sääresidemed
sääresidemed
Kas kellelgi on aimu milline võis olla saksa sõduri IMS aegne sääreside. Mulle sattus üks: 2,3 m pikk ja ca 8-9 sm lai. Puuvillane, sukana kootud, tumehall, pea must. ühest otsast täisnurga all kokku õmmeldud teisest otsast kolmnurka õmmeldud ja selle otsast ca 60 sm pikkune pael.
Kahjuks pildi panemise võimalus puudub.
Kahjuks pildi panemise võimalus puudub.
sääreside
Saksa sõdur ei kandnud I MS-s sääresidemeid. Vaid säärsaapaid.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
üks asi on targem või mitte, aga ise jõudsin järeldusele et ükski villane sokk ei saa vastu tavalisele kaltsule mis jala ümber mässitud. õues 20 miinuskraadi ja väga hää olla. sai tööd tehtud ja kõik rahul. muidu pidi iga 40 minuti tagant lisaks ohtratele suitsupausidele soojenemispause tegema
ja jalad vastu ahju suruma.
kommentaar
Vene kroonus käinuna ei laida mitte põrmugi jalarätte. Saabaste-kirsadega kandmiseks parim. Erinevast materjalist sokke võid vaid lõhkumiseks ja jalgade villitamiseks otsa tõmmata.
Aga eks oma kogemus õpeta.
Aga eks oma kogemus õpeta.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
- Kirveraidur
- Liige
- Postitusi: 110
- Liitunud: 22 Mär, 2005 9:44
- Asukoht: Emajõe delta
- Kontakt:
Kirsa jaoks oli parim kombinatsioon partjanka + sokk. Mõte selles, et pikkadel rännakutel hoidis sokk jalasidet paremini koos ja polnud vaja ümber mähkida (nii tihti) Mõte ainult sokist tekitab õudust. Poolsaapal jah. Aga kas vene armees siis praegu on suvejalatsiks ka kirsa?
Piire, mis on mõõgaga tõmmatud, pliiatsiga ei paranda.
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Veel jalarätist
Kirsa jaoks olid jalarätid raudselt paremad sokkidest. Konkreetne suvine tehnika oli, et kui jalalaba osa ära juustus, mähkisid kärmelt ümber - niiskund osa ümber sääre tahenema, kuiv osa ümber jalalaba ja käis jälle. Talvel lumes sumbates sama tehnika - kui jalalaba ümber lihtsalt märjaks sai - jälle mähkisid ümber, märg osa säärele kuivama, kuiv/soe osa ümber jalalaba...
Lisaks oli talvel kasulik asja ka sokkidega täiendada, sest ega kirsa, raibe, sooja ei pidanud. Sokid käisid siis muidugi sissepoole ja jalarätt mähiti ümber...
Lisaks oli talvel kasulik asja ka sokkidega täiendada, sest ega kirsa, raibe, sooja ei pidanud. Sokid käisid siis muidugi sissepoole ja jalarätt mähiti ümber...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist