Mingi aeg tagasi oli ju üliõpilastel võimalik teenistus läbida osaliselt. Miks see nii võimatu on. Tõesti, paljud ei lähe, sest ei taha aasta aega tavaelust eemal olla.
Kui tükitamisega üliõpilastele suureneks haritud inimeste osakaal ja üldse ajateenistuse läbimise soov, siis ma ei näe küll probleemi selle mitte tegemises. Kas ei ole siis igas piirkonnas kaitseliidu malevad ja paljudes piirkondades on ju oma sõjaväeosad. Vabatahtlike on kindlasti kergem treenida ja kontrollida, kui neid kes sinna sunniviisiliselt võetakse, seega on vähem kaadrit vaja.
Kõik on tahtmise taga kinni.
Üldine ajateenistuskohustus
Mitte ainult tahtmises pole asi. Normaalses ühiskonnas peab iga noor mees ajateenistuse täies mahus läbimist meheks ja oma kodu kaitsjaks saamise loomulikuks osaks. Kes pole seda teinud, sel on järelikult midagi viga, ta on mehena kõlbmatu! Meil aga on üldine suhtumine selline, et kes aega läheb teenima, see on loll ja ei oska sõjaväest ära saada. Kui oleks võimalus ajateenistust kuidagi jupikaupa või osaliselt "ära lahendada", eks neid peetaks siis poollollideks.potentate kirjutas:Mingi aeg tagasi oli ju üliõpilastel võimalik teenistus läbida osaliselt. Miks see nii võimatu on. Tõesti, paljud ei lähe, sest ei taha aasta aega tavaelust eemal olla.
Kui tükitamisega üliõpilastele suureneks haritud inimeste osakaal ja üldse ajateenistuse läbimise soov, siis ma ei näe küll probleemi selle mitte tegemises. Kas ei ole siis igas piirkonnas kaitseliidu malevad ja paljudes piirkondades on ju oma sõjaväeosad. Vabatahtlike on kindlasti kergem treenida ja kontrollida, kui neid kes sinna sunniviisiliselt võetakse, seega on vähem kaadrit vaja.
Kõik on tahtmise taga kinni.
Ega üliõpilastele oma sõjaväge keegi tegema ei hakka. Aastaid tagasi olid jah mingid kursused ülikoolis olijatele, aga tagataustana tuleks mainida, et üliõpilased olid sel perioodil üldse ajateenistusest vabastatud. See omakorda tähendas keskmise haridustaseme nõrkust kaitseväes. Ise arvutasin 1998. a rühma keskmiseks välja 10 kl, aga kasutaja hillart rääkis mulle kunagi, et tema alluvatel ajateenijatel olla see kord varem veel madalam olnud. Minu kõige nõrgema haridusega alluv on olnud 5 kl. 1999. a. Ega sellistega midagi teha küll ei ole ja neist aegadest pärinevad ka anekdoodid "ajateenijast vs kolmest kuulist" ning muu vastav suhtumine.
Seoses sellega, et üliõpilasi õnnestus uuel aastatuhandel hakata võtma üldkorras ajateenistusse, on olukord märgatavalt paranenud. Nüüd on laias laastus nii, et 1/3 on kõrgkooliõpilased või kõrgharitud, 1/3 keskharidusega ja kuni 1/3 9-11 klassiga. Sellise koosseisuga saab töötada küll. Iseasi, kes kuidas mis kutsesse end suudab susserdada. Vaatasin ükspäev tagasiulatuvalt neid KRA testi tulemusi juhiks sobivuse kohta ja kuigi paljud on enam-vähem klappivad, on paljud ikka võssa kah. Ega igast kõrgharitust head sõdalast ei tee, kuid eks neid peaks olema ikka teatav osakaal ja mõnedestki saab asja ka.
Tuleks mõista, et ajateenistus ei ole mitte ainult eesmärk omaette, vaid ka riigikaitse ja väljaõppe toimimise süsteem. Sellepärast peavad kõik teenima aega üheskoos ja ühe allüksusena. Jupitamine oleks logistiliselt ülimalt ressursimahukas ja mõttetu venitamine. Kompaktse sõjalise väljaõppe ja kasvatuse kohapealt ka üsna ajuvaba. Ilmselt oleks ebapopulaarne isegi kutsealuste endi seas, kui nad iga teatava aja tagant peaksid veetma järjekordselt paar kuud (kellele sobival, kellele mittesobival ajal) kaitseväes. Loota seega mingit "ulmelist vabatahtlike tulva ajateenistusse" oleks samuti lühinägelik.
Ütleme ausalt - ega see ajateenistus EKV-s ei ole ka nüüd mingi pühapäevakool.
Võrdlemisi ebameeldiv on tsiviilinimesel ette kujutada end (tahte vastaselt) hommikul kell 6 ärkamas ja peale aja peale riietumist karges hommikus võimlemas. Samuti on hirmutav olukord, kus väeosast väljumine ja külaliste vastuvõtmine on enamuse ajast võimatu. Koristada tuleb vaheldumisi ka teiste järelt ja kummailsi viisakuskombeid peab õppima-täitma järeleandmisteta. Lisaks peab veetma osa ajast metsas magamiskotis ja telkmantlikese all lõdisedes või parimal juhul telgis, mida tuleb ka korda-mööda kütta; päeval aga kandamiga ringi tuiata või kõhtu lihvida. Muu ajudele käiv, mis suletud süsteemis võimendub, takkaotsa.
Niiviisi mõtlevadki paljud lõngajad, et jah, võiks teha ajateenistuse 6 või 3 kuu pikkuseks ja "piisaks ju küll". Oi oleks hea. Samahästi võiks neilt küsida, et kas nad oleks huvitatud rohkem poes kulutamisest, kui vähendaks poole võrra tulumaksu ja käibemaksu (või vähendaks tööpäevade arvu nädalas palka muutmata). Vastuses ei peaks kahtlema. Kes ütleks ära rahast või vabast ajast?
Aga ajateenistus ei saa lihstalt olla lasteaed, sest muidu ei ole poistest võimalik normaalseid sõjaväelasi teha. Rõhuv enamus võtab need militaarelu raskused esimeste nädalate jooksul ilusasti omaks ehk harjub ära. Meelde jääb siiski teenistusest tahtmatult ka negatiivset ja eks see levib reservväelastelt kohe ringiga kutsealustele. Reservist hakkab võib-olla alles aasta või paari pärast aru saama, mida ta armees tegi ja miks seda nu**i vaja oli. Kõigest hoolimata on hea ja efektiivne teenistus ikka omajagu ebameeldiv ja sinna midagi parata ei saa. Samal ajal ei saa ka järgi anda erinevate "tarkurite" päevakohastele "nõuannetele", millega ajateenistust peetakse selliseks või selliseks ja tuleks lühendada või vähendada vms.
Ühtlasi peitub sõjaväestatud elu lihtsas eemaletõukavuses ka lahendus, miks paljud tahavad 11 kuu asemel teenida 8 ja miks on rumal lootus, et me saaksime valutult või asjaosalistele mingeid võimalikke võluhüvesid pakkudes diferentseerida ajateenistuse 6-9-12 kuu peale, leides piisavalt paremaid mehi (mitte tankiste) 12 kuu ametikohtadele.
Mida saaks ja peaks kaitsevägi omalt poolt tegema, on meeste järjekindel motiveerimine riigikaitseks. Seda täna praktiliselt ei tehta ja see on väga suur viga.
Motivatsioon ei ole ainult järeleandmised distsipliinis ja väljalubades. Sellised järeleandmised on ajuvaene odav tegevus, mis otseselt riigikaitselist patriotismi tegelikult märgatavalt ikka ei tõsta. Sõdur ei huvitu sellevõrra enam mitte riigi kaitsest, vaid uuesti koju saamisest jms.
Aklohoolik on alati nõus sinu juttu alkoholismi kahjulikkusest kuulama parema innuga, kui annad talle jutu lõpetuseks pudeli viina. See rahustav motivaator ei tähenda, et ta ei mõtleks epistli ajal alkoholismist loobumise asemel ikka ainult nimetatud viinapudelile.
Wehrmactis oli võrreldes EKV-ga kartsakord, aga mott oli võrreldes tänase EKV-ga ikka laes. Ajateenistuses tuleb leida lahendus ja süsteem, kuidas kodumaa armastust sihikindlalt süvendada. Minuteada ei ole siiani ülevaltpoolt välja antud ühtegi vastavat temaatilist allkirjastatud paberitki. Ja ega allpool ei viitsita ka (peale üksikute omainitsiatiivi-erandite) ise liigutada.
Üks asi on muidugi veel. Ajateenijad pettuvad sageli kaitseväes, kui korraldamata süsteemis ja võimetus ning hambutus armees. Kui meie äravõitmatu brigaad soomustada ja osta ning võtta kasutusele lisaks puuduvat sõjatehnikat, oleks "patriootlisi loenguid" vaja kindlasti parasjagu vähem. Suur osa arukamatest ajateenijatest ei taha ikkagi uskuda, et 24 või ka 48 haubitsaga ning 24 mistraliga on võimalik riiki rahuldavalt kaitsta ja ega seda usu vast ka kaader.
Edasi tõlgendabki ajateenija oma ajateenistust aja organiseeritud raiskamisena.
Seoses sellega, et üliõpilasi õnnestus uuel aastatuhandel hakata võtma üldkorras ajateenistusse, on olukord märgatavalt paranenud. Nüüd on laias laastus nii, et 1/3 on kõrgkooliõpilased või kõrgharitud, 1/3 keskharidusega ja kuni 1/3 9-11 klassiga. Sellise koosseisuga saab töötada küll. Iseasi, kes kuidas mis kutsesse end suudab susserdada. Vaatasin ükspäev tagasiulatuvalt neid KRA testi tulemusi juhiks sobivuse kohta ja kuigi paljud on enam-vähem klappivad, on paljud ikka võssa kah. Ega igast kõrgharitust head sõdalast ei tee, kuid eks neid peaks olema ikka teatav osakaal ja mõnedestki saab asja ka.
Tuleks mõista, et ajateenistus ei ole mitte ainult eesmärk omaette, vaid ka riigikaitse ja väljaõppe toimimise süsteem. Sellepärast peavad kõik teenima aega üheskoos ja ühe allüksusena. Jupitamine oleks logistiliselt ülimalt ressursimahukas ja mõttetu venitamine. Kompaktse sõjalise väljaõppe ja kasvatuse kohapealt ka üsna ajuvaba. Ilmselt oleks ebapopulaarne isegi kutsealuste endi seas, kui nad iga teatava aja tagant peaksid veetma järjekordselt paar kuud (kellele sobival, kellele mittesobival ajal) kaitseväes. Loota seega mingit "ulmelist vabatahtlike tulva ajateenistusse" oleks samuti lühinägelik.
Ütleme ausalt - ega see ajateenistus EKV-s ei ole ka nüüd mingi pühapäevakool.
Võrdlemisi ebameeldiv on tsiviilinimesel ette kujutada end (tahte vastaselt) hommikul kell 6 ärkamas ja peale aja peale riietumist karges hommikus võimlemas. Samuti on hirmutav olukord, kus väeosast väljumine ja külaliste vastuvõtmine on enamuse ajast võimatu. Koristada tuleb vaheldumisi ka teiste järelt ja kummailsi viisakuskombeid peab õppima-täitma järeleandmisteta. Lisaks peab veetma osa ajast metsas magamiskotis ja telkmantlikese all lõdisedes või parimal juhul telgis, mida tuleb ka korda-mööda kütta; päeval aga kandamiga ringi tuiata või kõhtu lihvida. Muu ajudele käiv, mis suletud süsteemis võimendub, takkaotsa.
Niiviisi mõtlevadki paljud lõngajad, et jah, võiks teha ajateenistuse 6 või 3 kuu pikkuseks ja "piisaks ju küll". Oi oleks hea. Samahästi võiks neilt küsida, et kas nad oleks huvitatud rohkem poes kulutamisest, kui vähendaks poole võrra tulumaksu ja käibemaksu (või vähendaks tööpäevade arvu nädalas palka muutmata). Vastuses ei peaks kahtlema. Kes ütleks ära rahast või vabast ajast?
Aga ajateenistus ei saa lihstalt olla lasteaed, sest muidu ei ole poistest võimalik normaalseid sõjaväelasi teha. Rõhuv enamus võtab need militaarelu raskused esimeste nädalate jooksul ilusasti omaks ehk harjub ära. Meelde jääb siiski teenistusest tahtmatult ka negatiivset ja eks see levib reservväelastelt kohe ringiga kutsealustele. Reservist hakkab võib-olla alles aasta või paari pärast aru saama, mida ta armees tegi ja miks seda nu**i vaja oli. Kõigest hoolimata on hea ja efektiivne teenistus ikka omajagu ebameeldiv ja sinna midagi parata ei saa. Samal ajal ei saa ka järgi anda erinevate "tarkurite" päevakohastele "nõuannetele", millega ajateenistust peetakse selliseks või selliseks ja tuleks lühendada või vähendada vms.
Ühtlasi peitub sõjaväestatud elu lihtsas eemaletõukavuses ka lahendus, miks paljud tahavad 11 kuu asemel teenida 8 ja miks on rumal lootus, et me saaksime valutult või asjaosalistele mingeid võimalikke võluhüvesid pakkudes diferentseerida ajateenistuse 6-9-12 kuu peale, leides piisavalt paremaid mehi (mitte tankiste) 12 kuu ametikohtadele.
Mida saaks ja peaks kaitsevägi omalt poolt tegema, on meeste järjekindel motiveerimine riigikaitseks. Seda täna praktiliselt ei tehta ja see on väga suur viga.
Motivatsioon ei ole ainult järeleandmised distsipliinis ja väljalubades. Sellised järeleandmised on ajuvaene odav tegevus, mis otseselt riigikaitselist patriotismi tegelikult märgatavalt ikka ei tõsta. Sõdur ei huvitu sellevõrra enam mitte riigi kaitsest, vaid uuesti koju saamisest jms.
Aklohoolik on alati nõus sinu juttu alkoholismi kahjulikkusest kuulama parema innuga, kui annad talle jutu lõpetuseks pudeli viina. See rahustav motivaator ei tähenda, et ta ei mõtleks epistli ajal alkoholismist loobumise asemel ikka ainult nimetatud viinapudelile.
Wehrmactis oli võrreldes EKV-ga kartsakord, aga mott oli võrreldes tänase EKV-ga ikka laes. Ajateenistuses tuleb leida lahendus ja süsteem, kuidas kodumaa armastust sihikindlalt süvendada. Minuteada ei ole siiani ülevaltpoolt välja antud ühtegi vastavat temaatilist allkirjastatud paberitki. Ja ega allpool ei viitsita ka (peale üksikute omainitsiatiivi-erandite) ise liigutada.
Üks asi on muidugi veel. Ajateenijad pettuvad sageli kaitseväes, kui korraldamata süsteemis ja võimetus ning hambutus armees. Kui meie äravõitmatu brigaad soomustada ja osta ning võtta kasutusele lisaks puuduvat sõjatehnikat, oleks "patriootlisi loenguid" vaja kindlasti parasjagu vähem. Suur osa arukamatest ajateenijatest ei taha ikkagi uskuda, et 24 või ka 48 haubitsaga ning 24 mistraliga on võimalik riiki rahuldavalt kaitsta ja ega seda usu vast ka kaader.
Edasi tõlgendabki ajateenija oma ajateenistust aja organiseeritud raiskamisena.
Tahaks siia teemasse lisada selle tõiga, et mulle isiklikult sümpatiseerib ajateenistuse süsteemi poolest Merevägi. Ei promota ainult "sõdur-kooliõpilast". Seal ei saa üle, ega ümbert ka reaalsest teenistusest. Laevaga lihtsalt ei ole võimalik "mängult" merd sõita ja teadaolevalt on ajateenijaid kasutatud vaikimisi laevameeskondades isegi rahvusvahelisel operatsioonidel osaledes.
Ajateenijate seas mitteametlikku stiihilist küsitlust tehes olen saanud tulemiks, et u 1/3 oleks täitsa huvitatud osa oma ajateenistuse ajast ka Araabia rindel veetma, kui oleks vajadus või võimalus, 1/3 eriti ei sooviks, kuid käsu korral oleks valmis minema ning 1/3 kindlasti oleks kõigi sõrgadega vastu. Peale ajateenistust veel Araabia rindele minekust mõtlevad positiivselt veel aga üksikud.
Ajateenijaid Afgaani nagunii saata ei saa, sest ajateenistus on liiga lühike, kuid reaalsem tegevus ja suunitlus võiks armee populaarsust mittenahahoidjate seas tõsta küll. Praegu on liiga lapsik.
Noored ostivad ekstreemi ja ootavad seda natuke ka armeeteenistusest. Nad tahavad kangesti midagi ära teha. Ekstreemseim asi, mida praktiseerda sai, oli vist mõned korrad vene tüüpi takistusriba koos varustusega SBK ajal. Lõpuks kõik julgesid kõik elemendid järjest läbi teha. Seal võib ikka heaste haiget saada, kui kusagilt alla sadada. Riba arendab osavust ja julgust (kuigi eks nati võhmale võtab ka). Seda kv tavapärased jõu- ja vastupidavustreeningud ning pallimängud ei tee.
Meie ettevõtmises tulid ajateenijad hiljem ideele (vaevalt see takistusriba küll kaasa aitas...), et võiks oma raha eest ja vabast ajast hüpata langevarjuga. Kui tahtjaid kasarmus kirja hakati panema, selgus, et neid on u 1/3. Kuna kohti oli napilt, sai lõpuks u 1/5. Eks allüksuse juhtkonnal jäi ka ikka võike nimekirja ülevaatamise õigus, mistasuks sai aidatud kontaktide leidmisel. Ideest teostuseni läks vist ikka oma kuu või rohkem. Kui suuremad ülemad teada said, siis muidugi paanika
, kuid et tegevus omal initsiatiivil, oma vahenditest ja väljaloa ajal, ei ole nagu erilist alust kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata. Ajateenijad igatahes olid üldiselt häppid 
.
Ajateenijate seas mitteametlikku stiihilist küsitlust tehes olen saanud tulemiks, et u 1/3 oleks täitsa huvitatud osa oma ajateenistuse ajast ka Araabia rindel veetma, kui oleks vajadus või võimalus, 1/3 eriti ei sooviks, kuid käsu korral oleks valmis minema ning 1/3 kindlasti oleks kõigi sõrgadega vastu. Peale ajateenistust veel Araabia rindele minekust mõtlevad positiivselt veel aga üksikud.
Ajateenijaid Afgaani nagunii saata ei saa, sest ajateenistus on liiga lühike, kuid reaalsem tegevus ja suunitlus võiks armee populaarsust mittenahahoidjate seas tõsta küll. Praegu on liiga lapsik.
Noored ostivad ekstreemi ja ootavad seda natuke ka armeeteenistusest. Nad tahavad kangesti midagi ära teha. Ekstreemseim asi, mida praktiseerda sai, oli vist mõned korrad vene tüüpi takistusriba koos varustusega SBK ajal. Lõpuks kõik julgesid kõik elemendid järjest läbi teha. Seal võib ikka heaste haiget saada, kui kusagilt alla sadada. Riba arendab osavust ja julgust (kuigi eks nati võhmale võtab ka). Seda kv tavapärased jõu- ja vastupidavustreeningud ning pallimängud ei tee.
Meie ettevõtmises tulid ajateenijad hiljem ideele (vaevalt see takistusriba küll kaasa aitas...), et võiks oma raha eest ja vabast ajast hüpata langevarjuga. Kui tahtjaid kasarmus kirja hakati panema, selgus, et neid on u 1/3. Kuna kohti oli napilt, sai lõpuks u 1/5. Eks allüksuse juhtkonnal jäi ka ikka võike nimekirja ülevaatamise õigus, mistasuks sai aidatud kontaktide leidmisel. Ideest teostuseni läks vist ikka oma kuu või rohkem. Kui suuremad ülemad teada said, siis muidugi paanika
, kuid et tegevus omal initsiatiivil, oma vahenditest ja väljaloa ajal, ei ole nagu erilist alust kellelgi nahka üle kõrvade tõmmata. Ajateenijad igatahes olid üldiselt häppid .Aastaid tagasi vist mõnedele ajateenijatele võimaldati langevarjuhüppeid täiesti tasuta. Vähemalt mõnes pataljonis. Kas see mitte seepärast ära ei lõpetatud, et osad neist oma jalaluu murdsid?
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Pigem ikka sellepärast, et selline hüppamine on õppekavadeväline tegevus, ohtlik pealekauba ja kui midagi juhtub, siis on suur pe*se majas, kuna tegu ju nn "isetegvusega", mis väljaõppena plaanis polegi.LeBon kirjutas:Kas see mitte seepärast ära ei lõpetatud, et osad neist oma jalaluu murdsid?
Samamoodi ei lubata teha köiekoolitust
professional retard
Õppekavade väliselt tehakse palju asju, tõsi mitte ohtlikke üldjuhul. Ajateenijate langevarjuga hüppamises omal vastutusel, oma vahenditest ja vabast ajast ei saa erilist probleemi näha. Samahästi võib ajateenija end vabal ajal sporti tehes vigastada või väljaloa ajal oma autoga vastu posti sõita. Väljaloal käimist ja spordi tegemist sellepärast ära ei keelataks, kuid langevarjundust on hea natuke juhtkonna kontrolli all planeerida, et rakendada teatud "üldkasulik selektsioon".
Muidugi võib hüpates ka mõne luu murda, kuid olen aastatega näinud, et keskmiselt iga kompanii õppega murtakse nagunii vähemalt 1 luu, mõnikord ka rohkem. Muid vähemaid kiirelt taastuvaid vigastusi on 2-3x enam. Juhtuvad nad kogemata tavaliselt sporti tehes või ka näiteks libedaga ja sinna polegi midagi teha.
Muidugi ei ole minu arvates õige teha hüppeid riigi kulul ja õppekavade põhjal, kuid see võimalus võiks siiski varemmainitud tingimustel olla kättesaadav.
Kas nüüd meie väeosa kõige mõtekam langevarjunduskants oleks, on minu arvates kaheldav, kuid Kuperjanovi luurekompaniis võiks seda (jällegi vabatahtlikkuse alusel, oma kulul, oma vastutusel ja õppeaja väliselt) välja pakkuda küll. Usun, et tahtajaid oleks samuti rohkem, kui õppekohti jaguks. Kupist (osa oli seal NAEK-is) olid vist ka meie ajateenijad selle idee tegelikult algselt saanud.
See langevarjuhüppamine vb ei olegi EKV võitlejale nii oluline taktikaliselt, kui moraalselt-psühholoogiliselt, näidates-tõestades tema isiklikku julgust.
Kogu asja kaugem eesmärk tegelikult on/oleks ajateenistuse sel moel populariseerimine ja promomine kutsealuste seas ning isikkoosseisu motiveerimine. Töötaks tänapäeval hästi, ma arvan. Vähemalt need, kes juba hüpatud said, olid küll tahtmist-väge täis ning sära silmis.
Kui tuua aga näide meie väejuhtide poolt ülistatud "päikesepaistelisest" Soome ajateenistusest, siis seal on ajateenijal võimalik langevarjuga hüpata küll:
http://www.mil.fi/varusmies/erityisteht ... akarit.dsp
Muidugi võib hüpates ka mõne luu murda, kuid olen aastatega näinud, et keskmiselt iga kompanii õppega murtakse nagunii vähemalt 1 luu, mõnikord ka rohkem. Muid vähemaid kiirelt taastuvaid vigastusi on 2-3x enam. Juhtuvad nad kogemata tavaliselt sporti tehes või ka näiteks libedaga ja sinna polegi midagi teha.
Muidugi ei ole minu arvates õige teha hüppeid riigi kulul ja õppekavade põhjal, kuid see võimalus võiks siiski varemmainitud tingimustel olla kättesaadav.
Kas nüüd meie väeosa kõige mõtekam langevarjunduskants oleks, on minu arvates kaheldav, kuid Kuperjanovi luurekompaniis võiks seda (jällegi vabatahtlikkuse alusel, oma kulul, oma vastutusel ja õppeaja väliselt) välja pakkuda küll. Usun, et tahtajaid oleks samuti rohkem, kui õppekohti jaguks. Kupist (osa oli seal NAEK-is) olid vist ka meie ajateenijad selle idee tegelikult algselt saanud.
See langevarjuhüppamine vb ei olegi EKV võitlejale nii oluline taktikaliselt, kui moraalselt-psühholoogiliselt, näidates-tõestades tema isiklikku julgust.
Kogu asja kaugem eesmärk tegelikult on/oleks ajateenistuse sel moel populariseerimine ja promomine kutsealuste seas ning isikkoosseisu motiveerimine. Töötaks tänapäeval hästi, ma arvan. Vähemalt need, kes juba hüpatud said, olid küll tahtmist-väge täis ning sära silmis.
Kui tuua aga näide meie väejuhtide poolt ülistatud "päikesepaistelisest" Soome ajateenistusest, siis seal on ajateenijal võimalik langevarjuga hüpata küll:
http://www.mil.fi/varusmies/erityisteht ... akarit.dsp
Umbes seda ma silmas pidasingi: et kuna jalaluud läksid, siis järelikult ohtlik tegevus. Ja kuna tegemist isetegevusega, siis lõpetati asi ära. Aga kui neid luumurde poleks olnud, siis hüpatuks ilmselt edasi.mongol kirjutas:Pigem ikka sellepärast, et selline hüppamine on õppekavadeväline tegevus, ohtlik pealekauba ja kui midagi juhtub, siis on suur pe*se majas, kuna tegu ju nn "isetegvusega", mis väljaõppena plaanis polegi.LeBon kirjutas:Kas see mitte seepärast ära ei lõpetatud, et osad neist oma jalaluu murdsid?
Samamoodi ei lubata teha köiekoolitust
Kui ma ei eksi, siis Ämari lennubaasi ajateenijaid premeeriti ka lihtsalt õhusõiduga, ei mäleta kas lennuki või kopteriga, mis ammugi pole kusagil "ette nähtud."
” Aga miks on Eestis praegu päris palju paremäärmust? Lahendus lihtne: NSVL lipukiri oli: sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik ja nii see NSVL sõna otseses mõttes natsionaalsotsialiste kasvataski. ” Sirje Kingsepp.
Pisike uurimustöö tehtud miskil saarlastel. Ime, et 3-kuulist ajateenistust nii vähe pooldatakse, aga huvitav on, et ka 12 kuu vastaseid poleks palju 
Iseasi, palju nad sõjaväest tegelikult aimavad...
http://www.syg.edu.ee/uurimistood_2009/ ... aarsus.pdf
Oleks võinud küsitleda rohkem, kui ühte ajateenijat.
Muidugi väeteenistust tuleks/annaks sisukamaks ja kasulikumaks muuta. Selleks pole vaja seda lühendada - lihtsalt tuleb õpetada rohkem erinevaid kasulikke asju.
Suurtükiväes näiteks sai (esialgu katsemõttes) tehtud osale seltskonnale tuletõrjealane koolituspäev linnas tuletõrjedepoos. Kindlasti kasulik.
Samas inimesele, kes ei saa eriti aru, mis ka kaitseväes aega teenib (raiskab...), on teenistus igav ja pikk nagunii.
Iseasi, palju nad sõjaväest tegelikult aimavad...
http://www.syg.edu.ee/uurimistood_2009/ ... aarsus.pdf
Oleks võinud küsitleda rohkem, kui ühte ajateenijat.
Muidugi väeteenistust tuleks/annaks sisukamaks ja kasulikumaks muuta. Selleks pole vaja seda lühendada - lihtsalt tuleb õpetada rohkem erinevaid kasulikke asju.
Suurtükiväes näiteks sai (esialgu katsemõttes) tehtud osale seltskonnale tuletõrjealane koolituspäev linnas tuletõrjedepoos. Kindlasti kasulik.
Samas inimesele, kes ei saa eriti aru, mis ka kaitseväes aega teenib (raiskab...), on teenistus igav ja pikk nagunii.
90 päeva õppekogunemist
Aastal 2000 vastuvõetud Kaitseväeteenistuse seaduses oli alljärgnev paragraaf:
Esmalt tekkis mul mõte, et pole nagu kuulda olnud, et mõnda 90 päeva kestvat õppekogunemist oleks korraldatud. Teine mõte oli, et järelikult need, kes 2008 a esimeseks septembriks olid juba immatrikuleeritud või varem vastava taseme õppeasutusse õppima läinud, ehk koguni nood läbinud, on ju järelikult ajateenistusest jäädavalt vabastatud.
Hetkel kehtiva ja aastavahetusel kehtiva hakkava redaktsiooni vastava paragraafi tekst:
2003a 1 märtsil muudeti pisut selle paragraafi lõiget (1) ja vastavad mehed arvati koheselt reservi. Lõige (2) jäi endiseks. Täna kehtivas seaduses on viidatud paragraafi lõike (1) jõustumise kuupäevaks märgitud 1 sept. 2008.§ 216. Ajateenistuskohustuse täitmisest vabastamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumisel kutseõppeasutuses, riiklikult akrediteeritud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis kõrgharidust omandama asunud, samuti kõrghariduse omandanud kutsealune, kes pole täitnud ajateenistuskohustust, vabastatakse ajateenistuskohustuse täitmisest ning arvatakse 28-aastaseks saamisel reservi.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel reservi arvatud isiku võib reservis olemise kahe esimese aasta jooksul kutsuda õppekogunemisele kuni 90 päevaks aastas.
Esmalt tekkis mul mõte, et pole nagu kuulda olnud, et mõnda 90 päeva kestvat õppekogunemist oleks korraldatud. Teine mõte oli, et järelikult need, kes 2008 a esimeseks septembriks olid juba immatrikuleeritud või varem vastava taseme õppeasutusse õppima läinud, ehk koguni nood läbinud, on ju järelikult ajateenistusest jäädavalt vabastatud.
Hetkel kehtiva ja aastavahetusel kehtiva hakkava redaktsiooni vastava paragraafi tekst:
Miks mul see vana teema üldse pähe torkas? Põhjuseks viimatise Kaitse Kodu artikkel, mis räägib Gruusia rahvuskaardi kergejalaväepataljonidest, mida tahetakse õppekogunemiste käigus sisuliselt nullist 46 päevaga kokku panna. Mingitlaadi sisekaitse üksusi, mis tegeleks tsiviilide rahustamise ja objektikaitsega, on meil ju endilgi vaja. Miks mitte neist vabastatud tudengeist midagi sarnast vormida. Eriti kui veel vastav seaduslik võimalus selleks on olemas. Vaja vaid jõustumise kuupäeva taaskord muuta.§ 216. Ajateenistuskohustuse täitmisest vabastamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumisel kutseõppeasutuses, riiklikult tunnustatud õppekava alusel rakenduskõrgkooli või ülikooli statsionaarses õppevormis kõrgharidust omandama asunud, samuti kõrghariduse omandanud kutsealune, kes pole täitnud ajateenistuskohustust, vabastatakse ajateenistuskohustuse täitmisest ning arvatakse reservi.
[RT I 2008, 34, 208 – jõust. 1.09.2008]
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel reservi arvatud isiku võib reservis olemise kahe esimese aasta jooksul kutsuda õppekogunemisele kuni 90 päevaks aastas.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Arvestades kui palju üliõpilasi vastu võetakse ja kui palju neist aasta pärast õppimas on, siis üliõpilastele ajateenistusest täielikku vabastust anda on rumalus. Tulemuseks on kari hariduseta eitesid (Ühikarotid). Kutsekoolide kohta andmed puuduvad, aga erinevalt ülikooli 3+2 kiirküpsetusest õpitakse seal ametit. Ajateenistus või sellega võrdsustatud tegevus on iga (praegu veel meessoost) kodaniku kohus. Võib olla sobiks üliõpilasele astuda KLi, läbida SBK ja osaleda selle 3+2 aasta jooksul regulaarselt õppustel. Õppuste graafik peab olema selline, et koolitöö ohtu ei satuks, kuid muidu ajateenistuses omandatud asjad selgeks ja kinnistatud saaksid.
My 2 cents.
My 2 cents.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
Täielikku vabastust enam ei ole. Seadus ütleb, et need kes 01.09.2002 õppisid vastavates koolides vabastatakse ajateenistuskohustustest. Need kes asusid õppima loetletud koolidesse peale 01.09.2002 ei ole sellest vabastatud. Seega kui täna lähed ülikooli siis on võimalus, et mingi hetk sind kutsutakse aega teenima (kui pole enne ära käinud). Iseasi on see, et masendavalt vähe mehi kutsutakse teenistusse.MadMan kirjutas:Arvestades kui palju üliõpilasi vastu võetakse ja kui palju neist aasta pärast õppimas on, siis üliõpilastele ajateenistusest täielikku vabastust anda on rumalus.
Kaitseliit eeldab noorte meeste vaba tahet samas viidatud paragraaf võimaldaks kord juba ajateenistuse rongist maha jäänud mehed ka kohustuslikus korras mõneks ajaks kokku võtta ja neile kiirkorras elementaarteadmised anda. 3 kuud on selleks juba päris paras aeg, eriti kui võrrelda grusiinide vastava ajaga või siin ühes teises teemas nimetatud 21 päevaga.MadMan kirjutas:Arvestades kui palju üliõpilasi vastu võetakse ja kui palju neist aasta pärast õppimas on, siis üliõpilastele ajateenistusest täielikku vabastust anda on rumalus. Tulemuseks on kari hariduseta eitesid (Ühikarotid). Kutsekoolide kohta andmed puuduvad, aga erinevalt ülikooli 3+2 kiirküpsetusest õpitakse seal ametit. Ajateenistus või sellega võrdsustatud tegevus on iga (praegu veel meessoost) kodaniku kohus. Võib olla sobiks üliõpilasele astuda KLi, läbida SBK ja osaleda selle 3+2 aasta jooksul regulaarselt õppustel. Õppuste graafik peab olema selline, et koolitöö ohtu ei satuks, kuid muidu ajateenistuses omandatud asjad selgeks ja kinnistatud saaksid.
My 2 cents.
Selle paragraafiga ei antud ju mitte täielikku vabastust. Täna on nii mitmeski teemas mehed kurtnud, et kuni 28 aastaseks saamiseni ole kui süte peal, et kas ja millal kutsutakse. Et ei saa nagu mingeid kohustusi võtta ega võimalusi ära kasutada. Selle punkti jõustumisega lühendati ooteaega 28seks saamiselt lihtsalt kahele aastale.
Miks 1 sept 2002? Hetkel kehtiv seadus nimetab nimetet paragraafi jõustumise hetkeks 1 sept 2008 aastal, seadus ise aga hakkas kehtima 16.04.2000. Võiks ju arvata, et nimetet paragraaf viitab kogu seaduse jõustumisele aastal 2000, kuid fakt, et 2008 a jõustuma märgitud paragraafi sõnastus ei erine aastal 2003 jõustunud sõnastusest näib viitavat sellele, et nimetet jõustumiskuupäevaga vabastati ajateenistusest kõik sel päeval vastavates koolides olnud, või selleks hetkeks vastavad koolid lõpetanud, kutsealused. Sõltumata siis sellest, et nad ei olnud veel 28 aastaseks saanud. Jäi kohustus reserviarvamise päevast (01.09.08) alates kahe aasta jooksul osaleda õppekogunemistel kuni 90 päeva aastas, kui kutsutakse.alban kirjutas:Täielikku vabastust enam ei ole. Seadus ütleb, et need kes 01.09.2002 õppisid vastavates koolides vabastatakse ajateenistuskohustustest. Need kes asusid õppima loetletud koolidesse peale 01.09.2002 ei ole sellest vabastatud. Seega kui täna lähed ülikooli siis on võimalus, et mingi hetk sind kutsutakse aega teenima (kui pole enne ära käinud). Iseasi on see, et masendavalt vähe mehi kutsutakse teenistusse.
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
Aga on ikka küll, kui tiba peenemalt seda uut KVTS uurida. On üks teatava eriala õppijate kontingent (Aga vaadake ise järele, kes need on.). Nii kurioossne kui see ka ei ole, kuid need, kes selle alusel TÄIELIKULT ajateenistusest vabastatakse, need pannakse lisaks kõigele veel SA struktuuris erinevatele ohvitserikohtadele. Ja seda ilma igasuguse eelneva sõjandusalase kokkupuuteta, muideks !Täielikku vabastust enam ei ole. Seadus ütleb, et need kes 01.09.2002 õppisid vastavates koolides vabastatakse ajateenistuskohustustest. Need kes asusid õppima loetletud koolidesse peale 01.09.2002 ei ole sellest vabastatud. Seega kui täna lähed ülikooli siis on võimalus, et mingi hetk sind kutsutakse aega teenima (kui pole enne ära käinud). Iseasi on see, et masendavalt vähe mehi kutsutakse teenistusse.
Kas võib veel midagi idiootlikumat välja mõelda? Ega vist. Vähemalt minu arust (kes ma arvan ennast vähemalt selle eriala sõjaväelise rakenduse alal suhteliselt kodus olevat).
(Kuigi, jah! Eks ma ole varemgi nii mitutki puku taoliselt mõelnud, kuid hiljem ikka ja jälle imestanud, et näe, saab ikka küll.)
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 23 külalist