Snaiper vahendid: vintpüssid, optikad, padrunid, kaugusemõ..

[Kilo Tango]

Ma ei tea kas lobisen sõjasaladuse välja või ei olegi veel leiutatud tuleviku snaipereid. Need kujutavad endast korralikku automaatpüssi mis on varustatud mitme kaameraga ja muidugi ka pisikeste servomootoritega sihtimiseks. Kogu kupatus on maskeeritud kiviks, kännuks või mõneks muuks rämpsuks. Juhtimine toimub ohutust kaugusest ja kui asi siiski avastatakse siis õhitakse lisatud lõhkelaeng.
Selline snaiper ei väsi, ei maga ja oleks juba praegu odavam kui sõduri elu.

Sedalaadi sentry robotid on juba olemas. Samsung Techwin näiteks valmistab LõunaKorea piirivalvele selliseid robotvalvureid nimega SGR-A1, mis korea keeles isegi karjuvad enne, et "jää seisma, lontrus või ma lasen sul munad alt". Või midagi seesugust. Ja kui lontrus edasi kosserdab, siis viib ähvarduse teoks.

http://smart-machines.blogspot.com/2006 ... ot-to.html

See on väga vana idee. Üks tuntumaid ulmefilme, kus sedalaadi vidinad esinesid oli esimene Alien. Arvutimängudes on sedalaadi kolakad tavalised.

Lõppeks peab seal muidugi inimoperaator taga olema, kes lubab tule avamise. Sedalaadi seadused kehtivad igal pool maailmas.

[kaur3]

Leo, seda kaliibrit saab vastaselt ära võtta Mulle meeldib taustal olev Teleshopi muusika!

http://www.youtube.com/watch?v=vXLRYf9EV2Y

[Basilio]

Basilio kirjutas:

Tekkis huvitav küsimus: kui palju siis õigupoolest maksab see sõduri elu? Kui üldse maksab.

Basilio palun riputa see küsimus Oleksoloogia alateemasse, kindlasti tuleb huvitav arutelu. See teema siin võiks siiski snaipriteemaliseks jääda.

Tehtud!

[Kilo Tango]

Leo, seda kaliibrit saab vastaselt ära võtta Mulle meeldib taustal olev Teleshopi muusika!

http://www.youtube.com/watch?v=vXLRYf9EV2Y

Mind ikka hämmastab jätkuvalt see "võtame vastaselt relvad ära" jutt.

Venelased tungivad peale tugeva rünnakkiiluga massiivse soomuse toel, mitte mingite hajusate salkadena. Kuda kurat sa kaitse- ja viivituslahingute käigus ülekaalukalt vastaselt seda moona ära võtad, on mulle küll selgusetu.

teine teema on see, et isegi venelased ei kasuta 14,5mm moona tehnikavastastes relvades minu teada. Ikka 12,7mm

[kaur3]

Kilo Tango, eks see võtmine sõltub sellest, et mis faasi sõda peetakse

http://www.globalsecurity.org/military/ ... phases.htm

10 sekundi surf andis sellise tulemuse 14,5 kohta.

http://en.wikipedia.org/wiki/BTR-80

Et leppida viigiga, siis minu videolink oli samast rubriigist Sinu Cheytaci looga

[setu]

/..."piisaks ka M14 täpsuspüssist kaaluga 7 kilo".../

Kui mälu ei peta, on US. Kongress omapoolse heakskiiduga saatnud meile 40 000 eksemplari, mida saaks TP-ks kaasajastada. Kas mitte pole jõus ka Schmidt & Bender'i optika hange (sama mis USMC'l) picatinny'le .

tervitades,

[Kilgore]

Tundub, et kahjuks on see teema siin vist natuke umbe jooksnud. Üritaks seda taaselustada ja alustaks algusest. Mis on teema eesmärk? Kindlasti ei otsi siit päris snaiprid uut ja huvitavat infot mingite imekaliibrite ja kosmosetehnoloogiate kohta. Pakun, et eesmärk on selles, et inimesed kes tunnevad tõsist huvi 300+ m peale täpse laskmise kohta (ärgem taktikast jne. praegu räägi) saaksid reaalselt kasulikku juhendust. Mis võimalused sellisel inimesel on? Mitte-kaitseliitlasega on selge, tuleb isiklik relv hankida. Kui ta on kaitseliitlane, siis üritada läbi oma Maleva täpsuslaskuri erialale kandideerida. Ma ei hakka nüüd sappi valama, ütleme lihtsalt, et teatavatel põhjustel ei tule sellest reeglina midagi välja. Variant kaks on osta isiklik relv ja alustada sellega harjutamist. Kohe kerkib küsimus: kas relva peaks registreerima Kaitseliidu või Politsei registrisse? Mis on ühe ja teise võimaluse plussid/miinused? Tegelikult Leo oma 1.lk postis meid natuke juba valgustas, aga paluksin teadjamatel asi üksipulgi lahti seletada, et ei tekiks pärast olukorda kus relv on, aga praktikas lasta ei saa.
Kui see selge, siis vaatame juba edasi millistes kohtades Eestis üldse inimene seadusega ettenähtud korras pikema maa peale laskmist harjutada saab.

[Leo]

Eraisik Eestis täpsuslaskuriks või snaipriks ei saa. Hea püssi võib osta ja välismaalt snaiprite õpikuid tellida ning Kükametsa jahiseltsi tiirus ka laskmist ja muid tegevus harjutada, kuid iseõppides on tulemus parimal juhul keskpärane. Sisuliselt kuuluvad kõik pikemad lasketiirud kaitsejõududele ja nendel tegutsemine ilma omaniku loata tekitab probleeme, halvimal juhul tähendab valel ajal vales kohas olemine tiiru seaduslike kasutajate kuulide alla jäämist. Kui on väga palju raha ja aega, siis võib osta tüki maad ja sinna isikliku laskespordikeskuse ehitada, kuid see nõuab miljoneid kroone ja aastaid asjaajamist.

Täpsuslaskureid või snaipreid on Kaitseliidus, Kaitseväes ja Politseis. Koolitusele saamine eeldab täpsuslaskuri või snaipri ametikohta. Kui ametikohal ei ole, siis koolitusele ei saadeta. Nii lihtne ongi ja kehtib kõigi kolme organisatsiooni suhtes. pädevaid instruktoreid on vähe ja need mehed eraõpilasi ei võta, keegi ei taha võtta vastutust, et koolitab ühe fänni snaipriks ja siis see läheb ja hakkab oma poliitilisi või majanduslikke eesmärke nende oskuste abil täitma. Sellepärast on ka valik ja taustakontroll eriala kursustel põhjalik, et sobimatuid inimesi vältida.

Täpsuslaskmiseks vajaliku relva saab registreerida nii Politsei kui Kaitseliidu relvaregistris, sisuliselt maitse asi, kumba eelistada.

[Unto Pulkkinen]

KAS AMB VÕIKS OLLA KASULIK KAASAJAL ?

Ambu ajalugu on pikk.
Juba hiinlased kasutasivad seda a. 341 eKr.



Kaasaegne amb in piltis lasketiirul.
Ambu head omadused ovad:
- vaikne
- kerge
- lihtne kasutada
- algkiirus suur, üle 100 m/s
- täpne laskekaugus ehk 200 m? kes teab täpsem?
- raske nool, mõjukas
Kus oleks kasulik ?
Millises spetsiaaltegevuseses ?

[Gfreak]

tunnimeeste eemaldamine. lühimaa snaipritegevus. jälitajate eemaldamine. sissidel jahipidamine.

amb on huvitav asi, aga ma arvan et 200 meetrit pead kaarega laskma.

[Kasutajanimi]

ma vaatan et siin teemas pole veel postitatud linki sellisele asjale:
http://www.globalsecurity.org/military/ ... index.html

hariv lugemine igal juhul : )

[Madis22]

Tugevajõulise ammu päästemehhanism ja tross teevad lasu hetkel päris kõva plaksu. Kui te ise ambu lasknud ei ole, siis mõelge või õhupüssi peale, seegi teeb päris kõva häält.

[Vanajäme]

Snaipriks sünnivad üksikud aga õpivad paljud.
Leidsime sõbraga ühe väga huvitava ja võimalikult ka täpseima ballistiliste kalkulatsioonide programmi täpsuslaskjatele.
http://www.kettunet.com/FoxBallistics.html

Registreerimiseks küsivad küll 10€ aga asi on seda väärt.

Programmi saab kasutada tutvumiseks 5x tasuta klikkides "esittelyssä"

Siis kui pole Access 2007 sees,tõmbad selle Access 2007 runtime-version Microsoftilt tasuta siit:http://www.microsoft.com/downloads/deta ... laylang=en
Access 2007 toimib Windows Vista- ja Windows XP-ga

Lae järgmiseks FoxBallisticsII.zip- asetuspakkett ja aseta arvutisse Asetus käivitub setup.exe- info topeltklikiga

Raha kohale jõudes saadetakse sulle coodnumber millega oledki sees ja õnnelik.



ülekandeinfo:

Pank:
Nordea. Aadress: Savonkatu 43
79100 LEPPÄVIRTA



Saaja:
Pasi Kettunen. Aadress:Aaltopuisto 9 G 4
65320 VAASA

IBAN: FI83 1079 3500 0414 60
Bic-koodi: NDEAFIHH

[ooblää]

hr U.Pulkinen propageerib Lapua moona.OK.Toon näite.Oli meil kunagi ühisüritus koos Soome,Rootsi ja Norra täpsusküttidega.Soome poistel oli kaasas vastav aparaat kuuli algkiiruse möötmiseks.Sai testitud paljude riikide moona.Ja Soome poiste üllatuseks oli kõige stabiilsem moon vene toodang.Seal oli kuuli algkiiruse kõikumine 2-4m/s (viis lasku) Teistel oli kuuli algkiiruse kõikumine tunduvalt suurem.Oma 20 m/s Ka paljukiidetud Lapua toodangul oli suur hälve.Faktid kõnelevad enda eest

[Unto Pulkkinen]

VINTPÜSSI STABILISEERIMINE

Kui snaiper laseb, nii siin on osad: laskeasend, sihtimine, päästmine ja järelsihtmine.
Pihtamine sõltub nendest ja lisaks ilmast, relvast ja padrunist.
Hea vintpüssi eritäpsus on 0,3 … 0,4 nurkminuuti (MOA).
Hea padruni eritäpsus on väga väike.
Need kokku on ehk 0,4 MOA.

Tingimus täpsusega on, et snaiper (täpsuslaskur ka) saab pihta rohkem kui 90 % tõenäolisusega
esimesel lasul kuni 300 m kaugusel märgile, mille läbimööt on 10 cm, ja 300-1000 m kaugusel märgile,
mille läbimööt on 35 cm, sõltuvalt kaliibrist.

Selle täpsus tähendab, et see on umbes üks MOA.
Siit on niimoodi alla pooled relvale+padrunile ja natukene rohkem kui pool snaiprile.
Kaugele suhteliselt suurem osa tuleb snaiprile.
Loomulikult oletus on, et ilm on hea.
Näiteks .338 Lapua Mag kaliibri efektiivne laskekaugus on kuni 1200 m.
Oletades, et laskekaugus on 1000 m, nii tabamusringi läbimööt on vähemalt 35 cm.
See tähendab tabamuseid ülakehale.
Laskuri hajumusosa oleks umbes 20 cm, mis on paranduse potentsiaal.
Kui arvestatakse ka olukorra põhjustama hajutus, nii tabamus ei ole kindel.

Kuidas nüüd võiks teha laskuri hajutust väiksemaks?
Kui laskuri hajutus oleks väga väike 1000 m kaugusel, nii tabamus oleks tõenäolisem.
Üks idee on siin gyrovurr.
Selline on kasutusel ka spetsiaalseid binokkeleis, et oleks lihtsam vaatleda näiteks laevast või paadist, mis kiikub.
Gyrovurr oleks kompakt moduul, millise võiks lihtsalt kinnitada vintpüssi kaba allapoolele päästiku eelpoolele.
Moduuli kaal oleks umbes 1 kg ja siin oleks ka väike akumulaator.
Ma arvaan, et see stabiliseerib ära laskuri värinad ja südame tuksed.
Loomulikult sellist moduuli ei ole praktilist normaalselt tassida kaasa,
ainult kui on vaja pihta kaugelt mingit väga tähtis märk.
Täpsuse parandus pakuks ülekaalukase eelise snaiprile.

Kas keegil oleks võimalus proovida sellist moduuli?