"Tankid EKV-le"

Vasta
Kasutaja avatar
Felix
Liige
Postitusi: 143
Liitunud: 06 Apr, 2005 22:06
Kontakt:

Postitus Postitas Felix »

Kõige kindlam viis omale tanke ja jalaväelahingumasinaid saada oleks seda põhjendada ületamatu vajadusega Afganistaanis Talebani vastast internatsionaalset kohust täites. Selle pealt meie KM juba kroone ei loe ja kokku ei hoia, vajadusel ostetaks need masinad ka 10 aastase liisinguga!

Afganistaanis olevate PASI soomukite väljavahetamisest IFV vastu on juba ammu räägitud, tänu PASI mitmetele "nõrkadele" külgedele! 8) Loomulikult juhul kui Afganistaani sõda kestab järgnevad 10+ aastat (loodame et see nii on ja Hiina KP ikka endiselt USA võlakirju ostab) ja ehk PASIde allesjäänud ressurss saab ammendatud isegi tänu Talibani mõningale aktiivsemale tegutsemisele. :twisted:

Nüüd kui on kätte jõudnud sobiv moment PASId millegi enama, näiteks mõne asjalikuma IFV vastu Afganistaanis välja vahetada poleks samas paha kui sinna sinna lisanduks veel nii kindluse mõttes mõni Kanada poolt Afganistaani armeele kingitav Leopard 1 C2 oma 105 mm toruga.

Selle eesmärgi nimel tuleks juba varakult tööle asuda ja kõik sobivad inglisekeelsed "targad" kirjutised välja otsida ning KM & Co nina ette torgata....algatuseks pole mitte paha ka äsja avaldatud Kanada majori Trevor Cadieu asjalik looming. Nii kindluse mõttes võiks need ka eelnevalt eesti või siis vähemalt vene keelde tõlkida! :wink:

http://www.army.forces.gc.ca/caj/docume ... 4_03_e.pdf

Meie jaoks oleks see justkui kahe teraga mõõk...

...esiteks tõestaksime maailmale ennast kui pühendunud internatsionalismi eest võitlejat!
...teiseks tõstaksime enda reaalset kaitsevõimet!
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9151
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

nokkloom kirjutas:Segaks teie jälle korduvat arutelu tankidest. Tekkis pinginaabriga vaidlus Eesti kaitsevõime kohta, tingimusel et Eestil oleks moderne tehnika (siin kohal Leo 2A4 , F-16 jne). Ise väitsin, et 2 nädalat poleks probleem, too aga hakkas ajama soga paarist tuhandest tangist ja 500-jast hävitajast (mig-29), et Eesti väed hävitataks jne, ühesõnaga:vastupanu on mõttetu. Tahaks talle aga vastupidist väita, aga pole piisavat militaarset haridust.

Usun, et teema on juba 1000 korda läbi arutatud, aga saaks selle veel ära korrata?
Pinginaabrile saad kasutada järgmisi argumente:
1. MiG-29 pole iial lasknud alla ühtegi Lääne õhujõudude lennukit ja ei lase kah senikaua kui venelaste relvad, radarid ja väljaõpe on just nii viletsad kui need on. Pealegi jutt mingist 500-st MiG-29-st on jama. Praegu on venelastel u. 100 hädapärast lennukõlbulikku MiG-29-t.
2. Eesti vastu ei koondata iial mingit 2000 tanki. Isegi Gruusia suhteliselt arvuka tankiüksuse vastu mindi väiksemaarvulisena
3. Vene armee suurus on hoopis nende suurtükiväes, kuid seda saab vähendada tõhusa manööverdamise ja vastutulega.

Ei ole nii, et korralikult relvastatud Eesti Kaitseväel poleks venelaste vastu lootust. On nii, et kui Eesti on korralikult relvastatud, valitakse esimeseks vastaseks ehk keegi teine.
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4089
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Postitus Postitas Some »

Kui siin vahepeal juba jutt korraks vene tehnikale hüppas.
Mida sellisest putukast arvata?
http://et.wikipedia.org/wiki/PT-91

Poolakad on vast isegi sõbralikumalt meisse meelestatud kui ukrainlased, ehk saab jutulegi?
Kasutaja avatar
Felix
Liige
Postitusi: 143
Liitunud: 06 Apr, 2005 22:06
Kontakt:

Postitus Postitas Felix »

Kapten Trumm kirjutas: Need õlimoodsad CNC pingid eeldavad paraku tasemel vana detaili mõõdistamist ja autocadis üles joonistamist (loomulikult 3D), lisaks teadmisi, millisest metallist peab see olema........EKV jaoks lootusetu üritus. Üldiselt ikka mingist klambrist tähtsamate detailide jooniste tegemine eeldab vastavat haridust ja töökogemust ning VABK seda ei anna.

Vähemalt senikaua, kui ei looda mingit EKV inseneriteenistust, kus siis ka poole ülikooli pealt kroonu kutsutud tehnikatudengid oma aega saaks kasulikumalt sisustada kui "söösta-kata" tehes.
Kulla mees üheski riigis isegi mitte USAs ei arenda mingi Alabama logistikapataljoni kolmanda liigi traktorist-mehhanisaator välja uusi Raptoreid ja Abramseid.

Selleks tuleb rakendada riigi teadus- tehniline potensiaal riigikaitse hüvanguks. Selleks kasutatakse instituutide, ülikoolide, eraettevõtete jne. tasemel kaadrit ning ressursse.

Meil armastatakse kangesti suure suuga rääkida mingist müstilisest teaduspõhilisest majandusest ja kõrgtehnoloogia ekspordisektori toetamisest, samas mõni seqoya suguharu korjates dzunglist konni teeb ka reaalselt selle heaks palju rohkem. Enamuses arenenud lääneriikides annab just sõjalis- tööstuslik kompleks enamuse sellest teaduspõhise majanduse(kõrgtehnoloogia ekspordi) arendus kuludest/tuludest. Senikaua kuni me jääme seqoya suguharu kombel omi konne metsast püüdma ja kiitleme kui öko-, hight-tec sõbralikud ja arenenud me oleme
jäämegi me oma majandusega sinna Amazonase suguharu tasemele!

Leopard 1 tank ei ole mingi tähesõdade uusim TOPSECRET leiutis, vaid hunnik vanarauda. Kui sind huvitab mõne varuosa metalli koostise või liigi teadasaamine siis selleks on kümneid ja kümneid instituute üle maailma kes on sulle seda mõningase sümboolse lisatasu eest valmis ütlema. Me ei ela enam kahjuks Põhja-Koreas vaid 21. sajandis! :)
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4089
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Postitus Postitas Some »

Kusjuures kõrgtehnoloogiat hooldava insenerina võin öelda et tänapäevased aparaadid on lihtsamalt hooldatavad/remonditavad kui vanemad. Just tänu sisseehitatud diagnostikale ja vahetatavatele moodulitele. Vanema tehnika puhul peab tõsine kannatus olema igat asjaga seotud komponenti ja kaablit kontrollida, tänapäeva tehnoloogia annab ise märku mis välja vahetada tuleb. Ning vahetus on vana tehnikaga võrreldes kõvasti lihtsamaks tehtud, enamasti pole isegi kruvikeerajat vaja, lihtsalt fiksaatorid lahti ja uus asemele. Mis varuosadesse puutub, siis pole vahet kas kastis on kuullaagrid või elektroonikat täis moodulid. Täpselt sama logistika. Tankidega pole kokku puutunud, aga usun et seal on tehnoloogia sama teed arenenud nagu teisteski valdkondades. Tegelikult, kui kellegi on kuskil Saksa või Soome tankivägedes tuttavaid, võib ju järele küsida millise põlvkonna tehnikat lihtsam remontida on. Kaoks üks vaidlusteema hoobilt ära ;)
Kasutaja avatar
wudu
Liige
Postitusi: 852
Liitunud: 05 Nov, 2005 21:47
Asukoht: Rakvere, Kondivalu
Kontakt:

Postitus Postitas wudu »

Kapten Trumm kirjutas:Olen tabanud end paar korda mõttelt, milline on selle seltskonna riigikaitse-agenda ja vat ei mõtlegi välja.
Võib olla on nad lisaks kõigele väga head euroametnikud :D
Vana uudis küll - http://www.delfi.ee/archive/article.php ... 1125654956
Briti sõjaväe juhid üritavad leida võimalust, kuidas mööda hiilida euronõuetest, mis keelavad sõjaväelastel tankiga sõitmise.

Töökoha vibratsiooni kontrolli regulatsiooni ja töökoha mürakontrolli regulatsiooni täpsemal uurimisel on selgunud, et tankid ja soomukid rikuvad euronõudeid, teatab The Telegraph.
Me oleme ju siin, et isamaad kaitsta. Aga prantslased on ju ka siin, et oma isamaad kaitsta. Kellel siis õigus on?
Erich Maria Remarque “Läänerindel muutuseta”
Kasutaja avatar
Some
Liige
Postitusi: 4089
Liitunud: 11 Aug, 2008 9:25
Kontakt:

Postitus Postitas Some »

Huvitav et nad turvapatju ei nõua... Ja pauguta püssirohtu!
Hjalmar Nelk
Liige
Postitusi: 548
Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
Kontakt:

Postitus Postitas Hjalmar Nelk »

Kusjuures kõrgtehnoloogiat hooldava insenerina võin öelda et tänapäevased aparaadid on lihtsamalt hooldatavad/remonditavad kui vanemad. Just tänu sisseehitatud diagnostikale ja vahetatavatele moodulitele. Vanema tehnika puhul peab tõsine kannatus olema igat asjaga seotud komponenti ja kaablit kontrollida, tänapäeva tehnoloogia annab ise märku mis välja vahetada tuleb. Ning vahetus on vana tehnikaga võrreldes kõvasti lihtsamaks tehtud, enamasti pole isegi kruvikeerajat vaja, lihtsalt fiksaatorid lahti ja uus asemele. Mis varuosadesse puutub, siis pole vahet kas kastis on kuullaagrid või elektroonikat täis moodulid. Täpselt sama logistika. Tankidega pole kokku puutunud, aga usun et seal on tehnoloogia sama teed arenenud nagu teisteski valdkondades. Tegelikult, kui kellegi on kuskil Saksa või Soome tankivägedes tuttavaid, võib ju järele küsida millise põlvkonna tehnikat lihtsam remontida on. Kaoks üks vaidlusteema hoobilt ära
Nii see on. Leo 1 hooldus on kordi kergem kui T-72. Leo 2A4 on jällegi lapsemäng (noh, ehk see on liialdatud) võrreldes Leo 1-ga. Aga meile oleks kõige lihtsam võtta kasutusele Leo2A6. Raudselt ja mitte mingit kahtlust.
Kasutaja avatar
Pirr
Liige
Postitusi: 541
Liitunud: 07 Dets, 2007 14:08
Asukoht: Tartu

Postitus Postitas Pirr »

Hjalmar Nelk kirjutas: Nii see on. Leo 1 hooldus on kordi kergem kui T-72. Leo 2A4 on jällegi lapsemäng (noh, ehk see on liialdatud) võrreldes Leo 1-ga. Aga meile oleks kõige lihtsam võtta kasutusele Leo2A6. Raudselt ja mitte mingit kahtlust.
See on nii tüüpiline tänapäevases tehnika hoolduses. Vahetatakse kohe terve suur moodul elektroonikat vmt. välja ja keegi ei viitsi süvenedagi, et äkki oli vea põhjus ainult ühes vigases transistoris või mikroskeemis. Kui aga kriisi ajal pole neid suuri varumooduleid võtta, siis hakatakse näppu imema ja istutakse oma kõrgtehnoloogilise vidina (näit. tanki) otsas, millega midagi enam teha ei osata.
Millepärast Leo2A6 siis kõige lihtsam meil kasutusele oleks võtta, et kõige rohkem elektroonikat täistuubitud militaarvidin, hirmkallis ja veel liigraske ka meie sildadele?
Kasutaja avatar
kobra
Liige
Postitusi: 212
Liitunud: 30 Juul, 2007 19:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas kobra »

See on ikka selleks, et tank saaks võimalikult kiiresti lahinguväljale tagasi. Neid vigu otsikase pärast töökojas ja seal vahetatakse ära, ega nad tervet moodulit minema viska.
Kasutaja avatar
hummel
Liige
Postitusi: 2079
Liitunud: 18 Apr, 2004 12:55
Kontakt:

Postitus Postitas hummel »

Esmalt meie logistilisest võimekusest. Ma ei tea, mismoodi suurõppusel brigaadi poolt allüksused toetatud said, kuid meile ei olnud isegi vajalikke polte pakkuda. Kui aga tõesti näiteks hoitaksegi Kevadtormi ajaks oma romulat, et seal kahjurõõmsalt võõra eelarve raha eest parandada lasta, on samuti tegemist jamaga, mis näitab, et sellisena remondisüsteem ei ole administratiivselt efektiivne. Reaalsituatsioonis üritaksid samuti kõik kõigile ära riputada ehk valitseks kaos, mis lõpeks samuti, kui Gruusias (tehnika jääb taandudes lõpuks teedele ja garaažidesse vedelema).

Uuest tehnikast. Jah - uut asja on tore teenindada. Hea, mugav, digikaardid tablood jne. Lihtne on täpselt selle hetkeni, kui asi jõuab kõrgema taseme hoolduseni või ühel hetkel lihtsalt üles ütleb. Meil on raskusi küll ka madalamate tasemete süstemaatilise hooldustega. Vanema tehnika peal keerab mehhaanikuharidusega juht koos meeskonnaülemaga seadme kaane lahti ja teeb juba üht-teist kindlaks. Siis läheb küsib varuosa või tööriista ja teeb korda. Uuema tehnikaga ei ole muud, kui elektoonik või mehhaanik kohale tellida, kes esmalt viga otsima hakkab. Meeskonnal käed üleval ja masin ei toimi. Kõik. Endal on see asi ära nähtud - M109 vs PzH2000. PzH jaoks oli koosseisus 2x enam tehnilist personali vaja, sealhulgas isegi patareisse oli uues koosseisus oma tehnika-elektroonikatiim tekitatud, mis on ikka karm reaalsus. Väljaõppe ajal lakkas 2000-l üks (õnneks tühine, saime ka ilma läbi) funktsioon töötamast ja keegi ei olnud võimeline kohapeal üldiselt midagi ette võtma. Hiljem kogu relvasüsteem tuli sõidutada remonditöökotta ja ma ei tea, mis tast edasi sai. M109 -id hakati patareis peale mõnenädalast talvekülmas (-5...0) seismist käivitama. Esialgu saadi vist vaid paarile elu sisse peale mitmeminutilist käiamist (kõvad akud). Päeva-paari pärast oli kõigile parklas sheissede saatel ja tööriistade kaasabil aga omal jõul elu sisse puhutud. Ainult 1 tuli lõpuks remonditöökotta pukseerida, aga see oli vist juba varem ka kohvi. Samal ajal need vennad ei olnud seal tehniliselt ka liiga andekad minu arvates. 2000-ndetega poleks olnud muud, kui evak-tank ja töökotta uurimisele.

Uued masinad on võib-olla jah lihtsamad teha, kui on olemas kõrgharitud, kvalifitseeritud ja kogenud remondipersonal. Kaitseväes on meil sellist haritud ja head tehnokoosseisu hetkel väga napilt. Tehnilist personali on meil üldse kaitseväes väga napilt ja enamus olemasolevatest ei ole näiteks suutelised kahjuks heal pedagoogilis-metoodilisel tasemel tehnilist väljaõpet läbi viima. Asi peaks algama sellest, et iga rühmavanem ja jaoülem peaksid põhjalikult tundma oma allüksuse sõidukeid ja ise oskama neid hooldada. Sõidukitele ega tehnilisele ettevalmistusele ei pöörata ajateenijate-allohvitseride ega kaadriallohvitseride ettevalmistuses võrreldes teiste õppeainetega (relvaõpe, lahinguõpe) praktiliselt mitte mingit tähelepanu. Suhteliselt ebaühtlase ettevalmistuse saavad ka autojuhid.
Tehnika remondi tingimused pole ka täna kaitseväes kiita. Korralikud töökojad on vist ainult logistikal. Pataljonides-väeosades on olukord üsna vilets. Saksamaal oli ühe pataljoni töökoda samas suurusjärgus, kui meie Logistikakeskuse ringkonna töökoda.
6-7 masinat ja tehnilist vahendit peaks ikka pataljoni töökotta korraga sisse mahtuma. Peaks olema kanalid ja vähemalt 10 t (soomustehnika remondihallis aga vähemalt 25 t) tõstejõuga delfer. Hallis peaks töötama pataljonis ette nähtud remondirühm kaadri juhtimisel. Mida pole, seda pole.

Eelnimetatud põhjustel ma soovitaks alustada rahulikumalt, kuid vähemalt alustada. Seda enam, et RAHA moodsate mitmemiljoniste tankide ostuks keegi nagunii lähiajal ei anna. Leo 1 saaks aga esialgu näiteks praktiliselt tasuta kasutada ma arvan ja hiljem juba ühiksondki aktsepteerib enam kallimate ja uuemate masinate ostu.
Minu arvates võiks hankida täna näiteks 12 masinat Leo 1, lisaks Leo 1 baasil 2 evakueerimistanki "BergePz 2", 2 õppesõidutanki ja 1 pioneeritanki "Dachs" ja 1 sillaka "Biber". Varuosadena kaasa küsida veel mõned komplektsed masinad. Lisaks paarkümmend ühikut remondimasinaid, kraanasid jms. Kokku teeks ühe väiksema praamitäie, ehk 20 ühikut roomiktehnikat ja samapalju ratastel abitehnikat. Sobivaid treilasid meil on kaitseväes käputäis olemas. Seda kõike poleks palju. Ka rahaliselt. Kokkuvõttes võiks tulla see kõik odavam välja, kui D-30A hange Soomest.
Ma arvan, et siin kannataks isegi ausa rahvusvahelise hanke välja kuulutada Euroopas ja niiviisi komplekti hinda minimeerida. Veel oleks kavalam variant siduda Leo 1 hange hilisema Leo 2 hankega 5 aasta jooksul. Näiteks 20 masinat Leo 1 liisitakse ja selle võrra odavamalt saadakse hiljem samast kätte 45 tanki Leo2A4. Osa süsteeme, mis on Leo1A5 sees, on ka üle võetud Leo 2A4 -le. Üleminek oleks kindlasti üsna sujuv võrreldes uue tehnika kohese kasutusele võtuga. Leo 1 kätte saamise järel ilmneb kindlalt tosin (esmapilgul ületamatut) kasutamist takistavat ränka probleemi, mida saaks skandaali- ja pingevabalt otsast lahendama hakata. Samuti ollakse juba targemad järgmistele masinatele üleminekul sobivaid lepingutingimusi tehes. Miljonid tuleb suunata otstarbekalt. See kõik on peen ja kogemusi nõudev värk. Meil igasugused kogemused täna aga puuduvad täielikult. :roll:
allatah
Liige
Postitusi: 1063
Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
Kontakt:

Postitus Postitas allatah »

Saan ma õigesti aru, et Leo 1 kaalub natuke üle 40 tonni ning Leo 2 natuke üle 60?
Metsaveokite puhul on meil praeguseks lubatud 40 tonni ning erilubade alusel 52t. Samas ilmselt mõnikord lubatut ületatakse ja sõidetakse ilma erilubadeta kuskil 50 või 55 tonnise masinaga. Seni pole veel sillad kokku kukkunud, aga hiljutine metsavedajate ettepanek lubatud norme tõsta (vist paluti 52tonni tavanormi) lükati tagasi. põhjenduseks isegi mitte niivõrd paljukrutud roobaste teke teedele vaid justnimelt sildade kandevõime.
Kui veel mingeid veduksõidukeid kasutada, ligineks Leo 2 kaal 70 tonnini ning transport võib juba tõeliselt ohtlik olla.

Mitte et ma nüüd kuidagimoodi tankide vastu oleks, aga kui praegu saabuksid meie hoovile Leo 2 tankid, siis rahuajal oleks nendega liikumine ikka tõeline peavalu. Seevastu näiteks Leo 1 saaks vähemalt erilubade alusel vabalt enamustesse Eesti paikadesse väljaõppeks viia.
Selleks et tulevikus uusimaid ja parimaid tanke kasutada, peaks juba täna hakkama tegelema teedevõrgustiku parandamisega vähemalt sildade kandevõime tõstmise näol. Peale paremate tankide, võimaldab see ka raskemaid rekkasid kasutada, mis lubaks vedajatel oma tööd ökonoomsemalt teha.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
Kasutaja avatar
Qtec
Liige
Postitusi: 663
Liitunud: 08 Veebr, 2008 10:34
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Qtec »

Kui palju leevendab raudtee kasutamine meie sildade nõrga kandevõime probleemi?
Kasutaja avatar
Actual
Liige
Postitusi: 539
Liitunud: 13 Mär, 2008 11:47

Postitus Postitas Actual »

Pole küll ekspert, aga mu arvates mingi ühiku tehnika kogumass 50 vs 70 tonni ja sildade kandevõime ei tarvitse olla ületamatu probleem. Esiteks need 50 tonnised vuravad igapäevaselt üle sildade, tankide puhul aastas ehk mõned korrad. Teiseks, teoreetiliselt ja ka praktikas võib sillal juhtuda, et neid 50t tsiviil rekkasid on sillal korraga näiteks 4 tk (200 tonni!) mõlemas suunas üksteise sabas 2 tk. Tankide puhul saaks sillaületuse ajaks liiklust reguleerida nii, et korraga koormaks silda vaid üks tank või tanki veok. Tankide treileril vedamisel võimalik kasutada eritellimusel treilereid kus see 70 tonnine kaal on rohkemate treileri ratastele/sildadele ära jaotatud nii, et iga rattapaari koormus võib olla väiksem kui nt tsiviilrekkal.
Kolmandaks nõukogude aja sillad projekteeriti samuti arvestades militaartehnikat ja mõningase varuga. Tõsi on muidugi see, et kui sildasid koormuse piirimail tarbida siis sildade ressurss ajas võib väheneda ehk sild peab vähem aastaid vastu või vajab tihedamini kontrolli/remonti.
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9151
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Postitus Postitas Kilo Tango »

Kordan veelkord oma kordamise kordamist.

Madal tehnilise hoolduse võimekus on kaitseväe spetsiifiline probleem, mitte eestlaste rahvuslik omapära. Tegemist on juhtimisprobleemiga, mistõttu võib oletada, et see on hõlpsasti lahendatav. Tahtmise korral muidugi.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 28 külalist