meie kuulsusrikka õhuväe sünnipäeva tähistamine andis hambameestele rikkalikult kommenteerimisvõimalusi...päris naljakas üritus, kui see nii kurb ei oleks...
Kogu asja võttis minu meelest kujundlikult kokku üks Delfi kommentaator:
vahelehõige, 20.07.2010 20:10
Eesti õhuväe sünnipäeva puhul lendasid Ämari kohal poolakad
...
Ja ongi asja olemus kokku võetud...
Ja siis imestatakse, et noored ei põle vaimustusest KV minna...peale selliseid artikleid...mõnikord oleks moka maas pidamine PR seisukohast ikka ütlemata õige tegu.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Eesti õhuvägi on kaks tillukest turistikopterit Robinson, mille alla seotakse nööridega üks kuulus Eesti Tarvastu tõugu lahinglehm. Kopter siis lendab Vene tankide kohal ja lehm pommitab t....d hirmuäratavalt ammudes 5%lise jogortiga! Vene väed pagevad kabuhirmus, jättes tankid maha! Lahinglehma saab kasutada ka lokaalse õhutõrjena MIGide vastu, kui panna üks meie tilluke, kuid ületamatu manööverdusvõimega kopter ühe koha peal kiireid ringe tegema ja lehm inertsiga horisontaali läheb. Eesti jogord määrib ja pimestab Vene MIGid ja need kukuvad Sirtsu sohu ja Utsalisse. Siis tuleb Eesti maavägi - 17 jalgratturit, pataljon vanur-kepikõndijaid ja Türi segakoor, ja üheskoos Lätiga, kellel on üks tank (!) ja jäätiseheitja Katapultas Saldejums €0.47, läheme me otse Moskva peale! Balti turm - ida hirm
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kõigepealt muidugi on tore, et meie armas ÕV sai jällegi aastakese vanemaks. Olles käinud mõni aasta tagasi antud üritusel(2008.aastal, kui minu mälu ei peta) jäi mulle Õhuväest igati positiivne mäletus. Meelehärmi põhjustab just sellised kommentaarid, kus diletandid(enda meelest suured "õhusõja" eksperdid räägivad asjast, mida nad ei tea) räägivad, mis õhuväele parem jne. Lõppkokkuvõttes on ikkagi tore, et mingi Õhuväe element on. Mis siis et väike, aga eest tragi ja tubli ning õppimisvõimeline.
[i]"The best form of defense is attack."[/i](Karl von Clausewitz)
Vaatamata sellele, et ÕV need asjad, mis on peetud vajalikuks välja arendada, toimivad "nagu peab", mõjub siiski ainsatki sõjalise kasutusega lennuvahendit mitteomav õhuvägi (ja veel kindrali juhtimisel) asjassepühendatutele vägagi tragikoomiliselt.
Üks asi on sõjaline väärtus, teine asi on maine tavainimese silmis. Näiteks kaks MiG-21 hävitajat ei oles sõjaliselt suurt midagi, kuid maine osas pole paremat, kui need raketid tiibade all lähevad paar korda nädalas madalalt üle Tallinna niiet aknaklaasid värisevad. Ja iga 4-aastane teab, et need on need MEIE omad.
See, et meil on ülikõvad operaatorid ja lennujuhid ja Robinsonist on kasu metsa eksinud seenemuttide leidmisel tavainimene ei tea ja ega teda see ei huvita ka.
Ja kui KV-l pole imposantsena näivat lahingutehnikat - pole ka ime, et sellise uudise peale lihtsalt hambaid teritatakse.
EW juhtkond tellis 30ndatel (so max 20 aastat pärast iseseisvumist) kaks ülimoodsat allveelaeva ja eskadrilli Spitfire hävitajaid - tänases kontekstis tähendab, et meil võiks olla 2 Los-Angeles class hunter-killerit (või vähemalt mingid uuemad saksa diiselallveelaevad) ja eskadrill F-35'sid või Eurofightereid kohe valmimas. Mida meil ei ole ega tule. Ja sedasi ka kaitsetahet ei kasvata, kõik on näinud venelaste sõjaväeparaade ja kõrvutanud seda 1972. aastal toodetud AK-4ga metsas põrkamisega. Sellise kasvatuse vili ongi subjektid, kes arvavad, et Eestit kaitstakse küll Eestis, aga seda teeb keegi teine, keegi kolmas isik, keda me natuke toetame.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Nõustun, et Eesti õhuvägi on üks suur häbiplekk võrreldes sellega, mis meil enne Teist Maailmasõda oli - 2 kopterit, 1 õhuväebaas ja õhuseiredivisjon(nimi viitab sellele, et nad jälgivad ainult õhuruumi).
Samas tuleks arvestada ka toonast Eesti sõjaväe positsiooni. Enne Vabadussõda ja mobilisatsioone oli Eestis motiveeritud Kaitseliit ja käputäis armeed, Pärast Vabadussõda kogemustega 100 000-pealine armee, kellest enamik läks reservi, kogemustega ohvitserkond, suur hulk tehnikat - sõjast väljunud riigid leidsid hea väljundi oma tehnika maha parseldamiseks jne. Ja kuigi me uuendasime oma armeed päris innukalt(ja isegi rohkem kui pärast iseseisvuse taastamist) ja isegi meil oli enda relva tehas jne, siiski oli meie tehnika enamuses vananenud.
Ühesõnaga, mis ma tahan öelda, on see, et Eesti armee toonasele arengule pani minu meelest aluse sõda ja ma arvan, et sama juhtuks ka tänasel päeval, kui me sõja üle elame.
Elagu Eesti Wabariik!
Peaasi et oleksime iseseisvad ja juhid oleks õiged!