Tartu rahust natuke teises võtmes

[Kapten Trumm]

Meil on suur häda, et pole kaitsetahet, patriotismi jne jne jne.

Täna hommikused uudised pakatasid Tartu rahu aastapäevast. Rahu, rahu rahu õhkasid kõik sõnavõtjad. Nii tore (kindlasti oli ka, et sõda lõppes). Justkui oleks tegemist mingi vääramatu loodusjõuga, mis meie õuele ise saabus.

Aga tegelikult.

Meie võitsime. Me vallutasime suured maa-alad. Me peksime kardetud Punaarmeed niiet tolm lendas. Me olime paremad sõjamehed ja taktikud. Me olime kiviviske kaugusel Petrogradist. Ilma meieta oleks Läti riigi püsima jäämine küsitav - kui sinna miski hetsogiriik oleks tulnud. Loomulikult inglased aitasid, aga põhitöö tegime ära MEIE ja MEIE kutsusime nad ise omal algatusel appi, mitte et nad ise end pakkuma tulid.

Miks sellest ei räägita, et meie võitsime? Endast kaks suurusjärku suuremat riiki. Võtsime ennast kokku ja panime talumeestest-koolipoistest kokku regioonis kohutava rahvaarmee, mille nime kuuldes punasel stavkal püksid püüli sõelusid?

02. veebruari sõnum peaks olema: meie võitsime, võtsime end kokku ja saime sellega hakkama. Ja kui vaja, teeme seda veel.

[Karuke]

Keegi ei keela...

Kuid siis tuleb valjusti rääkida ka bolševismivastase rinde murdmisest, Judenitšist ja tema loodearmeest ja selle saatusest ja EW rollist selles saatuses. jne
Tulemuseks väga palju vaidlusi ja vastandumisi.
Ka rahvuslikul pinnal.
Võibolla sellepärast ei räägitagi võidust?
Patriotism on muidugi hea - kuid, et puht pragmaatilisest seisukohast oleks hea selle MEIE võidu teema tõstatamine paari kümnendi võrra edasi lükata.
Ma kujutan, ette millist protesti selline seisukoht esile kutsub - kuid leida tasakaal ja tagada lõppkokkuvõttes sellessamas Vabadusõjas saavutatu säilimine polegi ju lihtne ülesanne?
Ma olen alati arvanud, et langeda lahinguväljal viskudes isamaaline hüüatus huulil vaenlase tääkidele on kangelaslik - kuid "väga lihtsalt" kangelaslik...

[Arnold]

et puht pragmaatilisest seisukohast oleks hea selle MEIE võidu teema tõstatamine paari kümnendi võrra edasi lükata.

Räägime siis Ümera lahingust

[Karuke]

Räägime siis Ümera lahingust

Räägime Tartu Rahust, kuid üleliia teravaid nurki riivamata

[Kapten Trumm]

Vabadussõja võitu Judenitsiga võrdsetel alustel jagada oleks ikka vähe räme.

Kui venelased Lääne-Virumaal olid, polnud siin mingit Judenitsit nende pealetungi peatamas. Ikka meie ise.

Tüüpiline eestlase kompleks on pidada end alaväärseks. Eks see ole mõisatallides sajanditega meestel enamasti välispidiselt tagumiku kaudu ja naistel seespidiselt külgetrukitud iseloomuomadus.

Eesti sooritus ei olnud tegelikult 1918-1920 kehvem kui sellel Vahemere pisiriigil 1949, mida me siin näiteks tuua armastame. Niiet ärme seda pisenda, pigem peaks seda lausa haipima, savi sellest, mida reeturlikud idaslaavlased asjast arvavad.

Väga kahtlane, kas Judenits oleks meile iseseisvuse andnud. Ma küll kahtlen selles väga sügavalt. Selles võtmes tasub ka mõelda Eesti käitumise motiivide üle.

Praegu jääb mulje, et meil justkui häbenetakse rääkida, et see on MEIE võit ja käsitletakse teemat kui pahategu, kuidas nurjatu rahvakild julges võitmatule tiblaordule vastu hakata - järsku Kreml veel pahandab ja kaasmaalased ka.

Taaskord - probleem asub Eestis kõrvade vahel.

[Reserv]

"Ilma meieta oleks Läti riigi püsima jäämine küsitav - kui sinna miski hetsogiriik oleks tulnud."

Oleks tulnud Läti vabariigi asemel Läti hertsogiriik - ja mis siis. Ennast peaministriks nimetanud Ulmanise asemel Adolf Friedrich. Täiesti motiveerimatu vennatapusõda.

Minu esivanemad olid auväärsed Liivimaa pärustalupojad, kes pärisid oma põlistalu isalt ja pärandasid pojale, ei olnud neil aega mõisatallis mingeid S/M mänge mängida.

Ülejäänud osas oli Vabadussõda tõesti suur saavutus. Aga selle eesmärk läks rappa. See sõda oli üks väike episood idast tulnud vallutajate vastu peetud võitlusest, mis kestis sajandeid ja pole tänaseni lõppenud. Kakskümmend aastat käis "parunite" ja "Landeswehri" vastane propaganda, aga 1941 suvel oodati neid pikisilmi päästma. Vabadussõja võit kestis kakskümmend aastat, Plettenbergi võit viiskümmend.

[Karuke]

Väga kahtlane, kas Judenits oleks meile iseseisvuse andnud. Ma küll kahtlen selles väga sügavalt. Selles võtmes tasub ka mõelda Eesti käitumise motiivide üle.

Ma isegi ei kahtle selles.
Judeniš kui veendunud monarhist poleks päris kindlasti sallinud mingit separatismi.
Kõik on õige, motiivid on Eesti olukorda arvestades selged ja arusaadavad.

Ma lihtsalt oletan, et vältimaks probleeme peavad "ametlikud ringkonnad paremaks mõnda sündmust mitte liialt afišeerida.
Ja ka siin on motiivid arusaadavad

[Qtec]

Ehtides küll ennast veidi võõraste sulgedega, kuid siiski eestlasena või rahuldusega nentida: "Meie võit!!"

[USP]

Njaa -võit oli vägev! Ja kas pole mitte Eesti maailma ainukene riik, kellele Venemaa on rahu eest koorma kulda maksnud?

Kuid samas tunnistas Eesti Tartu Rahuga kommunistide võimu legitiimseks...

[johnbull]

venerapetel üle varre see tartu rahu
aga kottida said küll

[Kapten Trumm]

Eks see meite jaanipäeva-võidupüha ole ka üks poliitkorrektne käkerdis, sest peamine võit peamise vaenlase üle vormistati ära ikka veebruariks. See, mis jaaniks ära tehti oli sõjalises mõttes teisejärguline tegevus-seepärast seda ka nii kiiresti vormistati.

Nagu venelased tähistavad 9. maid. Tegelikult lõppes vene rahva sõda siiski Kaug-Idas augusti lõpus. Aga jaapanlased polnud mingid surmavaenlased venelastele, sealne kampaania oli teisejärguline - mingid inimtühjad territooriumid Kaug-Idas olid ikka vähem eluliselt tähtsad kui natsi sõduri saabas kodusel Venemaal.

Ehk venelane tähistab võitu siis, kui võidetud sai see peamine - surmavaenlane. Meie siis, kui võidetud sai teisejärguline koalitsioonikampaania Lätis. Poliitkorrektsus ruulib.

[gnadenlose]

Ma ei väsi kordamast Jaan Zorrot: "Mis on siin lahendus? Ainult inimkäega sepistatud raud!"

[Shiim]

Ehk venelane tähistab võitu siis, kui võidetud sai see peamine - surmavaenlane. Meie siis, kui võidetud sai teisejärguline koalitsioonikampaania Lätis. Poliitkorrektsus ruulib.

Meie võidupüha on ju EW ajal loodud traditsioon ja tol ajal oli võit sakslase üle siiski see peamine, mis meeli erutas - inimesed olid väga saksavaenulikud. Loe või Oskar Looritsat - täielik germanofoob.

[oleeg]

Ehtides küll ennast veidi võõraste sulgedega, kuid siiski eestlasena või rahuldusega nentida: "Meie võit!!"

Millised võõrad suled ? Kõik mis tehti, tehti ise! Jah abi saadi, mitmesugust (tõelist abi ja ka omakasupüüdlikku), sõditi aga peamiselt ise! Oleks seda abi veel vajatud, siis oleks tagalast poputamiselt "abi" rindele lubatud!

SEEGA: Ise tehtud - HÄSTI TEHTUD!

Olgem tegijate üle uhked ja võtkem eeskuju!

terv
o

[Qtec]

Selles mõttes võõrad suled, et mina isiklikult ei osalenud Vabadussõjas.