Seminar "Vabadussõjalased" ja neist üldse

[USP]

Alleaa! Mind jätke kohe mängust välja! Mina panin vaid kirja peamised postulaadid ja mingit erilist hingevärinat ma selle teemaga seoses ei tunne. Kellegi üleskütmist konverentsil igatahes ei olnud, aga selle eest, mis pärast saunalaval juhtus, mina igatahes vastutada ei soovi

Mis olnud, see olnud

[Henn]

Minu kommentaarid Reigole on rasvases kirjas.

Nii. Võtsin raamatukogust Marandi I osa.

Refereerime lehekülgi 393-394.

3) 5.03 sai Larka 20 000 allkirja (oli tema sünnipäev ja on selge, et vapside aktiiv jooksis oma poolehoidu näitama kui neid Larkale sünnipäevakinki kutsuti üles tegema). Teised kolm kandidaati said kokku 4500 allkirja. Teised kandidaadid ei võtnud seda esialgu kui "eelvalimisi".

Tegelikult läksid kõik teised võidujooksuga aktiivselt kaasa, mis sest, et seda kohe esmahetkel eelvalimistena ei võtnud.

4) 11.03 oli seis järgmine: Larka 52 000, Laidoner 18 000, Päts 9000, Rei 2800.
5) 20.03 oli seis järgmine: Larka 65 000, Laidoner 38 000, Päts 19 000, Rei 5000. Tendents oli seega Larkale määratud allkirjade andmise intensiivsuse vähenemine, samas kui teistele määratud allkirjade intensiivsus oli enam-vähem stabiilne. Ma rõhutan siinkohal siiski just teiste kandidaatide allkirjade lisandumise stabiilset rütmi. See, et vapsidele andmise intensiivsus vähenes, võis ju ka olla vähemalt osalt nende organisatsiooni tegevuse peatamisest tulenev.

Larkale antud allkirjade andmise tempo kahanes just nimelt Pätsi riigipöörde ja alanud repressioonide tagajärjel. Väga tähelepanuvääriv on aga see, et Larka sai ka sellel ajal 11.03-20.03 rohkem allkirju kui Päts ja Rei ja omas oluliselt rohkem allkirju kui ükski teine.

6) "Kuid ka E.V. Liidu enda seisukohast tulemus ei võinud üksnes rõõmustav olla. Kuigi küll üle 60 000 inimese - ja suurelt, üle 40 000 kodaniku osalt veel pärast juba esimesel päeval (5.03) vajaliku allkirjade määra kättesaamistki - niimoodi aktiivselt A. Larka heaks välja astusid, see oli siiski veel kaunis väike arv. vähem kui kümnendik kõigist häälteõiguslikest kodanikest.

Kümnendik ei ole ka tagasihoidlikult võttes sugugi mitte väike arv.

Ja kuigi kõigist antud allkirjadest suur, napilt absoluutnegi enamus A. Larkale langes, küsimus on siiski, et kas kõik need väljatulnud 127 000 inimest ka kogu valijaskonna miniatuurpilti, esinduslikku valimikku kujutasid ja kas nende allkirjade jagunemisest nüüd riigivanema valimise prognoosi tuletada tohtis. Tõenäoliselt mitte: välja tulid poliitliselt aktiivsemad kodanikud ja arvatavasti ka suhteliselt suuremal määral linnas kui maal; mõlemas mõttes valimik oli vildak."

Et tegemist ei olnud valijaskonna miniatuurpildiga on vaid arvamus, sest aktiivseid inimesi oli mõlemal poolel, see ei olnud sugugi vaid vapside pärusmaa.

9) "Nähtvasti oli säilunud ja võis veelgi säiluda äsjaste kommunaalvalimiste tendents: E.V Liit oli väga tugev Tallinnas ja tugev võib-olla veel teistes suuremates linnades, jäi vähemusse aga maal. Riigikogu valimistel vabadussõjalased järelikult võisid nüüd 1934.a. kevadel küll mõnegi parlamendirühma saavutamist loota. Kuid ; seal prognoos siiski ei olnud enam hea."

Väide, nagu ei oleks valimisel vapside prognoos olnud hea, on laest võetud.

10) "Seda mõisteti - ja aimati varakultki - ka E.V Liidus endas. Kui seal oleks enam-vähem kindel oldud, et A. Larka riigivanemaks valitakse, siis vaevalt oleks seda suurt allkirjade-aktsiooni algatatud ja juba "eelvalimiste" võitu taotletud. Seda oli ilmselt vaja, et valijaid ikkagi A. LArka suures poolehoius veenda ja neid massisugestioonilise kaasatõmbamise, nn "band wagon"-efektiga tema poolt hääletama mõjutada."

Kui vabadussõjalased oleks kahelnud Larka sobivuses või tema võimaluses võita, ei oleks tema kandidatuuri välja pakutudki. Tänapäeval kiputakse unustama, et Larka oli tuntud, suurte teenetega ja väga lugupeetud mees, mitte hädine tossike, kellena hilisem propaganda teda kujutas, "unustades" tema osa Vabadussõjas. Siis oli rahval kõik veel meeles.


11) Kampaania ajal oli kuulda kaebusi, et on rea- ja kesktaseme vapse, kes ähvradavad, et kui Larka ei võida, siis võtavad vapsid võimu jõuga. Sellises ähvarduses süüdistati muuseas ka Paul Laamanni.

Kõik see oli poliitiliste vastaste vale ja laim. Polpolil, kes muuseas samal ajal koostas juba vabadussõjalaste nimekirju, ei olnud mitte ühtegi tõendit (ja ei saanudki olla), et need jutud vastaksid tõele ja et vapsid oleksid midagi sarnast kavatsenud.



Marandiga on hetkel sinu välja valitud lõikude põhjal rohkem vaielda kui sinuga. Üldiselt olen sinu kokkuvõttega nõus. Mõned märkused siiski teen:

1) Minu väidet, et Pätsi "protsent" oleks veelgi tõusnud kui allkirjade kogumine oleks lõpuni viidud, ei sa ilmselt tõestatuks lugeda. Vähemalt Marandi järgi viidi allkirjade kogumine lõpuni, samas kui Ruusman väidab, et oli planeeritud 5.-27.03.
2) See "protsent" aga ei näita tõelist toetust rahva seas Pätsile, sest on igati alust arvata, et maarahvas oli allkirjade andmisel vähem aktiivsem kui linnarahvas. Selle põhjuseks polnud mitte maarahva eriline poliitiline loidus vaid tema hajaliolek ning ilmselt ka praktiline meel - Päts sai ikkagi oma 10 000 kätte ja polnud oluline, kas ta sai ka rohkem. Sama kehtib mõningal määral ka Laidoneri kohta, ehkki tema valimistoimkond läks pärastpoole sarnaselt vapsidega päris hoogu. Teiseks peab veelkord osutama, et vapsid viisid algusest peale allkirjade kogumist läbi suure intensiivsusega, mida teised ei teinud. Ka maal oli vapside tegevus allkirjade kogumisel intensiivsem.
Isiklikult arvan (kõhutunde põhjal), et üksindavõetuna oli Larkal sel hetkel rahva seas siiski rohkem pooldajaid kui Pätsil. Larka peamine konkurent oleks olnud Laidoner. Kui oleks ikkagi toimunud valimised ja Päts ning Rei oleks oma toetajail palunud hääletada Laidoneri poolt, siis oleksid Larka šansid olnud väga väikesed.

Nagu sa ise ütled, see on sinu "kõhutunne". Kui vastased oleks seljad kokku pannud, oleks Larkal tõesti raskeks läinud, kuid tema šansid ei oleks olnud sugugi väga väikesed. Minu "kõhutunne" ütleb, et need oleks olnud märksa suuremad kui Laidoneril.

3) Rõhutan siinkohal ikka ja jälle jaanuar 1934 omavalitsuste valimisi. Nende tulemused olid kõigil veel hästi meeles. Ilmselt siiski polnud Päts ja Laidoner niivõrd juhmid, et ei mõistnud, milles seisneb Larka toetusallkirjade suure hulga "ime". Juba ainuüksi sellest tulenevalt pole usutav jutukene, mis räägib, kuidas Päts ja Laidoner - sahker-mahkerdajad - kartsid "rahva" õiglast kohut kui vapsid võimule saavad, mistõttu sooritasid riigipöörde. Rääkimata juba sellest, et keegi pole veel tõestanud, et neil oli üleüldse karta süüdimõistmist.

"Ime" seisnes selles, et see põrmustas vastaste kampaania. Kas süüdimõistmist oleks tulnud, ei tea, kuid igal juhul oli Pätsile ülitähtis, et teda paljastav kompromiteeriv materjal avalikuks ei saaks.

4) Siit läheme edasi. Miks Päts ja Laidoner otsustasid riigipöörde kasuks? Ilmselt pidi Pätsil tõepoolest olema selge, et tema šansid pole kuigi suured. Igal juhul olid need ülimalt kahtlased. Sellises olukorras võis Päts pakkuda Laidonerile kokkulepet: loobume omavahelisest konkurentsist ning võtame koos juhtimise üle, sest "rahvas on haige" (see tähendab - senine süsteem ei saa edasi kesta, vaid see tuleb ümber teha - "rahvas tuleb terveks ravida", See ei pidanud olema tingimata õel-põlastav suhtumine, vaid saab ehk ka tõlgendada teistmoodi...). See on minu isiklik arvamus nende plaanidest. Muidugi on ka teistsuguseid arvamusi, mis püüavad kõike taandada vaid võimuihale. Igatahes Laidoner pidi saama sõjavägede ülemjuhatajaks. Väga võimalik, et Laidoner tundis enese siiski rohkem olevat sõjaväelase kui poliitiku, mistõttu loobuski pretendeerimast riigivanema kohale, loovutades selle Pätsile. On oluline silmas pidada, et Laidoneri ja Pätsi nägemus riigi edasisest tulevikust üldjoontes ühtis, mistõttu Laidoneril ei pidanud olema midagi Pätsi kui riigijuhi vastu.

5) Kas Päts ja Laidoner uskusid, et vapsid planeerivad riigipööret? Tõestust sellele, et nad just uskusid pole. Kuid on fakt, et vapsid olid mitte ainult Pätsi ja Laidoner silmis, vaid ka näiteks Tõnissoni silmis nii-öelda metsik ja ettearvamatu mass, mis omas poolsõjaväelist organisatsiooni ja omas arvestatava hulga toetajaid võimustruktuurides.

Tegemist on nende propagandistlike väidetega, sest see "poolsõjaväeline metsik ja ettearvamatu mass" oli tegelikult väga hästi organiseeritud, distsiplineeritud ja sugugi mitte metsik.

Arvestades ka vapside agressiivset vastandumist kõikidele teistele (kõikidel teistel on määratud kaduda, marginaliseeruda!) ning reavapside ähvardusi, polnud Pätsil ja Laidoneril mitte mingit põhjust uskuda, et vapsid pole võimelised riigipöördeks ja et nad seda üritada ei või. Rõhutan, ma ei väida näiteks, et Päts ja Laidoner kahtlustasid 12. märtsil, et nüüd vapsid on kohe-kohe sooritamas riigipööret. Vapsid olid teiste silmis potentsiaalsed riigipöörajad (justkui "haiguskolle", mis ähvardas viia raske tõveni).

Väide, et vapside meelest oli kõigil teistel määratud kaduda on täiesti meelevaldne. Pruugib lihtsalt võrrelda nende Põhiseadust näiteks 1920 aasta omaga ning see ja muudki tänapäevani nende vastu esitatud alusetud väited justkui see oleks ebademokraatlik, autokraatlik, võimaldanud Pätsil riigipöörde sooritamist ja hilisemat dekreetidega valitsemist jne, langevad iseenesest ära.

Väide, et vapsidel polnud erilist lootust saavutada parlamendienamus demokraatlikul teel on laest võetud, kuid kui see peakski õige olema, ei tähenda see, et oleks järgnenud vapside riigipööre ja nad oleks demokraatiale ohtu kujutanud. Ükskõik, kas enamuses või vähemuses, vapsid oleksid olnud parlamendis ning mänginud demokraatlike vahenditega enda põhiseaduse järgi.

Pealegi, PolPoli materjalide põhjal oli Pätsil vägagi täpne teadmine sellest, et vapsid ei planeerinud mingit riigipööret. Igasugune jutt kavandatavast riigipöördest ja haiguskoldest oli vale ja propaganda.


3) Toetusallkirjade hulga esitamine mingisuguse tõestusena rahva enamuse toetusest vapsidele on kas asjatundmatus või vassimine.

Sellele ma vastasin juba ühes eelmises postituses. Ärme räägi rahva enamuse toetusest. Räägime lihtsalt toetusest. Toetus nendele oli suurem kui ühelgi teisel erakonnal.

[Reigo]

Et tegemist ei olnud valijaskonna miniatuurpildiga on vaid arvamus, sest aktiivseid inimesi oli mõlemal poolel, see ei olnud sugugi vaid vapside pärusmaa.

Muidugi on see vaid arvamus, aga põhjendatud arvamus. Asi on selles, et vapside põhitoetus oli linnas, kust nad said üle poole allkirjadest. Kuid linnades elas vaid 1/3 rahvastikust.

Väide, nagu ei oleks valimisel vapside prognoos olnud hea, on laest võetud.

Henn, sa oled jälle päris hoogu sattunud, ma vaatan. "Laest võetud" jne Millal näeme seda vanat head tabavat hinnangut "jabur jutt"?

Tänapäeval kiputakse unustama, et Larka oli tuntud, suurte teenetega ja väga lugupeetud mees, mitte hädine tossike, kellena hilisem propaganda teda kujutas, "unustades" tema osa Vabadussõjas. Siis oli rahval kõik veel meeles.

Räägi meile, Henn, täpselt mida mäletas "rahvas" Larka "suurtest teenetest" Vabadussõjas? Kas seda, mida ajaleht "Võitlus" kirjutas? Selge see, et vapsid puhusid Larka teened üles ning nende pooldajad uskusid seda juttu. Aga see ongi kõik. Valdav enamus rahvast ei teadnud arvatavasti ei Vabadussõja ajal ega ka pärast seda, täpselt mis asja see Larka seal Vabadussõjas üldse ajas. Jah, esimesed mõned nädalad sõja alguses oli ta üks sõjaväe juhtfiguure (Pätsi järel teine mees, võrdväärne Põdderiga), aga see on ka kõik. Seejärel Peastaabi ülemana, sõjaministri abina, Tagavaravägede ülemana, Sõjaväeringkonna ülemana jäi Larka nii-öelda fookusest välja.

Nagu sa ise ütled, see on sinu "kõhutunne". Kui vastased oleks seljad kokku pannud, oleks Larkal tõesti raskeks läinud, kuid tema šansid ei oleks olnud sugugi väga väikesed. Minu "kõhutunne" ütleb, et need oleks olnud märksa suuremad kui Laidoneril.

Henn, argumenteerimata kõhutunne ei huvita kedagi. Kas sa lugesid toetusallkirjade jagunemise statistikat?

"Ime" seisnes selles, et see põrmustas vastaste kampaania. Kas süüdimõistmist oleks tulnud, ei tea, kuid igal juhul oli Pätsile ülitähtis, et teda paljastav kompromiteeriv materjal avalikuks ei saaks.

Kus on tõestus, et see Pätsile "ülitähtis" oli?

Väide, et vapside meelest oli kõigil teistel määratud kaduda on täiesti meelevaldne. Pruugib lihtsalt võrrelda nende Põhiseadust näiteks 1920 aasta omaga ning see ja muudki tänapäevani nende vastu esitatud alusetud väited justkui see oleks ebademokraatlik, autokraatlik, võimaldanud Pätsil riigipöörde sooritamist ja hilisemat dekreetidega valitsemist jne, langevad iseenesest ära.

Piisab vaid jälgida vaspide propagandat ja on selge, et see väide pole meelevaldne. Vapsid kuulutasid, et vanade erakondade aeg on läbi - vaid vapsid pidid olema rahva huvide kaitsjad. Teised pidid marginaliseeruma. Selleks halvustati teisi - kõik teised parteid olid rahva vaenlased, vaid vapsid olid rahva huvide kaitsjad.

Väide, et vapsidel polnud erilist lootust saavutada parlamendienamus demokraatlikul teel on laest võetud,

Oled kindel, et see on laest võetud? Äkki on see siiski hoopis jabur jutt?

Ükskõik, kas enamuses või vähemuses, vapsid oleksid olnud parlamendis ning mänginud demokraatlike vahenditega enda põhiseaduse järgi.

Võib-olla, võib-olla mitte. Aga teistel polnud erilist põhjust seda uskuda.

Pealegi, PolPoli materjalide põhjal oli Pätsil vägagi täpne teadmine sellest, et vapsid ei planeerinud mingit riigipööret. Igasugune jutt kavandatavast riigipöördest ja haiguskoldest oli vale ja propaganda.

Henn, kas sa lugeda oskad? Spetsiaalselt rõhutasin, et konkreetselt 12. märtsi paiku ei pruugitud mingit riigipööret tõesti karta.

[Henn]

Reigo,
Ajaloolasena, kes peaks püüdma olla veidigi objektiivne oled sa küll allpool igasugust arvestust. Teadmata millised olid Andres Larka teened enne Vabadussõda ja selle ajal, milles seisnesid tema ülesanded, peale sõjaministriks olemist, Peastaabi ülemana, sõjaministri abina, Tagavaravägede ülemana, Sõjaväeringkonna ülemana ja milline oli tema tegevuse tähtsus, peaksid sa küll suu kinni pidama. Küsi näiteks oma kolleegilt Lõhmuselt, las teeb sulle ühe väikese kiirkursuse, mina ei hakka nii "tarka" meest kui sina siin õpetama.

[Reigo]

Jutt ei käinud sellest, kas Larka teened olid suured või väga suured, vaid sellest, mida "rahvas" neist teadis.




Aga üldiselt - päris hämmastav!

[Jaanus2]

Rahvas (üldiselt) ei teadnud Larkast Vabadussõja sangarina muidugi tuhkagi. Ei teadnud sellepärast, et Larka ei olnud Vabadussõjas mingi esimese suurusjärgu täht. Vapside toetajad toetasid Larkat (nimi kõlab hästi!) lihtsalt sellepärast, et ta esindas vapse. Et kandidaat ise oli keskpärane, näitab suur häälte arv pigem vapside ideoloogilist ja organisatoorset võimekust. Mis veel parema kandidaadiga juhtunud oleks...

[Reigo]

Et kandidaat ise oli keskpärane, näitab suur häälte arv pigem vapside ideoloogilist ja organisatoorset võimekust. Mis veel parema kandidaadiga juhtunud oleks...

Juhin väsimatult tähelepanu, et "hääli" Larkale kunagi ei antud. Toetusallkirjade andmine ei ole siiski hääletamine. See, et see protsess kujunes justkui eelhääletamiseks, ei tähenda seda, et ta ka tegelikult ja igakülgselt oli eelhääletamine.

Mis puutub nüüd hüpoteetilisse versiooni "paremast kandidaadist", siis võiks esiteks repliigi korras tähelepanu juhtida, et isegi kui kandidaat olnuks näiteks veidi "viletsam", oleks vapside aktiiv ikkagi arvatavasti mitte oluliselt vähem toetusallkirju andnud. Sest eesmärk oli "oma mees" etteotsa panna ja pole väga oluline, kas see mees on natuke "vilets" või mitte nii vilets. Eriti kui meil on lisaks sellele mehele veel ka Sirk. "Parem kandidaat" oleks pidanud olema keegi, kes ei omanud autoriteeti mitte ainult vapside otseste pooldajate, vaid ka vapside suhtes leigemate inimeste hulgas. Noh, näiteks Laidoner tuleks kõne alla. Kui vapsid oleks tõesti tema oma kandidaadiks kinnitanud, siis ei oleks teda valmimistel pooldanud mitte ainult vapside liikumise pooldajad, vaid ka inimesed, kes olid nii-öelda "kõikuvad" (ei omanud kindlat poliitilist eelistust).

[Jaanus2]

Reigo, ära nori niipalju. Allkirja andja andnuks ka hääle, onju? Laidoneri ma tegelikult silmas pidasingi. Kui ta ei oleks olnud tagasihoidlik maapoiss vaid veidi auahnem ja võimukam tegelane. Ta ei tahtnud olla tipus.

[Reigo]

Kuidas saan jätta norimata, olles pedant?

Kui ta ei oleks olnud tagasihoidlik maapoiss vaid veidi auahnem ja võimukam tegelane. Ta ei tahtnud olla tipus.

"Tagasihoidlik" pole vast siiski päris õige ja ega keegi ju ei sundinud teda vapside ja seejärel asunike kandidaadiks olemise nõusolekut andma. Täpsem oleks öelda, et täiesti tipus olemine polnud tema jaoks vast kõige olulisem.

[MOrav]

Üks faktiküsimus ühest artiklist 1965:

""...lause: ",Pätsil oli mingipärast arvamine, et vabadussõjalastel oli tõesti häid ja otseseid kontakte Berliiniga..."

Minu ees on raamat "Das politische Tagebuch Alfred Rosenbergs", aastad 1934/35 ja 1939/40. Seal loeme leheküljelt 84 (sissekanne pärineb 1939. a. maikuu keskpaigast) järgmise loo:

"Kaks baltlast olid minu juures eesti tõelise talupoegkonna" ("Bauerntum") ülesandel. Nad tõid mulle kaasa eesti talupojaleiba ja lugesid ette sõnastuses kindlaksmääratud aadressi, mis olevat ("angeblich") koostatud nende ringkondade (vabadusvõitlejate) ülesandel, kes praeguse valitsuse, poolt vaikima sunnitud ("mundtot"): tunnustades ("in Anerkennung") 700-aastast saatust, paluvad nad Saksa Riiki üle võtta eesti rahva kaitse, kaasa arvatud protektoraadi vorm. — Nad nimetasid mulle nende Eesti kindralite nimed, kes selles kaastegevad. Päts olevat üks vana mees, ja valitsuse härrade rahad olevat juba Rootsis. Kui venelased tulevad, on nemad kindlustatud. Eesti talupoeg on aga bolshevismile loovutatud. Nad tahtsid teada, kas meie oleme Eesti saatusest huvitatud ja kas meie, juhul kui me võtame üle selle maa kaitse, jätame eestlastele nende keele ja kultuuri.

Mina: Meil pole selleks mingit huvi, näha Venemaad jälle Tallinnas ja Riias. Meie tunnustame iga rahva rahvust ("Volkstum"). Meie ei taha aga sekkuda; teie peate ise mobiliseerima need jõud, kes tahavad uue hoiaku läbi suruda.

Härrad nägid rahuldatud olevat. Jääb üle vaid ära oodata, kuidas see jõudude mäng edasi areneb. Ajalooliselt vaadatuna on nendel rahvastel ainult see valik: kas lasta endid Venemaa poolt hävitada, või kaotada Saksamaa kaitse all oma militaarne ja välispoliitiline iseseisvus, kuid säilitada sealjuures oma rahvus, olemasolu ja töö".

Rohkem pole ülalnimetatud raamatus Eesti riigi ja rahva kohta leida."


*

1965. aastal "avalikkus" ei teadnud, "kes quasi vabadussõjalaste nimel Berliinis käisid. Vabadussõjalastele lähedalseisnud... eitavad kategooriliselt, et üks delegatsioon nende nimel eestlusele alavääristavaid ettepanekuid võis teha."

***********

Kas kusagil mujal on ka sellest käigust juttu olnud? 1939. a mai EV piiriületusnimekirju võiks ju ka olla huvitav vaadata, et neid mehi tuvastada püüda, kui Eestist läksid.

[Arnold]

sissekanne pärineb 1939. a. maikuu keskpaigast

Et käidi siis samal ajal?

1965. aastal "avalikkus" ei teadnud, "kes quasi vabadussõjalaste nimel Berliinis käisid. Vabadussõjalastele lähedalseisnud... eitavad kategooriliselt, et üks delegatsioon nende nimel eestlusele alavääristavaid ettepanekuid võis teha."

Selles pole midagi imelikku, kui ennast täis teinud kompanjonist hiljem lahti öeldakse. Seda enam, et mingit "diili" ju sellest sissekandest välja ei loe. Alavääristavad suhted tulid aga üsna pea ja kestsid sedavõrd kaua, et isegi selles virtsas täisealiseks kasvatud.

[Reigo]

ERA.1.1.8173
Eestis asunud piiripunktide kaudu väljasõitnud isikute nimekirjad
Piirdaatumid 02.01.1939-04.01.1940

Poleks ju mingi raskus teinekord üles tellida, ainuke häda, et näiteks mina selliseid teadmisi ei oma, et suudaksin nimekirjast hoobilt "kahtlasi" tegelasi ära tunda. Neid piiriületajaid võis ka päris palju olla.

[gnadenlose]

No peaks vist meeldetuletamise mõttes Mäe Hjalmari raamatu uuesti ette võtma. Tema oma raamatus kirjutab suht selgelt, et käis aktiivselt Saksas mingeid asju ajamas. Ise muidugi nimetas neid ärireisideks, aga arvestades asjaolusid, siis ajab see pehmelt öeldes naerma. Ja kui siia lisada Mäe kohtumised Pätsiga kriitilisel ajal, siis ma väga ei kõhkleks teda arvama üheks neist "baltlastest".

[Henn]

"Kaks baltlast olid minu juures eesti tõelise talupoegkonna" ("Bauerntum") ülesandel. Nad tõid mulle kaasa eesti talupojaleiba ja lugesid ette sõnastuses kindlaksmääratud aadressi, mis olevat ("angeblich") koostatud nende ringkondade (vabadusvõitlejate) ülesandel, kes praeguse valitsuse, poolt vaikima sunnitud ("mundtot"): .

Sellise uduse jutu peale on küll meelevaldne neid "eesti tõelise talupoegkonna" esindajaid vapsidega siduda. Seda enam, et ka kõik Pätsi katsed vapse sakslastega/fašistidega siduda ei kandnud ju vähimatki vilja. Vähe sellest, isegi NKVD ei suutnud vapsidele koostööd sakslastega pähe määrida. Vt. näiteks Larka ülekuulamisprotokolle.

[Reigo]

Henn, ma ju tõin ühe teise teema all ära tsitaadi Arumäe artiklist, milles väideti, et Sirk käis Saksa saatkonnas ja ajas kenasti juttu NSDAP-mehega. Seos oli küllap olemas. Iseasi, mis iseloomuga see seos oli. See, kas NKVD suutis midagi pähe määrida või ei suutnud, pole siinkohal üldse oluline. Ega NKVD ju Rosenbergi päevikut või Saksa ametlikke dokumente ei saanud lugeda.