Ameerika poolroomik M4

[fossiil]

Lõpptulemus on vaatamata minu virisemisele sellegipoolest väga hea!
Tegelikult üks parimaid M4 -sid mudeli kujul, olen neid üksjagu kõiksugustes galeriides passinud, sinu oma on seninähtute hulgas kindlalt tipus, nii et aplaus!

Urmas.

[vaoinas]

Manstein on enesele omaselt jällegi ühe suurepärase tööga maha saanud. Vahelduseks mitmele 251'le on äsjavalminud Ameerika analoogi värskendav siin foorumis näha. Pintsliga värvitud kellad ja lottis istmekatted jätavad interjöörist väga hea mulje. Samuti ka mõõdukas kulutamine väljast. Natuke lössis esirattad lisavad loomutruudust rohkem, kui alguses arvata võis - erinevates foorumites on silma jäänud arvutu hulk ratasmasinaid, mis just töötlemata rataste tõttu näivad sulgkerged olevat.

Ainus millele tähelepanu pööraks, oleks võibolla veerepindade kärtsmusta ja kruusatolmuse heleda terav kontrast. Isiklikult ehk mahendaks seda pisut tolmuse pintsliga. Kuid kui selline on autori taotlus, siis miks ka mitte nii jätta.

NB: Miks ma masina küljes ämbrit kõlkumas ei näe?

Kristjan

[von manstein]

Tänu kõigile teemajälgijatele.

Ämbri koha pealt võib täheldada, et ameeriklaste jaoks ei olnud ta esmatarbevahend. Küllap olid kõik vajalikud vedelikud kohe kanistrites saadaval.
Venkudega olid teistsugused lood.
Teadupärast testiti USA ja Inglise tehnikat hoolikalt enne kasutuselevõtmist. Komisjonid jõudsid järeldusele, et ameerika inseneridel puudus ettekujutus oma masinate tehnilise suutlikuse osas. Veoautodele manuaalides ettenähtud kandevõimet suurendati silma pilgutamata kaks korda.
Nii juhtuski et ülekoormatud masinaid juhtisid uljad sohvrid, kes piitsutasid mootoreid võimete piiril. Kuna harjumus vahel ka näidikutele pilku heita puudus sootuks, tekkis tihti olukord kus aurupilvedes masin oli sunnitud tegema hädapeatuse kuskil kraavi kaldal.
Sellepärast sai ka Scouti külge kohe kaks ämbrit riputatud. Ikkagi venkude masin. Poolroomik aga jäi ilma.