooni)avad, kui katusele teha.
[url=http://www.hot.ee/emulaator][img]http://www.hot.ee/emulaator/toetan3.gif[/img][/url]
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Summeri pirisemisel on metsavennal aega hüpata laskepessa ja oodata mis sünnib - kas tegemist on inimese, looma või linnuga, või hoopis UFO-ga kirsavoi saabastes, automaat kaelas. Viimasel juhul kohe tuli peale.
Mingeid eraldi ventilatsiooniavasid-torusid ei ole vaja. Ahjule ümmargune plekist korsten, mida vastavalt vajadusele peale pannakse ja maha võetakse, korstnaauk aga teha neljakandiline, st igas nurgas jääb nö auk. Ahju kütmise ajal tekitab tuline korstnatoru sundventilatsiooni. Soojakadu ja seega pikemat kütmist pole vaja karta, sest see viib niiskuse välja.
Puulattidest katuse ja selle peal oleva pinnase vahekihina on kasutatud õlgi (mitte kombainist tulevat õlesasi!), kuid seda kraami vist tänapäeval pole enam kusagilt saada?
Puulattidest katuse ja selle peal oleva pinnase vahekihina on kasutatud õlgi (mitte kombainist tulevat õlesasi!), kuid seda kraami vist tänapäeval pole enam kusagilt saada?
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist