Peipsi-tagused eesti külad

[Cyberbear]

Peipsi taga, seal Pihkva kandis ja Leningradi oblastis oli teadaolevalt hulgem eesti külasid, elasid enam-vähem rahulikult kahekümnendad-kolmekümnendad üle (ok, osa mehi viidi ikkagi puhastuste raames minema). Kas on mingeid allikaid nende külade saatuse kohta alates 1943. aastast, kui rinne jälle sinnakanti ronis? Keegi teab?

(Ise tean niipalju, et 1943. olla sakslased osad inimesed/külad sealt lahingute eest Leetu evakueerinud, kust siis hiljem Eestisse tuldi või mõnel juhul ka kodukanti tagasi mindi ja sellega teadmised lõppevad, kuigi tahaks rohkem teada...)

[kapral]

minu vanavanaisa istutati teiselepoole juba tsaari aegu.polna külasse.ega mingit surnuks nälgimise käsku ei antud ja vanavanaisa ehitas seal talu üles.oli 100ha maad ja korralik hobusekasvatus.tulid punased ja leidsid,et seda on ühe korraliku nõukogude inimese jaoks palju ning lasid vanavanaisa talli seina ääres maha.mõniaeg hiljem otsustas isake stalin,et minu vanaemal ei sobi eestis elada ja viis ta koos perega venemaale.ikka sinna polnasse.vanaema rääkis,et hirmus oli venelastega ühes vegeteerida.pidi nälgima ja ei tohtind midagi oma elujärje parandamiseks ette võtta.sakslaste võimu all hakkas asi paremaks minema aga oh häda,venelased tulid tagasi.lahingute eest plagasid nad metsa ja seetõttu jäid ka kahjuks või õnneks saksamaale minemata.tagasi eestisse võisid tulla alles peale suure juhi ja õpetaja surma.olen käinud seal ja 10 aastat tagasi elas veel hulga eestlasi sealsetes külades.osad olid juba metsistunud ja ei teadnud muud,et on eestlaste järeltulijad.

[Henn]

nn Leningradi oblastist, ehk Narva jõe tagustelt Eesti aladelt siirdus sõja ajal tuhandeid inimesi Soome. Osa ingerlasi ja vadjalasi võitles venelase vastu Hõimupataljonides. Peale sõda anti nad kõik venelastele välja - kes tapeti, kes saadeti Siberisse. Suur osa neist, kes Siberist naasesid tulid praeguse Eesti aladele, sest koduküladesse neid ei lubatud. Eks osa jäi ka lääned, osa hukkus - pillutati neid nagu eestlasigi igasse ilmakaarde. Loomulikult tegid venelased kojujäänute seas peale sõda suurpuhastusi ja küüditasid neid massiliselt ära.

Üldse elas okupeeritud Petserimaal ja Narva taga ca 68 000 Eesti kodanikku. Nüüdseks on neid, kellel Eesti pass ca 10 000. Keegi, kes teab, võiks asjast täpsemalt kirjutada.

[Cyberbear]

Teema põhjus lihtne - endagi esivanemad sealtkandist. Neljakümne esimesel või nii kadus vanavanaisa, vanavanaema ja tema sugulased evakueeriti neljakümne kolmandal leetu, vanavanaemal kolm nooremat last kaasas, vanaisa ja veel keegi vist jäi maha, olla karjas olnud. neljakümne viiendal tilkus perekond leedust eestisse, võttis kodukülaga ühendust ja neljakümne kuuendaks olnud kogu pere koos. kaheksakümnedate alguseni käidi seal veel omadel külaski. spielbergi film täitsa. nüüd huvitabki, et mis värk selle kandiga oli ja millalt sealt eestlaste viimasedki mälestused kadusid...

[Shiim]

Hintzeri fotokogus leidub pilte Peipsitaguste eestlaste vastuvõtust Võõpsus Saksa okupatsiooni ajal.

[metssiga]

Peipsi taga, seal Pihkva kandis ja Leningradi oblastis oli teadaolevalt hulgem eesti külasid, elasid enam-vähem rahulikult kahekümnendad-kolmekümnendad üle (ok, osa mehi viidi ikkagi puhastuste raames minema). Kas on mingeid allikaid nende külade saatuse kohta alates 1943. aastast, kui rinne jälle sinnakanti ronis? Keegi teab?

Selle kohta oli päris põhjalik lugu ajakirjas "Tuna" 2001, nr. 2 (aruanded inimeste registreerimisest ja evakueerimisest).

[Luciano]

Mul samuti juured sealtpoolt Peipsit. Meie esivanemad kolisid sealt 30-ndatel Eestisse tagasi. Punavõim sulges eestkeelsed koolid, luteri kirikud, sundis hajakülade majad külakeskusesse kokku. Ka vanaisa 2 kordne palkmaja võeti lahti ja veeti külakeskusesse jne. Endistest jõukalt elavatest taludest tehti peenramaaga külakesed. Elu muutuse eestlasele ebameeldivaks. Tänaseks pole nendes külades kedagi. Plaan sügisel tiir Peipsile peale teha, vanatädi veel mäletab kohti ja kohalikke. Mine tea, äkki on viimane võimalus ära näha ja lugusi kuulda.

[Cyberbear]

Kui plaanist asja hakkab saama või on saanud, võta palun ühendust. Äkki saan omaltpoolt paar vihjet-pidepunkti kaasa anda. Oleks endalgi (ja muidugi veel elusolevatel sugulastel, kes sealset eluolu mäletavad) huvi neist paikadest täpsemaid teadeid saada.

[jaan59]

Sõbra jutu järele olnud tema vanavanemad saksa okupatsioonial kauplust pidanud(põlised elanikud juba sealpool peipsit)44 taganemisel panid sakslased kõik põlema,inimesed läksid püssi ähvardusel kodust üle järve...tulid ainult ihuriide muu kergeme kolaga,väiksed lapsed.Neil õnnestus Mehikoormasse jääda,ka tänaseni..See ju kah küüditamine tegelt või mis...

[istorik]

Mulle meenub jälle selline lugu, et sakslaste jaoks olid need külad mõnikord ikkagi vene külad ja vähene noorem rahvas, kes veel elus oli, saadeti Saksamaale töölaagritesse. Jutt siis ühest konkreetsest külast, detaile saan homme tööarvutist järele vaadata.

[Nibelungen]

Sõbra jutu järele olnud tema vanavanemad saksa okupatsioonial kauplust pidanud(põlised elanikud juba sealpool peipsit)44 taganemisel panid sakslased kõik põlema,inimesed läksid püssi ähvardusel kodust üle järve...tulid ainult ihuriide muu kergeme kolaga,väiksed lapsed.Neil õnnestus Mehikoormasse jääda,ka tänaseni..See ju kah küüditamine tegelt või mis...

Su rõbra jutt ei pruugi ültsegi tõele vastata, sest inimesi toodi rongidega ja suvsel ajal püssi ähvardusel üle Peipsi minna on midagi kummalist. Mul veerand suguvõsa toodi Pljussast Eestisse ja piirkonniti olid nendeks nn küüditajateks eesti sõdurid, kes ei tahtnud oma inimesi sinna jätta kuna rinne tuli ju peale.

[Arnold]

Peipsi taga, seal Pihkva kandis ja Leningradi oblastis oli teadaolevalt hulgem eesti külasid, elasid enam-vähem rahulikult kahekümnendad-kolmekümnendad üle (ok, osa mehi viidi ikkagi puhastuste raames minema).

Mul ei ole hetkel sõnu! II MS oli eelneva kõrval naljanumber!

[Cyberbear]

19. sajandi keskel rajasid Räpina kandist pärit Naruskid Pihkva ja Piiteri vahele Strugi-Krasnenki kanti sellise asunduse nagu Masnikova, oli eeskujulik koht kuni 1937ndani, siis keerati viimane vaimuvalgus ka punaseks, sõja ajal evakueerisid sakslased Naruskid (osaliselt? võimalik, et pea kogu külatäie rahvast) miskipärast Saksamaale, pidama jäädi Leetu, kust suvel 44 Eestisse tagasi tuldi. Koidab kellelgi selle Masnikova peale?

[Castellum]

19. sajandi keskel rajasid Räpina kandist pärit Naruskid Pihkva ja Piiteri vahele Strugi-Krasnenki kanti sellise asunduse nagu Masnikova, oli eeskujulik koht kuni 1937ndani, siis keerati viimane vaimuvalgus ka punaseks, sõja ajal evakueerisid sakslased Naruskid (osaliselt? võimalik, et pea kogu külatäie rahvast) miskipärast Saksamaale, pidama jäädi Leetu, kust suvel 44 Eestisse tagasi tuldi. Koidab kellelgi selle Masnikova peale?

Kõigepealt, korrektne tänapäevane selle kandi nimetus eesti keeles on Strugi Krasnõje. Venekeelset käändevormi ei tohi otse eesti keelde panna ümber!
19. saj keskel oli seal Belaja rdtj ja Strugi mõis - 1905 sai rdtj-asula nime Strugi-Belaja - 1919 siis Strugi Krasnõje.

Tollal oli see Peterburi kub, Lauga mk, Sossedno vald. Maakonna kaart:
http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%A4%D0% ... 4_1916.jpg

Sealt kaardilt küll seda küla ei leidnud. Nigol 1918 ütleb nii:
7 (88). M ä s n i k o w a G o r a, Mõtusemägi, 20 w. Plüssast ja 10 w. Nowoseljest. Sossedna wallas, mägede ja orgude, heinamaa-käärude ja metsatukkade keskel. Tuletab Otepää mägist maast meele. Asut. 1865. a., 70 perek., Tartu- ja Wõrumaalt tulnud. Oma kool, seltsimaja ja hariduseselts.
Õpetaja käib Oudowast. - чр. Плюсса.

[Cyberbear]

Kell üks öösel on õigekirjast suht savi, kui küsimus sügeleb. Kust või kelle kaudu peaks hakkama uurima, kui tahaks Masnikova sõjaeelsest elust ja sõjaaegsest evakueerimisest suures plaanis rohkem teada? Kahekümnendatel oli seal edukas põllumajandusartell, sealt edasi kisuvad lood häguseks. Too mõned aastad tagasi Tunas ilmunud lugu peipsitaguste evakueerimisest ei anna ka mingit lisainfot.