Eesti kohtupidamine ja politseiriik
Võib-olla peaks veel lisama, et erilist humaansust EW politseilt ja kaitsepolitseilt oodata ei olnud. Igapäevase õiguskorra aluseks oli Tsaari-Venemaa nuhtlusseadustik, sest oma kriminaalkoodeksi koostamiseni EWs ei jõutudki. Nagu ei jõutud oma tsiviilkoodeksini -- selleks oli Balti provintsiaalseadustiku vastav osa. Meil on kombeks jutustada EW eriti demokraatlikust korraldusest, esimese põhiseaduse sotsiaaldemokraatlikust taustast jne. Kõik nii, kuid EW 20 rahuaastast kehtis 1924-25, 1933, 1934-40 kogu riigis kaitseseisukord. Ülejäänud ajal kehtis see piiriäärsetes valdades, raudteel ja -- TALLINNAS.
Esmalt juhiksin tähelepanu, et mina ei kirjutanud "ebahumaansustest", vaid sellest, et erilist, st väljapaistvat, erakordset humaansust polnud loota. On vahe? Aga aitäh tähelepanu juhtimise eest, et üldistusi tehes tuleb olla valmis vastama ka küsimustele detailide kohta. Äsja seotud teemal raamatu avaldanuna oskad siiski vast ise neid näiteid paremini tuua. Vrd palun mitte NLi, vaid tänase Eestiga -- politsei volipiirid, kohtuta arestide jm karistuste ulatus jne. Teemast viiks see meid aga kõvasti kõrvale, mina kommenteerisin vaid Trummi märkust. Lihtsalt paar näidet veel: oli olemas sunnitöö, esialgu puudusid tingimisi karistused jne. Minu kommentaaris oli siiski ka näpuviga. Vene 1845. a nuhtlusseadustik kehtis EWs a-ni 1935. 1929 võeti vastu ja pandi 1935 kehtima uus Karistusseadustik, mis, tõsi küll, oli omakorda suures osas Vene 1903. a nuhtlusseadustiku mugandus, osalt otsene tõlge.
Kui keegi kirjutab: "erilist humaansust ... oodata ei olnud", siis antud kontekstis on see mõistetav mitte nii, et "väljapaistvat" humaansust oodata polnud, vaid see on mõistetav hoopis nii, et humaansuse osas oli puudujääke, see tähendab - eksisteeris ebahumaansust.Esmalt juhiksin tähelepanu, et mina ei kirjutanud "ebahumaansustest", vaid sellest, et erilist, st väljapaistvat, erakordset humaansust polnud loota. On vahe?
Isiklikult ma ei näe põhjust rääkida mingitest puudujääkidest EW politsei töös humaansuse osas antud seadusega seoses.Äsja seotud teemal raamatu avaldanuna oskad siiski vast ise neid näiteid paremini tuua. Vrd palun mitte NLi, vaid tänase Eestiga -- politsei volipiirid, kohtuta arestide jm karistuste ulatus jne.
Need näited pole seotud politsei tööga.Lihtsalt paar näidet veel: oli olemas sunnitöö, esialgu puudusid tingimisi karistused jne.
Su enda meetodit kasutades, Reigo: too siis näiteid tänapäevaste humaansusnõuetega võrreldes puudujääkideta politseitööst EWs. Kirjuta palun ühtlasi sellest, kui kaua tohtis inimesi kohtu sanktsioonita kinni pidada, kuidas oli füüsiliste mõjutusvahenditega ülekuulamistel, millised olid otse politsei poolt määratavad karistused, kinnipidamistingimused (sh toitlustamine, meditsiiniline järelvalve, hügieeniolud), kui palju esines kinnipeetute surmajuhtumeid, kui palju surmajuhtumeid kinnipidamisel v põgenemiskatsetel. Kirjuta ka kinnipeetute kaebustest ja nende käsitlemisest, politsei isikkoosseisu kvalifikatsioonist jne. Tore oleks, kui võtaksid ühtlasi seisukoha küsimuses, kas Tsaari-Venemaa oli ikka politseiriik v mitte, ja kuidas üldse suhtuda fakti, et selle seadused nii kaua peaaegu muutmata kujul EWs kehtisid.
Mina pole väitnud, et ei esinenud mingeid puudujääke. Ma osutasin vaid, et minu hinnangul on hüpotees puudujääkide otsesest seosest Tsaari-Vene nuhtlusseadustikuga alusetu. Oma uurimistöö käigus ei märganud selliseid seoseid. Kui Sa väidad vastupidist, siis, palun, too ära pragrahv ja osuta, kuidas paragrahv võimaldas politseil olla vähehumaanne. Kõik muu on tühi sõnaderaiskamine.
Milleks ma peaksin võtma seisukoha selles küsimuses? Ei puutu ju asjasse. Pealegi kõigepealt peaks defineerima "politseiriigi".Tore oleks, kui võtaksid ühtlasi seisukoha küsimuses, kas Tsaari-Venemaa oli ikka politseiriik v mitte,
Järelikult polnud nii hullud seadused midagi.ja kuidas üldse suhtuda fakti, et selle seadused nii kaua peaaegu muutmata kujul EWs kehtisid.
Panin siia algselt ainult selle mehikese, kuid lisan siiski paar rida oma hämmingu selgituseks. Mida me Reigo viimasest postitusest siis teada saime? 1. EW politseitöös esinenud puudused polnud mitte kuidagi seotud õigusliku raamistikuga, milles need esinesid. 2. Tsaari-Venemaa nuhtlusseadustik a-st 1845 oli üks hea koodeks, mis kõrvu teiste tsaariaja seadustega sobis kenasti EW-le. Seda tõestab see, et need EWs kehtisid.
No palju õnne, Reigo! Vaevalt Sa seda niimoodi mõtlesid, küllap läksid lihtsalt hoogu, nagu mina enne Sind. Ära hakka vastama, ma lähen nüüd mõneks päevaks väljapoole levi.
No palju õnne, Reigo! Vaevalt Sa seda niimoodi mõtlesid, küllap läksid lihtsalt hoogu, nagu mina enne Sind. Ära hakka vastama, ma lähen nüüd mõneks päevaks väljapoole levi.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5565
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Milleks mulle sõnu suhu panna? Väitsin, et ei näe seost puuduste ja konkreetse nuhtlusseadustiku vahel. Palusin vastupidist tõendada (selle asemel hakati sõnu suhu toppima ja õnnitlema.)Panin siia algselt ainult selle mehikese, kuid lisan siiski paar rida oma hämmingu selgituseks. Mida me Reigo viimasest postitusest siis teada saime? 1. EW politseitöös esinenud puudused polnud mitte kuidagi seotud õigusliku raamistikuga, milles need esinesid.
Ei öelnud, et "üks hea". Ütlesin, et "polnud nii hullud seadused".2. Tsaari-Venemaa nuhtlusseadustik a-st 1845 oli üks hea koodeks, mis kõrvu teiste tsaariaja seadustega sobis kenasti EW-le. Seda tõestab see, et need EWs kehtisid.
1) Ei mõelnud tõepoolest nii.No palju õnne, Reigo! Vaevalt Sa seda niimoodi mõtlesid, küllap läksid lihtsalt hoogu, nagu mina enne Sind. Ära hakka vastama, ma lähen nüüd mõneks päevaks väljapoole levi.
2) Sa läksid tõepoolest enne hoogu.
Tollase politseitegevuse iseloom ja sõltuvus seadusandlusest peaks muide ka minu viimasest raamatust välja tulema (). Puudusi töös oli, aga see tulenes pigem seaduste mittejärgimisest. Mitte Vene nuhtlusseadustikust. Ega Vene seadus ometi ei lubanud näiteks vahialuseid peksta.
Oh, aga see ju tavaline nn kuumade teemade puhul Algul räägivad kõik aiaaugust ning siis äkki võetakse sujuvalt käsile pommiauk maja taga. Ja aiaauk ei paku enam kellelegi operatiivset huvi ... Äkki natuke kustutustööd teha ning asjasse mittepuutuvad postitused teisaldada. Lugemine oleks jupp maad lihtsam ju siis.toomas tyrk kirjutas:Teema vajub juba nagunii tavaliseks "mammutiks".
Kuhukohta see teema tuleb? Oleks huvitav lugeda küll. Kuigi tegemist pole meil siin just korrakaitse vms. foorumiga ...Kui aga on huvi EW kriminaalseadustiku jm õigusriiki puutuva üle pikemalt arutleda - võiks märku anda. Tõstan selle osa siis kusagile eraldi.
Ja äkki ütlen ise ka mõne sõna sekka
Kes kontrollib olevikku, kontrollib minevikku. See kes kontrollib minevikku, kontrollib ka tulevikku.
-
- Site Admin
- Postitusi: 5565
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Tulles vastu mitte teema algatajate (kes ka teema algatasid lihtsalt egost lähtudes , ja ka mitte mitte süütult langenud proletaarlasteist
lihtsalt uudishimust.
Räägiks veidi õigusruumist, kus 1918-1940 tegutseti.
Algatuseks on mul kohe paar küsimust, milledele ma tõesti vastust ei tea. Siin nagu vihjati, et EV võttis üle Venemaa nuhtlusseadustiku. Minu teada (kuni 1935. a.) EV tsiviilkohtus surmanuhtlust ei mõistetud. Sest EV surmanuhtlus ei kehtinud (parlamendi deklaratsioonina).
Surmanuhtlust mõistis vaid sõjaväe kohus. Sõjaseisukorra piirkonnas.
Kas see oli ka üle võetud "1917. a. liberaalsest nuhtlusseadusest"? Või mis?
lihtsalt uudishimust.
Räägiks veidi õigusruumist, kus 1918-1940 tegutseti.
Algatuseks on mul kohe paar küsimust, milledele ma tõesti vastust ei tea. Siin nagu vihjati, et EV võttis üle Venemaa nuhtlusseadustiku. Minu teada (kuni 1935. a.) EV tsiviilkohtus surmanuhtlust ei mõistetud. Sest EV surmanuhtlus ei kehtinud (parlamendi deklaratsioonina).
Surmanuhtlust mõistis vaid sõjaväe kohus. Sõjaseisukorra piirkonnas.
Kas see oli ka üle võetud "1917. a. liberaalsest nuhtlusseadusest"? Või mis?
-
- Site Admin
- Postitusi: 5565
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
No 100% kindel ma ei ole, kuidas see surmanuhtluse küsimus lahendatud oli. Sellest ka minu küsimus
Küll aga olen 100% kindel, et tsiviilkohtud kuni 1935. a. surmanuhtlust mõista ei saanud. Seoses 1935. a. karistusseadustiku vastuvõtmisega laienes ka neile õigus eriti raskete kuritegude eest surmanuhtlust mõista.
Veel - sõjakohtul oli õigus ka määrata surmanuhtluse läbiviimise viis. Enamasti oli see mahalaskmise läbi. Vaid kahele isikule (kuni 1935. a.) mõisteti surmanuhtlus poomise läbi. Neist ühe puhul viidi see ka Eestis täide. Teine aga anti peale Eestis surma mõistmist Lätile välja, kus ta seal toimepandud kuritegude eest omakorda surma mõisteti ning hukati ka seal.
1935. a. karistusseadustiku järgi oli aga surmamõistetul õigus valida kohtuotsuse täideviimise viis. Ehk siis võis ise mürki võtta. Kui ise mürki ei võtnud - siis ta poodi.
Selline lõbus sissejuhatus
Küll aga olen 100% kindel, et tsiviilkohtud kuni 1935. a. surmanuhtlust mõista ei saanud. Seoses 1935. a. karistusseadustiku vastuvõtmisega laienes ka neile õigus eriti raskete kuritegude eest surmanuhtlust mõista.
Veel - sõjakohtul oli õigus ka määrata surmanuhtluse läbiviimise viis. Enamasti oli see mahalaskmise läbi. Vaid kahele isikule (kuni 1935. a.) mõisteti surmanuhtlus poomise läbi. Neist ühe puhul viidi see ka Eestis täide. Teine aga anti peale Eestis surma mõistmist Lätile välja, kus ta seal toimepandud kuritegude eest omakorda surma mõisteti ning hukati ka seal.
1935. a. karistusseadustiku järgi oli aga surmamõistetul õigus valida kohtuotsuse täideviimise viis. Ehk siis võis ise mürki võtta. Kui ise mürki ei võtnud - siis ta poodi.
Selline lõbus sissejuhatus
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist