Kuigi ma olen Sinuga laias laastus nõus (ka sellega, mille ma tsitaadist kustutasin), tuleb tõe huvides mainida, et Eestis toimub (kordus)õppusi alljärgnevalttoomas tyrk kirjutas: Kui "naaber" korraldab regulaarselt meie piiri lähedal õppusi, kus liiguvad diviisi tasemel üksused ühest kohast teise, siis peaks meie samal ajal korraldama vähemalt reservpataljoni mastaabis kordusõppusi. Parem kui mitme pataljoni mõõdus.
Kui neid ei toimu, ja mõni naabri polk kogemata kaardid sassi ajab - jama kui palju...
1. kevadel Kevadtorm - pataljoni harjutus brigaadi raamistikus, kus põhiosaline on möödunud väljaõppeaastal koolitatud JVP+brigaadi komponendid. Sellel aastal oli ka teine päris pataljon - üks maakaitsepataljon KL baasil). Üldiselt hakkab asi vaikselt omandama brigaadi taktikalise grupi manöövrite tunnuseid.
2. sügisene Siil - jalaväepataljoni reservõppekogunemine, kus kutsutakse kohale nii 5 aastat tagasi reservi arvatud JVP. Selle skeleti juurde võiks hakata tasapisi tekkima mõni kaitseringkonna brigaadi (2. vms JvB) harjutus. Esialgu brigaadi raamistikus, hiljem ka brigaadi koosseisus.
Veel peab mainima, et lähimal ajal kasvab oluliselt RÕK-idele kutsutavate arv, kui see on siiani olnud 2000 tuuris, siis 2011 on see juba üle 5000.
Kõutsi-aegne stagnatsioon hakkab vaikselt mööda saama. Minu tagasihoidlik arvamus - kui "tanki-Ants" oleks saanud olla KV eesotsas sel ajal, kui Kõuts kõnesid pidas ja NATO-ga lõimus, oleks meil täna ka valmisolekuväeosad olemas.
Mille taha suuremate väekoondiste "liigutamine", Kevadtormi, Siili vms ajal pidama jääb, on näiteks korralike transpordivahendite vähesus (eriti KL liinis) ja kvalifitseeritud instruktorite nappus - ja meie alaettevalmistatud reservohvitseride kehv tase. Eesti seadusruum ei võimalda teha nt tehnika rekvireerimist rahuajal, ilma igasuguse "olukorrata". Justminni juristid olid jube õnnelikud oma suure töövõidu üle, kui võeti rahalt maha kamina tehtud määrus, mis sätestas rekvireerimiseks ettevalmistuste tegemise rahuajal. Hüpoteetiline sõjaoht ei olevat piisav põhjendus sekkuda isiku eraellu.
