Uued relvasüsteemid EKV-le
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
On üks Murphy surematutest tarkustest, et kui palju inimesi arvavad mõnest asjast samamoodi, siis tavaliselt on neil õigus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Ühed tegelased arvasid ka, et neil on kõiges ainuõigus, sest ühel parteilisel hääletamisel said nad rohkem hääli - ajalugu tunneb neid kui enamlasi.Kapten Trumm kirjutas:On üks Murphy surematutest tarkustest, et kui palju inimesi arvavad mõnest asjast samamoodi, siis tavaliselt on neil õigus.
Kui mõned rohkem kisa teevad, siis see ei tähenda, et nende vaatel rohkem pooldajaid on. Kui millegi õigsust detsibellides või kilogrammides mõõta siis kisub vägisi jamaks.
Ela täiel rinnal ja kui kord kooled, siis ära kahetse elatud elu!
-
Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 9131
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Mina kirjutasin selle eelpoolmainitud kirja. Ja kohe kirja kirjutamise juures sai öeldud, et ma ei saa seda kirja oma nime alt avaldada, sest riik (S.h. Kaitseministeerium) on minu tööandjale väga suur klient ning ma ei saa end tänases tööjõuturu olukorras seada olukorda, kus tööandja näeb minu tegevuses ohtu oma tuludele. See põhjus sai kohe alguses kirja pandud ja selle tegevuse käigus ka autorlusest loobutud.
Miks keegi teine seda kirja oma nime alt avaldanud pole - ma ei tea.
Vähemalt tegin ma midagi, mida ma õigeks pidasin (pean ka praegu). Erinevalt paljudest teistest, kes vaikselt omaette nurgas susisevad. Mis puutub teabenõuetesse, siis ma olen neid riigiametitesse piisavalt kirjutanud, et teada, millised vastused vähegi kriitilisematele küsimustele tulevad.
Miks keegi teine seda kirja oma nime alt avaldanud pole - ma ei tea.
Vähemalt tegin ma midagi, mida ma õigeks pidasin (pean ka praegu). Erinevalt paljudest teistest, kes vaikselt omaette nurgas susisevad. Mis puutub teabenõuetesse, siis ma olen neid riigiametitesse piisavalt kirjutanud, et teada, millised vastused vähegi kriitilisematele küsimustele tulevad.
Mhm, kirja mõte ei ole kuhugi kadunud. Olen päris veendunud, et ühel hetkel peagi ta ka tuleb (kui me ikka sellest kirjast räägime, mis kaasfoorumlase Kilo Tango eestvedamisel siin kokku kirjutatud sai).
Isiklikult olen ma täiesti nõus vabandama igaühe ees, keda ma siin keskkonnas võibolla oma jutuga solvanud olen. Olgu selleks siis A4 või keegi teine. Võtku aga privas ühendust ning teatagu: "Mees, läksid üle piiri ning peand hoogu." Selles suhtes oli härra administraatori emotsionaalne ning suhteliselt käre avalik sõnavõtt päris ebameeldivalt üllatav, sest selle osaliseks said põhimõtteliselt kõik ühe rauaga. Ütlen välja seda mida mõtlen, andke andeks. Aga eks iga laua peremees tea ise paremini, mis tema lauda sobib ja mis mitte...
Isiklikult olen ma täiesti nõus vabandama igaühe ees, keda ma siin keskkonnas võibolla oma jutuga solvanud olen. Olgu selleks siis A4 või keegi teine. Võtku aga privas ühendust ning teatagu: "Mees, läksid üle piiri ning peand hoogu." Selles suhtes oli härra administraatori emotsionaalne ning suhteliselt käre avalik sõnavõtt päris ebameeldivalt üllatav, sest selle osaliseks said põhimõtteliselt kõik ühe rauaga. Ütlen välja seda mida mõtlen, andke andeks. Aga eks iga laua peremees tea ise paremini, mis tema lauda sobib ja mis mitte...
Alati on tore lugeda erinevaid arvamusi. Sealt tulevad ka erinevad argumendid ja igaüks saab selle alusel kujundada oma arvamuse. Igal juhul jõudu A4-le.
Kaitseministri vastusest arupärimisele saab ka mõne infokillu käsitletud teemade kohta üles korjata.
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... 002#pk4002
Kaitseministri vastusest arupärimisele saab ka mõne infokillu käsitletud teemade kohta üles korjata.
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... 002#pk4002
"Ma rääkisin soomusprogrammist, see on nii- või naapidi kavandatud selle 10-aastase perioodi keskpaika või teise poolde. Sinna samasse kohta on kavandatud ka mahukas transpordikopterite programm, mille suhtes samuti on vaja kõigepealt välja töötada lähteülesanne. Neid mahukaid erivarustuse hankeid käesoleva ja eeldatavalt ka järgmise, võib-olla ülejärgmise aasta tagasilöögid otseselt ei puuduta. Küsimus veel mereseire ja kiirkaatrid. Selle hanke maht on umbes 80 miljonit krooni, selline kiirreageerimisvõimekus Eesti rannakaitse või rannavalve otstarbel ilmselt nendest kärbetest otseselt puudutatud ei saa."
-
sammalhabe
- Liige
- Postitusi: 153
- Liitunud: 19 Mai, 2008 19:04
- Asukoht: tartu
- Kontakt:
Igasugune kõrvaline nägelemine on teemast tõeliselt huvitatule igav ja kurb lugeda. "Delfistumine" ei tohiks ju siin kellegi huvides olla.
Kmin kaitseks arvan, et eriliste "mõtlemisorganite" asemel mõjutavad eesti valikuid ikkagi suuresti liitlaste "soovitused".
Näiteks:Juba eelmise vabariigi aegne juhtum, kus Landeswehri sõda ja Riia operatsioon jäid kõigile ootamatu rahuga pooleli.
Kmin kaitseks arvan, et eriliste "mõtlemisorganite" asemel mõjutavad eesti valikuid ikkagi suuresti liitlaste "soovitused".
Näiteks:Juba eelmise vabariigi aegne juhtum, kus Landeswehri sõda ja Riia operatsioon jäid kõigile ootamatu rahuga pooleli.
Vaidlus äärmuste vahel kamin loll - kamin tark läheb igal juhul fleimiks kui mõlemad arvajad oma idealistlikel ja tegelikkusele mittevastavatel positsioonidel on. Tegelik pilt on tunduvalt värvilisem, selles on palju paratamatut arenguloogikat.
Oletan, et tõele lähedasem pilt võiks olla selline. Mõnes kohas panen teadlikult umbes, et targemad parandaksid:
1) 1991-92 Vahetult pärast taasiseseisvumist olime paljad kui püksinööbid ja väge täis. Vene väed olid veel sees aga üksikute tulirelvadega varustatud kaitse-entusiastid tundsid end tõsiste sõjameestena;
2) 1992-93/4 Kui vene väed lahkusid oli küll kergem tunne aga Eestist kadus ka viimanegi tükk reaalset sõjatehnikat ja struktuure. Selleks ajaks oli Eesti riik suutnud luua formaalse kaitsestruktuuri, mis sellest, et see oli armetult nõrk. Need, kes tahtsid alustada kaitseväelase karjääri, said seda teha ja need kes tegid asja lihtsalt entusiasmist lõid kehvas majanduslikus olukorras käega või suunasid oma energia kaitseliitu.
3) 1993-1997 Järgnes pikk periood kui justkui formaalselt oli meil kamin ja kaitsevägi olemas aga reaalset heidutust see ei taganud arengut selle suurendamise osas ka ei olnud. Kaitsevägi oli suure osa elanikkonna hulgas ebapopulaarne eelkõige nõukogude armee negatiivsete kogemuste taustal. Raha oli hädapäraselt vaja kõigeks muuks kui kaitseväele, mistõttu ka parima tahtmise juures ei saanud eriti midagi teha. Siin näide taasiseseisva Eesti Vabariigi sõjaliste kulutuste mahust miljonites kroonides.
1992 47 (teine poolaasta)
1993 124 kogutulud 4 151 (sama suur kui üle-eelmise aasta kaitse-eelarve)
1994 265 kogutulud 7 074 (3,7%)
1995 417 kogutulud 9 045 (4,6%)
1996 533 jne
1997 736
1998 824
1999 949
2000 1165
Nagu oleme siin arutanud siis mõistlik pakett kaitseTEHNIKAT oleks suurusjärgus 25-30 miljardit lähema 10-15 aasta jooksul. Ajateenistus ja tehnika hooldus on praegu ca 2 miljardit ja kasvab viieteistkümnendaks aastaks tasemeni 5-7 miljardit.
Militaaria populaarsust tõmbasid omakorda alla ka juhtumused Kaitseliidu liikmetega ning Pullapää kriis. Just sel perioodil kujunesid välja tingimused, kus kaitsestruktuuridesse leidsid tee ka isikud, kelles oli küll ambitsioone täita kõrgeid ameteid, kuid kelle sisulised teadmised ja/või adekvaatne arusaam Eesti kaitsepoliitilistest võimalustest ja vajadustest ei olnud/ole siinse rahva arvates adekvaatsed.
4) 1998 - 2003 Kui majanduslik olukord paranes, siis sai oma osa kaitsepoliitika aga sugugi mitte määral, mis oleks olnud vajalik tänasest seisukohast vaadates. Venemaa oli armetult nõrk olgugi, et Putini edukad Tšetšeenia sõjad näitasid ka tegelikke ambitsioone ja suutlikkust. Lääne silmis paipoiss ja edu võrdkuju olemine andis enesekindlust. Heaolu suurenemine tähendas, et noorte silmis olid tähtsad muud väärtused (isetegemine, välismaal rändamine ja õppimine) kui sõjaväes teenimine. Tugevnesid liitumiseelsed ametlikud suhted NATO sõjaliste struktuuridega ja toimus aktiivne välispoliitiline tegevus NATO-ga liitumiseks.
Samal perioodil said eelmisel perioodil sõjalistesse struktuuridesse sattunud või sinna jäänud tegelased otsustamise juurde kujundades nii üsna mõneks ajaks strateegilise mõtlemise ja otsustamise mentaliteedi, mille üle siin kõige rohkem kurdetakse. Võib oletada, et samal perioodil leidsid kaitsestruktuurides koha ja rolli ka otse või kaude, ühe ebasõbraliku riigi mõju all olevad isikud, kelle roll oli viivitada ja hägustada kaitsepoliitilisi otsuseid (liiga kallis, liiga kallis pidada, pole standard, vanarauda ei osta, enne tuleb veel see osta). Kusjuures paljudel juhtudel oli raske eristada, kas tegemis oli a) otsustaja informeerimatuse (rumaluse) b) objektiivsete põhjuste või c) varjatud vaenuliku tegevusega.
NATO ja EL-iga liitumise eelõhtul, väga heas majanduslikus olukorras oli tähelepanu igal pool mujal kui sisulisel kaitsepoliitikal. Tolle ajastu kõige parema iseloomustuse saab ühest oli vist Kuku raadio hiljutisest saatest kus vestlusringis olid admiral Kõuts ja Öövel. Väga omapärane vestlus oli.
5) 2004-2006/7 Natopohmell ja reality check. 2002-3 toimunud majanduskasv jätkus pärast EL-iga liitumist kõrgendatud tempos. Suurenev SKP ning NATO-ga liitumine poetas raha ka kaitsestruktuuridele. Otsustajad olid need kes eelmises etapis pumba juurde said. Värske liitumine NATO-ga andis suurema kindlustunde kui see ilmselt väärt on. Keegi ei esitanud küsimust, et kas nad tegelikult ka...
Rahateenimise ja ülikoolis käimise argument oli kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmises endiselt tugev argument, kuid nii KL-i oluliselt parem distsipliin kui ka esimesi tulemusi näitavad investeeringud ajateenistujate infrasse ning kaitseväe varustusse hakkasid vaikselt looma positiivset fooni ajateenistuse suhtes.
Suhtlus NATO struktuuridega ametlikustus. Lääne-Euroopa, toetudes Venemaa nõrkuse doktriinile kavandas märkimisväärseid sõjajõudude vähendamisi. Loodi pinnas palgaarmeestumisele. Samades ringkondades liikusid ka Eesti kaitsetegelased ja poliitikud vaimustudes liialt meie oludesse mittesobivast palga-armee mudelist. Jätkuvalt võimu juures olevale Reformierakonnale oli see nii isikuvabaduste kui majandusliku liberalismi ning kasvule orienteerituse seisukohast sobiv mudel. Tegeliku ohu reaalsus ja maht ei olnud kellelegi täpselt selge. Poliitiline suundumus oli selgelt väikesearvulise kaitsesuutmatu palgasõjaväe loomisele.
6) 2007-2009 Kaitseteadlikkuse tõusu etapp, mis algas Pronksiööga. Politsei armetu autoriteet tõusis seninägematutesse kõrgustesse ja selle taustal sai paljudele selgeks ka suurema tähelepanu vajadus kaitsevõime arendamisele. Samal ajal toimus paljudes Lääne-Euroopa riikides varasemal perioodil planeeritud kaitsejõudude vähendamine, tehnika müümine ning üleminek palgasõjaväele või selle ülemineku otsustamine. Poliitik-ajaloolaste tegevuse ning pronksiööde tulemusena teadvustus oluline osa Eesti militaartraditsioonist - saksa poolel teeninud eestlaste tegevus.
Kamin tegi sihikindlat tööde ajateenistuse populaarsuse tõusuks, välismissioonide esiletoomine jms. Venemaa jõudis majanduslikule järjele, kus järjest selgemaks sai, et sõjalised ambitsioonid ei piirdu ainult siseriiklike konfliktide lahendamisega. Viimastel kahtlejatel lõi pildi selgeks Gruusia konflikt, Areneb välja natoskeptikute seltskond ja kujuneb alternatiivse kaitsepoliitika community (KL, ROK, militaar.net), kelle ainukeseks avalikuks eestkõnelejaks saab erru läinud Leo Kunnas. Samas, kaitseväe juhiks saab Ants Laaneots.
* * *
Vat selline lugu sai. Ja kirja panin sellepärast, et minu luulude asemel korralikult kontrollitud faktilise materjali põhjal võiks kellelegi see olla väga hea doktori- või magistritöö materjal.
Eelkõige aga sellepärast, et siin teineteisel nina verisks lööma kippuvad kamraadid mõistaks, et maailm ei ole must-valge.
Väike hakatus lingikogule ka
Eesti koht ja valikud Euroopa ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas
http://www.riigikantselei.ee/failid/uurimus_8.pdf
Juhan Kivirähk: Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10871
Kaitseministeeriumi uuringud 2001-2009 "Avalik arvamus ja riigikaitse"
http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=416
Oletan, et tõele lähedasem pilt võiks olla selline. Mõnes kohas panen teadlikult umbes, et targemad parandaksid:
1) 1991-92 Vahetult pärast taasiseseisvumist olime paljad kui püksinööbid ja väge täis. Vene väed olid veel sees aga üksikute tulirelvadega varustatud kaitse-entusiastid tundsid end tõsiste sõjameestena;
2) 1992-93/4 Kui vene väed lahkusid oli küll kergem tunne aga Eestist kadus ka viimanegi tükk reaalset sõjatehnikat ja struktuure. Selleks ajaks oli Eesti riik suutnud luua formaalse kaitsestruktuuri, mis sellest, et see oli armetult nõrk. Need, kes tahtsid alustada kaitseväelase karjääri, said seda teha ja need kes tegid asja lihtsalt entusiasmist lõid kehvas majanduslikus olukorras käega või suunasid oma energia kaitseliitu.
3) 1993-1997 Järgnes pikk periood kui justkui formaalselt oli meil kamin ja kaitsevägi olemas aga reaalset heidutust see ei taganud arengut selle suurendamise osas ka ei olnud. Kaitsevägi oli suure osa elanikkonna hulgas ebapopulaarne eelkõige nõukogude armee negatiivsete kogemuste taustal. Raha oli hädapäraselt vaja kõigeks muuks kui kaitseväele, mistõttu ka parima tahtmise juures ei saanud eriti midagi teha. Siin näide taasiseseisva Eesti Vabariigi sõjaliste kulutuste mahust miljonites kroonides.
1992 47 (teine poolaasta)
1993 124 kogutulud 4 151 (sama suur kui üle-eelmise aasta kaitse-eelarve)
1994 265 kogutulud 7 074 (3,7%)
1995 417 kogutulud 9 045 (4,6%)
1996 533 jne
1997 736
1998 824
1999 949
2000 1165
Nagu oleme siin arutanud siis mõistlik pakett kaitseTEHNIKAT oleks suurusjärgus 25-30 miljardit lähema 10-15 aasta jooksul. Ajateenistus ja tehnika hooldus on praegu ca 2 miljardit ja kasvab viieteistkümnendaks aastaks tasemeni 5-7 miljardit.
Militaaria populaarsust tõmbasid omakorda alla ka juhtumused Kaitseliidu liikmetega ning Pullapää kriis. Just sel perioodil kujunesid välja tingimused, kus kaitsestruktuuridesse leidsid tee ka isikud, kelles oli küll ambitsioone täita kõrgeid ameteid, kuid kelle sisulised teadmised ja/või adekvaatne arusaam Eesti kaitsepoliitilistest võimalustest ja vajadustest ei olnud/ole siinse rahva arvates adekvaatsed.
4) 1998 - 2003 Kui majanduslik olukord paranes, siis sai oma osa kaitsepoliitika aga sugugi mitte määral, mis oleks olnud vajalik tänasest seisukohast vaadates. Venemaa oli armetult nõrk olgugi, et Putini edukad Tšetšeenia sõjad näitasid ka tegelikke ambitsioone ja suutlikkust. Lääne silmis paipoiss ja edu võrdkuju olemine andis enesekindlust. Heaolu suurenemine tähendas, et noorte silmis olid tähtsad muud väärtused (isetegemine, välismaal rändamine ja õppimine) kui sõjaväes teenimine. Tugevnesid liitumiseelsed ametlikud suhted NATO sõjaliste struktuuridega ja toimus aktiivne välispoliitiline tegevus NATO-ga liitumiseks.
Samal perioodil said eelmisel perioodil sõjalistesse struktuuridesse sattunud või sinna jäänud tegelased otsustamise juurde kujundades nii üsna mõneks ajaks strateegilise mõtlemise ja otsustamise mentaliteedi, mille üle siin kõige rohkem kurdetakse. Võib oletada, et samal perioodil leidsid kaitsestruktuurides koha ja rolli ka otse või kaude, ühe ebasõbraliku riigi mõju all olevad isikud, kelle roll oli viivitada ja hägustada kaitsepoliitilisi otsuseid (liiga kallis, liiga kallis pidada, pole standard, vanarauda ei osta, enne tuleb veel see osta). Kusjuures paljudel juhtudel oli raske eristada, kas tegemis oli a) otsustaja informeerimatuse (rumaluse) b) objektiivsete põhjuste või c) varjatud vaenuliku tegevusega.
NATO ja EL-iga liitumise eelõhtul, väga heas majanduslikus olukorras oli tähelepanu igal pool mujal kui sisulisel kaitsepoliitikal. Tolle ajastu kõige parema iseloomustuse saab ühest oli vist Kuku raadio hiljutisest saatest kus vestlusringis olid admiral Kõuts ja Öövel. Väga omapärane vestlus oli.
5) 2004-2006/7 Natopohmell ja reality check. 2002-3 toimunud majanduskasv jätkus pärast EL-iga liitumist kõrgendatud tempos. Suurenev SKP ning NATO-ga liitumine poetas raha ka kaitsestruktuuridele. Otsustajad olid need kes eelmises etapis pumba juurde said. Värske liitumine NATO-ga andis suurema kindlustunde kui see ilmselt väärt on. Keegi ei esitanud küsimust, et kas nad tegelikult ka...
Rahateenimise ja ülikoolis käimise argument oli kaitseväeteenistusest kõrvalehoidmises endiselt tugev argument, kuid nii KL-i oluliselt parem distsipliin kui ka esimesi tulemusi näitavad investeeringud ajateenistujate infrasse ning kaitseväe varustusse hakkasid vaikselt looma positiivset fooni ajateenistuse suhtes.
Suhtlus NATO struktuuridega ametlikustus. Lääne-Euroopa, toetudes Venemaa nõrkuse doktriinile kavandas märkimisväärseid sõjajõudude vähendamisi. Loodi pinnas palgaarmeestumisele. Samades ringkondades liikusid ka Eesti kaitsetegelased ja poliitikud vaimustudes liialt meie oludesse mittesobivast palga-armee mudelist. Jätkuvalt võimu juures olevale Reformierakonnale oli see nii isikuvabaduste kui majandusliku liberalismi ning kasvule orienteerituse seisukohast sobiv mudel. Tegeliku ohu reaalsus ja maht ei olnud kellelegi täpselt selge. Poliitiline suundumus oli selgelt väikesearvulise kaitsesuutmatu palgasõjaväe loomisele.
6) 2007-2009 Kaitseteadlikkuse tõusu etapp, mis algas Pronksiööga. Politsei armetu autoriteet tõusis seninägematutesse kõrgustesse ja selle taustal sai paljudele selgeks ka suurema tähelepanu vajadus kaitsevõime arendamisele. Samal ajal toimus paljudes Lääne-Euroopa riikides varasemal perioodil planeeritud kaitsejõudude vähendamine, tehnika müümine ning üleminek palgasõjaväele või selle ülemineku otsustamine. Poliitik-ajaloolaste tegevuse ning pronksiööde tulemusena teadvustus oluline osa Eesti militaartraditsioonist - saksa poolel teeninud eestlaste tegevus.
Kamin tegi sihikindlat tööde ajateenistuse populaarsuse tõusuks, välismissioonide esiletoomine jms. Venemaa jõudis majanduslikule järjele, kus järjest selgemaks sai, et sõjalised ambitsioonid ei piirdu ainult siseriiklike konfliktide lahendamisega. Viimastel kahtlejatel lõi pildi selgeks Gruusia konflikt, Areneb välja natoskeptikute seltskond ja kujuneb alternatiivse kaitsepoliitika community (KL, ROK, militaar.net), kelle ainukeseks avalikuks eestkõnelejaks saab erru läinud Leo Kunnas. Samas, kaitseväe juhiks saab Ants Laaneots.
* * *
Vat selline lugu sai. Ja kirja panin sellepärast, et minu luulude asemel korralikult kontrollitud faktilise materjali põhjal võiks kellelegi see olla väga hea doktori- või magistritöö materjal.
Eelkõige aga sellepärast, et siin teineteisel nina verisks lööma kippuvad kamraadid mõistaks, et maailm ei ole must-valge.
Väike hakatus lingikogule ka
Eesti koht ja valikud Euroopa ühises julgeoleku- ja kaitsepoliitikas
http://www.riigikantselei.ee/failid/uurimus_8.pdf
Juhan Kivirähk: Riigikaitse poliitiline debatt ja avalik arvamus Eestis
http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=10871
Kaitseministeeriumi uuringud 2001-2009 "Avalik arvamus ja riigikaitse"
http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=416
-
Tundmatu Sõdur nr. 5
- Liige
- Postitusi: 281
- Liitunud: 08 Jaan, 2006 15:56
- Asukoht: Lääne-Virumaa
Ei tea kas see on küll õige alateema,aga ühes teises foorumis läks kõvaks diskussiooniks teemal Eesti kaitsevägi ja julgeolek.Vaidlesime lennunduse üle ja põhimõtteliselt ajati,et Upgradetud Su-30 ja Su-35'd ja Mig-29 on peajagu F-16,F-22,F-35'st ja muudest läänelennukitest üle.
Väideti ka seda:
Väideti ka seda:
Kuidas vastupidist tõestada?Senikaua kuni VF ei saa omale korralikku radarisüsteemi on nende lennukid suht s*tad võrreldes amyde viimaste F-16 F-18 ja F-22 vastu,kuid kui see probleem viimaks lahendatud saab siis on kõva jama majas amydel,kuna VF lennukid on ikka väga hea manööverdamisvõimalustega ja maksimaalses kiiruses ka paremad
F-22 Raptor: Mach 2.25
Mig-35: Mach 2.4
Su-37: Mach 2.5 = Best
Su-47: Mach 2.34
AKf Just plain mean: "Kui hinnata meie kaitsevõime kasvu kiiruse järgi, millega uusi embleeme suudetakse toota, siis on tulemus ilmselt fantastiline..."
Loe läbi artikkel ja kommendid.
http://www.popmech.ru/article/4847-zorkiy-glaz/
Seda siis radarite osas. Lisaks on siin mitmes kohas piisavalt antud linke vene majanduse olukorrast, mis piisavalt tõestab, et lähima paari aasta(kümne) jooksul pole sealmaal suutelisust lennundusvaldkonnas mingeid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid läbimurdeid oodata. Riik, mis 2000-2007 aastani suutis oma õhujõududele võimaldada vaid kaks uut lahingulennukit, mille õhujõud kaotavad laksust rahuaja tingimustes pooled ühetüübilistest hävitajatest- tsiteerides klassikuid-"tule taevas appi!" Liiati on F-22 järgmise generatsiooni lennuk ja juba põhimõtteliselt eelmisest põlvkonnast üle. Ning võrrelda lennukeid vaid ühe näitaja alusel, seda enam veel max kiiruse järgi...nojah, mis sa kostad või kus sa pistad...puust ette ja punaseks, mis kasu on max kiirusest, kui vastane avastab ja laseb su pihta raketi kauguselt, kus sinu radar ei ole suuteline veel midagi märkama.
http://www.popmech.ru/article/4847-zorkiy-glaz/
Seda siis radarite osas. Lisaks on siin mitmes kohas piisavalt antud linke vene majanduse olukorrast, mis piisavalt tõestab, et lähima paari aasta(kümne) jooksul pole sealmaal suutelisust lennundusvaldkonnas mingeid kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid läbimurdeid oodata. Riik, mis 2000-2007 aastani suutis oma õhujõududele võimaldada vaid kaks uut lahingulennukit, mille õhujõud kaotavad laksust rahuaja tingimustes pooled ühetüübilistest hävitajatest- tsiteerides klassikuid-"tule taevas appi!" Liiati on F-22 järgmise generatsiooni lennuk ja juba põhimõtteliselt eelmisest põlvkonnast üle. Ning võrrelda lennukeid vaid ühe näitaja alusel, seda enam veel max kiiruse järgi...nojah, mis sa kostad või kus sa pistad...puust ette ja punaseks, mis kasu on max kiirusest, kui vastane avastab ja laseb su pihta raketi kauguselt, kus sinu radar ei ole suuteline veel midagi märkama.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
lühidalt, võttes kokku lemeti jutu : http://www.youtube.com/watch?v=anEuw8F8 ... re=related
-
allatah
- Liige
- Postitusi: 1063
- Liitunud: 15 Veebr, 2006 17:04
- Asukoht: Tallinn/Tartu/Võrumaa
- Kontakt:
Nõustun arterI seisukohtadega, mis on üpriski hästi väljakirjutatud.
Mul on tunne, et väga palju vaidlusi tekib siin osaliselt põhjendamatult. Meil ei ole teada seda, kas otsused langetati rumalusest, heade argumentide tõttu või vaenuliku tegevuse tulemusena. Vaevalt et praegused otsustavatel kohtadel olevad ametnikud tol ajal samadel kohtadel olid.
Ning kuigi kasutaja A4 jutt ei ole alati just meie kõrvadele meeldiv, on ta siiski ainus, kes ka ametlikke seisukohti siia foorumisse toob. Ega teda ei saa selles süüdistada, kui ta üritab tehtud asju siin seletada. Loodetavasti tabab antud kasutajat varsti aga ametikõrgendus ning ta saab hakata meid tankide ja hävituslennukitega üle külvama
PS. Ratsionaalne ja majanduslikult kaalutatud mõtlemine on küll head asjad, aga tanke võiks meil ikkagi olla.
Mul on tunne, et väga palju vaidlusi tekib siin osaliselt põhjendamatult. Meil ei ole teada seda, kas otsused langetati rumalusest, heade argumentide tõttu või vaenuliku tegevuse tulemusena. Vaevalt et praegused otsustavatel kohtadel olevad ametnikud tol ajal samadel kohtadel olid.
Ning kuigi kasutaja A4 jutt ei ole alati just meie kõrvadele meeldiv, on ta siiski ainus, kes ka ametlikke seisukohti siia foorumisse toob. Ega teda ei saa selles süüdistada, kui ta üritab tehtud asju siin seletada. Loodetavasti tabab antud kasutajat varsti aga ametikõrgendus ning ta saab hakata meid tankide ja hävituslennukitega üle külvama
PS. Ratsionaalne ja majanduslikult kaalutatud mõtlemine on küll head asjad, aga tanke võiks meil ikkagi olla.
Riigi kaitse on liiga tähtis asi, et seda teistele usaldada.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40172
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kunnas kopterite ostuplaanide teemal.
http://www.epl.ee/artikkel/465158
Kuigi teatud asjadega nõus ei ole, on põhimõte õige - enne teatud lünkade likvideerimist on kopterite näol tegemist kallite mänguasjadega, millel pole rahuajal ja konflikti algfaasis erilist rakendust ja kus kogu surumise taga paistavad Helmandi provintsi välilennuväljad. Eriti kui arvestada PV kopterite plaanitavat arvukust.
Millised medevaci lende tehakse rahuajal kümnekonna kopteriga (PV ja KV omad kokku), kui hulk aastaid saadi hakkama üheainsa Mi-8-ga?
http://www.epl.ee/artikkel/465158
Kuigi teatud asjadega nõus ei ole, on põhimõte õige - enne teatud lünkade likvideerimist on kopterite näol tegemist kallite mänguasjadega, millel pole rahuajal ja konflikti algfaasis erilist rakendust ja kus kogu surumise taga paistavad Helmandi provintsi välilennuväljad. Eriti kui arvestada PV kopterite plaanitavat arvukust.
Millised medevaci lende tehakse rahuajal kümnekonna kopteriga (PV ja KV omad kokku), kui hulk aastaid saadi hakkama üheainsa Mi-8-ga?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 17 külalist