Targad, appi!

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Pilt

IMO nummõr kah suurelt näha...Lääne laevade osas tuleb sul mind lihtsalt sõnast uskuda. Või siis mitte. Sest näinud ma neid olen, aga vaat pildistada pole siiani pähe tulnud. Aga järgmine kord ekstra sinu jaoks teeme ära... :wink:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5574
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas Manurhin »

Täiendaks seda palju kõneainet tekitanud luukide teemat väikese omapoolse versiooniga: et need luugikesed tormis purunenud akna katmiseks, laeva pimendamiseks või ka kiirguskaitseks sobivad, see on selge. Samas on üks aspekt veel (siinkohal tasub meenutada ka Estonia katastroofi) - kui laev juhtub misiganes põhjusel (jäämägi, meremiin, kokkupõrge teise laevaga jne. ) suurema kerevigastuse saama allpool veeliini, siis ühe variandina vajub ta külili ja võib sellises asendis, mastid-antennid veepinnaga paralleelselt, hulpida teinekord päris palju tunde. Aga kui nüüd nt. veesurve tõttu mõni aken puruneb, on veel üks lekk juures. Seda sulgeda sellises olukorras oleks samuti äärmiselt keeruline kui mitte võimatu. Aga kui kohe peale laevakere vigastamist jõuab meeskond veel kas kõik või enamuse luukidest sulgeda, võib loota, et laev püsib veepinnal kauem ja jõutakse, noh, kui mitte kõik, siis vähemalt rohkem inimesi ära päästa. Samuti võib selline külili hulpiv ja juhitamatu alus triivida millelegi otsa. Ikkagi on klaas nõrgem kui teras ja on ju hea, kui akendel on peale klaasi veel midagi ees.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Jaanus2
Liige
Postitusi: 4647
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Postitus Postitas Jaanus2 »

Mul oleks ka targematele üks küsimus, loodetavasti on see õige koht küsimiseks.
Nimelt - kuidas on eesti keeles korrektne vaste vene linkorile? Konkreetne laev Sevastopol (sõjalaev ikka, ujuvas olekus 1919.a.). Ei ole merendusterminoloogias väga tugev, aga tahaks, et foto kirjeldus saaks korrektne. Ristleja või soomuslaev?
lamjak
Liige
Postitusi: 490
Liitunud: 27 Mär, 2006 13:52
Kontakt:

Postitus Postitas lamjak »

Linkor on lühend terminist линейный корабль, mida on maakeelde pandud nii liinilaeva kui lahingulaevana. Et konkreetsel juhul tegu on drednoodi tõugu laevukesega, on sobivaim nimetus lahingulaev.
Lemet
Liige
Postitusi: 20820
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Postitus Postitas Lemet »

Venekeelses Vikis võib sedasorti laevade arengut erinevates artiklites jälgida. Kuivõrd see seal nüüd lõplik tõde on, aga üldülevaate saab ikka...

http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B%D0% ... B%D0%B9%29


http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%91%D1% ... B%D1%8F%29


http://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9B%D0% ... 0%BE%D1%80

Samas on antud ka laevanimetused erinevates keeltes
Линко́р (сокр. от «лине́йный кора́бль») (англ. battleship, фр. cuirassé, нем. Schlachtschiff) — бронированный артиллерийский военный корабль водоизмещением от 20 до 64 тысяч тонн, длиной от 150 до 263 м, вооружённый орудиями главного калибра от 280 до 460 мм, с экипажем 1500—2800 человек. Применялся в XX веке для уничтожения кораблей противника в составе боевого соединения и артиллерийской поддержки сухопутных операций. Являлся эволюционным развитием броненосцев второй половины XIX в.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 2 külalist