AK-47 (mis oli eellane)

[Gfreak]

aga vot seda sturmgewehri hitler tootmisesse ei lubanud ju. tundis, et pole vaja mingit vintpüssist nõrgemat relva. asi oli iseenesest tootmisvalmis juba 42. aastal, aga kuna aadu ütles nein, siis tuli konstruktoril kavalust kasutada ja see püstolkuulipildujaks ümber nimetada. ja kui siis hitler 44. aastal vägesid inspekteeris ja seda junni nägi, läksid silmad suureks nagu taldrikud.
Schmeisser ja co. oleks selle eest peaegu maha lastud, kuid sõdurid kiitsid relva ja Adolf tegi neile hoopis pai.

liiguvad spekulatsioonid, et kui asi (ja teised salarelvad) oleks ennem LAIA kasutusse jõudnud, oleks sõda ka teistmoodi välja kukkunud.

[Gideonic]

liiguvad spekulatsioonid, et kui asi (ja teised salarelvad) oleks ennem LAIA kasutusse jõudnud, oleks sõda ka teistmoodi välja kukkunud.

No neid jutte, a la et kui üks või teine tehnika oleks varem ja laialdasemalt relvastusse jõudnud, küll siis kõik oleks teisiti olnud, on ikka väga palju. Peaaegu kõigil juhtudel on tegu küllaltki militaarkaugete aruteludega kus eeldatakse, et kui relva A tehnilised näitajad on 2x paremad relvast B, siis oleks lahingutes ka vastasel olnud kaotusi ka laias laastus 2x rohkem.

Kui Asja lähemalt uurida peaks olema selge, et vintpüsside asendamine assault-rifle'itega kohe kindlasti eriti midagi muutnud ei oleks. Sturmgewehr'id oleks andnud teatud situatsioonides tõepoolest arvestava taktikalise eelise. Niimõnedki linnalahingud ja punkrite puhastamised oleks tõenäoliselt põhjustanud liitlastele suuremaid inimkaotusi aga vaevalt et see strateegilises plaanis midagi muutnud oleks. Kui ikka vaenlasel on meeletu inimresursi ja rasketehnika ülekaal ning olulised logistilised eelised siis jalaväe kergerelvastus on küll asjade kulgemise mõjutustegurite hulgast nimekirja lõpus.

Ei tasu unustada, et kindlasti poleks sellega asendatud enamikke vinte ja püstolautomaate, rääkimata kõigist. Seetõttu poleks üldse rumal arvata, et veel ühe padrunitüübi massiline kasutuselevõtt oleks 42-44 aastal saksa juba niigi ebahumaanseid pingutusi teinud logistika ikka täitsa käpuli löönud.

[Karuke]

http://www.cneat.ru/versia.html

Üks tore kirjutis - kompaktne ja selge (vene k paraku)

Ja eks ta nii olegi - Kalašnikov on "nägu" st õige peakujuga propagandaplakat.

AK - leiutaja - (odava ja töökindla valmistamistehnoloogia siis õigemini)
rollile pretendeerib Verner Gruner kuulsa MG 42 - konstruktor.
Võtmesõnadeks stantsimine ja keevitus
Just nende valdkondade spetsialist oli see mees.
Kui vaadata MG-d...on see versioon ikka üsna tõenäoline.

[Hydrazine]

Mida relvaspetsid teavad pajatada sellisest vene relvast nagu SKS ja selle seostest AK'ga? Sama padrun, poolautomaat vint, läks tootmisse vist 1945? (parandage). SKS'ile lähevad alla isegi AK salved, kuigi originaal SKS salv mahutab vaid 10 padrunit.

[EOD]

Peale kaliibri pole midagi ühist. AK salved on hiljem mujal toodetud relvadele "külge poogitud".
Küll on palju konstruktsioonilisi sarnasusi sama Simonovi konstrueeritud tankitõrjepüssiga PTRS.

[Gfreak]

nagu EOD ütles, pole peale padruni ühist midagi.

SKS kasutab teist lukustusmeetodit kui AK.
salv pole eemaldatav va. mõni üksik mudel.

SKS disainiti '45 aastal.

[Hydrazine]

nagu EOD ütles, pole peale padruni ühist midagi.

SKS kasutab teist lukustusmeetodit kui AK.
salv pole eemaldatav va. mõni üksik mudel.

SKS disainiti '45 aastal.

Olen ise AK salvedega toimivat SKS'i paugutanud, sellest ka huvi, et mis neil ühist.

[Kapten Trumm]

Laskmine lausa nauding. Muidugi selle hinnaga, et kaasas raske tassida. Stantsitud plekist lukukojaga mudelid ikka jupp maad kergemad.

Huvitav huvitav, Galili lukukoda on kah nagu freesitud, aga ometigi on Galil tuntud kerge relvana. Plekist stantsitud on ainult lukukoja kaas.

[hillart]

Kood: Vali kõik

Olen ise AK salvedega toimivat SKS'i paugutanud, sellest ka huvi, et mis neil ühist.

Vaat, see polnud kindlasti mitte see SKS, mida selle all üldiselt silmas peetakse. Arvata võib, et tegu oli EV algusaegadel (90-ndate algus) väikese partiina meile tarnitud Hiina vastava relva variandiga, missugust kasutas oma tseremooniatel Vahipataljon.

Hiinlastel oli aga sarnaseid pauguraudu kahesuguseid.
1) SKS-D : tikktäägi ja täispika AK-salvega;
2) SKS-M : ilma täägita (kuid täägi kinnitustega), kuid lühikese salvega, ja oli mõeldud ekspordiks tsiviilkäibesse.

Meile tarniti mingit segavarianti. Relv ise nagu SKS-D, kuid salved olid lühikesed SKS-M omad.

Kui nüüd võrrelda neid kirjeldatud Hiinamaiseid torusid päris-SKS-idega, siis torkab silma Venemaa toodangu tunduvalt parem kvaliteet (nagu muu toodangu puhulgi).

[EOD]

Huvitav huvitav, Galili lukukoda on kah nagu freesitud, aga ometigi on Galil tuntud kerge relvana. Plekist stantsitud on ainult lukukoja kaas.

Kui kapten kaptenile veidi familiaarselt - Vene kõnekäänd ütleb, et ära võrdle meheuhkust sõrmega. Galil ja AK on erinevad relvad (tõsi küll, Galil on AK vist teise põlve järeltulija - esimene oli Soome Rünnakkökivääri kui ma ei eksi).
Kaananimaa meeste materjalid, seadmed ja töökultuur erinevad Matuška Rossija omadest. Seal ei ole suur riik ja suured tolerantsid. Loomulikult saab heast materjalist heade jooniste järgi headel seadmetel teha kerge, freesitud lukukojaga relva.
Võrdlesin ikka vaid AK erinevaid modifikatsioone omavahel. Kunagi oli kas ASE-LEHTI-s või ASE ja ERÄ-s väga hea artikkel AK arengust.

[Wots]

Huvitav huvitav, Galili lukukoda on kah nagu freesitud, aga ometigi on Galil tuntud kerge relvana. Plekist stantsitud on ainult lukukoja kaas.

Kui kapten kaptenile veidi familiaarselt - Vene kõnekäänd ütleb, et ära võrdle meheuhkust sõrmega. Galil ja AK on erinevad relvad (tõsi küll, Galil on AK vist teise põlve järeltulija - esimene oli Soome Rünnakkökivääri kui ma ei eksi).
Kaananimaa meeste materjalid, seadmed ja töökultuur erinevad Matuška Rossija omadest. Seal ei ole suur riik ja suured tolerantsid. Loomulikult saab heast materjalist heade jooniste järgi headel seadmetel teha kerge, freesitud lukukojaga relva.
Võrdlesin ikka vaid AK erinevaid modifikatsioone omavahel. Kunagi oli kas ASE-LEHTI-s või ASE ja ERÄ-s väga hea artikkel AK arengust.

Ma ise ikka olen ka pidanud Galili AK-47 koopiaks,mis on lihtsalt tehtud kvaliteetsemalt kuid on Galilil ka sisulisi erinevusi?

[alban]

Sisemise ehituse erinevuste kohta ma ei oska öelda, peamine erinevus ongi eelpoolkäsitletud stantsimise ja freesimise erinevus. Galili peamine ehituslik eelis/paremus võrreldes AK47-ga on tagumise sihiku asukoht. Kui Kalashnikovil asub tagumine sihik salvest eespool siis Galilil asub ta lukukoja peal vahetult enne kaba. See muudab esimese ja tagumise sihiku vahe pikemaks (sihikuliin on vist selle nimi?) ja seega võimaldab täpsemalt ja kaugemale sihtida.

[USP]

Siin on toredad pildid sellest, mis oleks võinud Sturmgewehrist edasi areneda: http://www.thefirearmblog.com/blog/2009 ... 44-rifles/

[alax]

http://www.postimees.ee/2641232/ak-47-k ... nikov-suri

Mul oli mingi aeg isiklikuks relvaks roodu ainuke AK-47

[EOD]

http://www.postimees.ee/2641232/ak-47-k ... nikov-suri

Mul oli mingi aeg isiklikuks relvaks roodu ainuke AK-47

Milline modifikatsioon? Kas stantsitud või freesitud lukukojaga ja kas puust või vineerist laesääre ja kabaga?