Gunnar Bergvaldi kaasus
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Gunnar Bergvaldi kaasus
Järgmine uudis teemal "enne mune ja siis kaaguta" vs süüdistuse reaalne kvaliteet (protsess käib kolmandat aastat):
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=33442405
Põhiliselt tõrvati Bergvaldi, protsess on käinud kolm aastat ja Bergvald mõisteti kõikides süüdistuspunktides õigeks.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/1 ... d=33442405
Põhiliselt tõrvati Bergvaldi, protsess on käinud kolm aastat ja Bergvald mõisteti kõikides süüdistuspunktides õigeks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tegelikult polegi see motivatsioon oluline, oluline on antud juhul see, et loo taustaks on taaskord poliitbüroost/täitevkomiteest algatatud protsess, mis vähemalt esimeses astmes poliitbüroo/täitevkomitee soovitud tulemustega (elik peasüüdlase Bergvaldi avaliku poomisega) ei lõppenud. 
Üldse ei väida, et peategelane mingi ilmsüüta ingel oleks, aga paraku antud teemal võib taas paraleele tõmmata teema algatuseks oleva looga - antud juhul polnud ministeerium taganud elementaarseidki vahendeid, et seda vangimaja saaks valitseda nagu peab. Kui sul on 250 paadunud retsidivisti "kontrollimiseks" üks pensionieelikust valvur ja need 250 retsi elavad ühiselamutüüpi majas, kus saab segamatult liikuda, siis selline kooslus püsibki ohjes läbi kriminaalse hierarhia, mitte läbi riikliku sunni. Riiklik sund toimib ainult välisperimeetril valvurite automaatide abil. Sees on kogu "riikliku sunnimehhanismi vahendid" 1-2 mitte just tööjõuturu kirkamate kriitide hulka kuuluvat valvurit (tavaliselt sealtkandi töötud maamehed) ja üksikud eriüksuste reidid. Ülejäänud aja loksub seal elu omasoodu. Automaatidega valvurid tornides ei lase kellelgi üle aia ronida, sees käib elu oma reeglite järgi. Selle kinnituseks on need lõputud mobiiltelefonid, torkeriistad, narkopakid jne, mida seal telekaamerate ees küllalt "avastatud" on. Võrrelge seda nt Tartu vanglas avastatuga - seal on mobiiltelefon juba tähtsündmus. Mis on kahel vahet? Aga see ongi, et Tartus on tagatud igakülgne sisemine julgeolek, Murrus seda lihtsalt pole. Tartu vangla esimeses juhtkonnas (direktor+3 asedirektorit) oli alguses täpselt üks inimene, kel oli vanglatöö kogemus (endine Pärnu vangla asedirektor), ometi seal oli asi korras. Järelikult protsess eriti inimestest ei sõltu, rohkem ikka vangla kontseptsioonist ja pakutavatest tehnilistest võimalustest sunni rakendamiseks.
Tulemus tuli nagu ta tulema pidi (see oli tegelikult teada juba 10a tagasi), aga selle asemel, et ka ise peeglisse vaadata (nt tagades elublokkides elementaarsed turvanõuded), alustati täitevkomitee tüüpilist personaliseeritud nõiajahti, mis vähemalt "peasüüdlase" osas põrus päris kõvasti. Sellele muide vihjas ka Särgava - et antud asjas tuleks ka tõsiselt ministeeriumil endal peeglisse vaadata. Lihtsalt sellise protsessiga midagi väga sisulist ei muutu - mis peaks muidu olema iga muudatuse eesmärk. Bergvaldi ja co kinni panemine ei tee ühiselamust kambersüsteemi ja ei too koridoridele muskis vangivalvureid, kes jõuga riiklikku sundi kehtestavad, vangid ei muutu korralikeks ja mobiiltelefonid ei lõpeta vanglasse imbumist.
Üldse ei väida, et peategelane mingi ilmsüüta ingel oleks, aga paraku antud teemal võib taas paraleele tõmmata teema algatuseks oleva looga - antud juhul polnud ministeerium taganud elementaarseidki vahendeid, et seda vangimaja saaks valitseda nagu peab. Kui sul on 250 paadunud retsidivisti "kontrollimiseks" üks pensionieelikust valvur ja need 250 retsi elavad ühiselamutüüpi majas, kus saab segamatult liikuda, siis selline kooslus püsibki ohjes läbi kriminaalse hierarhia, mitte läbi riikliku sunni. Riiklik sund toimib ainult välisperimeetril valvurite automaatide abil. Sees on kogu "riikliku sunnimehhanismi vahendid" 1-2 mitte just tööjõuturu kirkamate kriitide hulka kuuluvat valvurit (tavaliselt sealtkandi töötud maamehed) ja üksikud eriüksuste reidid. Ülejäänud aja loksub seal elu omasoodu. Automaatidega valvurid tornides ei lase kellelgi üle aia ronida, sees käib elu oma reeglite järgi. Selle kinnituseks on need lõputud mobiiltelefonid, torkeriistad, narkopakid jne, mida seal telekaamerate ees küllalt "avastatud" on. Võrrelge seda nt Tartu vanglas avastatuga - seal on mobiiltelefon juba tähtsündmus. Mis on kahel vahet? Aga see ongi, et Tartus on tagatud igakülgne sisemine julgeolek, Murrus seda lihtsalt pole. Tartu vangla esimeses juhtkonnas (direktor+3 asedirektorit) oli alguses täpselt üks inimene, kel oli vanglatöö kogemus (endine Pärnu vangla asedirektor), ometi seal oli asi korras. Järelikult protsess eriti inimestest ei sõltu, rohkem ikka vangla kontseptsioonist ja pakutavatest tehnilistest võimalustest sunni rakendamiseks.
Tulemus tuli nagu ta tulema pidi (see oli tegelikult teada juba 10a tagasi), aga selle asemel, et ka ise peeglisse vaadata (nt tagades elublokkides elementaarsed turvanõuded), alustati täitevkomitee tüüpilist personaliseeritud nõiajahti, mis vähemalt "peasüüdlase" osas põrus päris kõvasti. Sellele muide vihjas ka Särgava - et antud asjas tuleks ka tõsiselt ministeeriumil endal peeglisse vaadata. Lihtsalt sellise protsessiga midagi väga sisulist ei muutu - mis peaks muidu olema iga muudatuse eesmärk. Bergvaldi ja co kinni panemine ei tee ühiselamust kambersüsteemi ja ei too koridoridele muskis vangivalvureid, kes jõuga riiklikku sundi kehtestavad, vangid ei muutu korralikeks ja mobiiltelefonid ei lõpeta vanglasse imbumist.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kuna mul on au (või siis poliitkorrektses vormis autus) Bergvaldi minevikust tunda, siis pohhuismiga polnud teps mitte tegemist.
Lihtsalt stiili küsimus ja nagu ma eespool ütlesin, on laagertüüpi asutuse kontrollimine olematu riikliku sunni võimalustega sama hea kui võimatu. Senikaua, kui ei suudeta lõhkuda sisemist hierarhiat (mida pole võimalik teha ilma füüsilise eraldamiseta) ja puudub asjakohane jõud võimu jõuga kehtestada, käibki elu sedasi nagu ta käis (ja käib ka praegu samamoodi). See pole lihtsalt pohhuism, vaid paratamatus ja sellega võitlemine antud tingimustes ette kaotatud võitlus. Seega progress pole tegelikult mõtte nõiajaht, vaid see, kui ka probleem lahendataks.
Seega, ma ei kiida toimunut heaks, kuid tausta teades ma ei näe ka eriti palju muid võimalusi muud moodi talitamiseks, kui sinu "jõuargument" on üks 40ndates vähe napsulemebene nooremispektor 250 blokis vabalt liikuva retsi kohta ning kord kvartalis suure kisa-kära-teleshow formaadis toimuvad eriüksuse reidid, mida ministeerium esitleb kui oma suurt töövõitu.
Lihtsalt stiili küsimus ja nagu ma eespool ütlesin, on laagertüüpi asutuse kontrollimine olematu riikliku sunni võimalustega sama hea kui võimatu. Senikaua, kui ei suudeta lõhkuda sisemist hierarhiat (mida pole võimalik teha ilma füüsilise eraldamiseta) ja puudub asjakohane jõud võimu jõuga kehtestada, käibki elu sedasi nagu ta käis (ja käib ka praegu samamoodi). See pole lihtsalt pohhuism, vaid paratamatus ja sellega võitlemine antud tingimustes ette kaotatud võitlus. Seega progress pole tegelikult mõtte nõiajaht, vaid see, kui ka probleem lahendataks.
Seega, ma ei kiida toimunut heaks, kuid tausta teades ma ei näe ka eriti palju muid võimalusi muud moodi talitamiseks, kui sinu "jõuargument" on üks 40ndates vähe napsulemebene nooremispektor 250 blokis vabalt liikuva retsi kohta ning kord kvartalis suure kisa-kära-teleshow formaadis toimuvad eriüksuse reidid, mida ministeerium esitleb kui oma suurt töövõitu.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Üpris tõe lähedal on ka see komment:
Teadja, 01.10.2010 09:46
Kas siis tõesti nii on ja jääbki vanglasüsteemis? Direktor juhib ja vastutab. Mis vahendite, koosseisude, struktuuri jms. eest sõltub juba minnist ning direktori alandlikkusest. Seal pupujukudega suheldes ei tohi tekkida vähimatki oma arvamust. Eriti kui kasutatakse kõneviisi "äkki te ei tea, et vanglas on nii .....". Sellele ei järgne tuge, õpetust, täiendust ega ka mitte töölt ärasaatmist vaid siis on eesmärgi ja sihipärane töö juht paragrahvi otsa ajada. Imelihtne. Mõned näited:
Kravets sai kaks kuud enne pinsile saamist pisikese paragrahvi. Reedik, Jeliseikin, Luberg, Israel kõik said nätaka. Napilt sai konksu otsast lahti Taniel. Puhtalt said tulema Malva ja Pent. Käeasoleva aasta esimesel poolel astus mängust välja uusima Jõhvi vangla juhtkond Remsel, Annusvere, Silov. Vastutan, et tean, haige ei ole süsteem vaid haigus sai alguse ja lõpeb asekantsler Kamaga
Teadja, 01.10.2010 09:46
Kas siis tõesti nii on ja jääbki vanglasüsteemis? Direktor juhib ja vastutab. Mis vahendite, koosseisude, struktuuri jms. eest sõltub juba minnist ning direktori alandlikkusest. Seal pupujukudega suheldes ei tohi tekkida vähimatki oma arvamust. Eriti kui kasutatakse kõneviisi "äkki te ei tea, et vanglas on nii .....". Sellele ei järgne tuge, õpetust, täiendust ega ka mitte töölt ärasaatmist vaid siis on eesmärgi ja sihipärane töö juht paragrahvi otsa ajada. Imelihtne. Mõned näited:
Kravets sai kaks kuud enne pinsile saamist pisikese paragrahvi. Reedik, Jeliseikin, Luberg, Israel kõik said nätaka. Napilt sai konksu otsast lahti Taniel. Puhtalt said tulema Malva ja Pent. Käeasoleva aasta esimesel poolel astus mängust välja uusima Jõhvi vangla juhtkond Remsel, Annusvere, Silov. Vastutan, et tean, haige ei ole süsteem vaid haigus sai alguse ja lõpeb asekantsler Kamaga
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ei ole seal mingit kahepoolset töölepingut, süsteem on sarnane kaitseväe omale, st vanglaametnik määratakse ametisse.
Bergvald ei olnud vanga direktor, vaid direktori asetäitja vangistusalal.
Bergvald ei olnud vanga direktor, vaid direktori asetäitja vangistusalal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kaitseväelasel lasub kahtlus riigisaladuse levitamises
Nii puudulike õigusruumi teemaliste teadmistega pole sul mõtet seda dispuuti siin jätkata 
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Vaatasin, üks telgitaguseid teadev isik on telhvis oma teadmisi jaganud:
Engels, 01.10.2010 15:07
Eelmine asekantsler P. Näks oli siiski tasemel. P. Kama stiil on aga autoritaarne juhtimine ja hirmu külvamine taktika. Miks lahkus politseisse muidu Tartu Vangla dirketori ja vanglatevahelise relvastatud üksuse ülema kohalt T. Malva? Miks lahkus ise vahetult enne teda Tartu Vangla direktori kohalt A. Kõre? Miks lahkus Viru Vangla direktori kohalt enne tähtaega ja madalamale kohale ning palgale politseisse tagasi E. Remsel?
Artiklis kirjeldatud Murru Vangla case oli külvanud kõigis vangla tippjuhtides hirmu õhkkonna, millest sooviti kiiresti väljuda. Seetõttu ka eelkirjeldatud lahkumised.
Niigi pingelisse vangla õhkkonda külvab P. Kama aga jätkuvalt uusi ja täiendavaid pingeid. Peale O. Israeli ja G. Bergvaldi vallandamist Murru Vanglast aga sunniti lahkuma pikka aega hoolikalt otsitud põhjusega Viru Vanglast meie üks vanglateenistuse parimaid asjatundjaid ja hiilgav tippjuht R. Annusvere. Viru Vanglast (meie uusimast ja tänapäevasemast vanglast) oli sunnitud lähiminevikus lahkuma (mõni ka vallandatud) direktor (põgenes direktori ametikohalt madalamale ametikohale ja madalamale palgale politseisse), direktori asetäitja vangistuse alal, kaks vangistuse ala osakonna juhatajat ja terve rida erialase kõrgharidusega peaspetsialiste. See kõik kõneleb puudulikust personalipoliitikast ja/või justiitsministeeriumi puudulikust Viru Vangla juhtimisest.
Veidi aega tagasi sunniti Tartu Vanglast lahkuma jällegi n.ö "otsitud põhjusel" Tartu Vangla "käivitaja" ja samuti meie üks parimaid korrektsiooniala spetsialiste J. Luberg. Põhjus - J. Luberg olevat lasknud vangla raha eest õmmelda endale isikliku ülikonna. Tegelikkuses Kapo poolt algatatud krim.menetlus lõpetati kuna J. Luberg lasi endale ülikonna õmmelda Tartu Vangla esindamise eesmärgil ja ametlikel koosviibimistel käimiseks ning teos puudus kuriteo koosseis. Kuna Just.min sellist põhjendust ei aksepteerinud, hüvitas hr Luberg ülikonna õmblemise kulud ja sellega oli kogu case põlvinud lõpu. Selline oli siis Eesti esimese eurovangla käivitajale Just.mini poolt osutatud tänu. J. Luberg sunniti P. Kama poolt avalikult häbistatuna oma ametikohalt lahkuma.
Tundub, et Justiitsministeeriumis P. Kama ei tea ka ise mida soovib.
On selge, et ei G. Bergvald, R. Annusvere ega ka J. Luberg on mõistusega ja tugevad isiksused. On selge ka see, et need isiksused ei aksepteerinud P. Kama taolist kehkenpüksi. Seetõttu oli ka P. Kamal vaja sellised isikud otsitud põhjustel kõrvaldada.
Murru Vangla case kohta veel niipalju, et kuni aastani 2006 olid nii O. Israel(direktor) kui ka G. Bergvald korduvalt pöördunud Justiitsministeeriumisse ametlike avaldustega, et nende käsutuses olevate vahendite ja tööjõuga ei ole võimalik vanglas korda tagada. Mõlemad mehed olid hingega asja juures ja soovisid oma tööd teha võimalikult hästi. Paraku Just.min mingit abi ei osutanud. Hoopis vabaneda sooviti iga hinna eest oma ala kõrgspetsialistidest. Teisiti, kui kaasates korra tagamisse mingi tasemeni "autoriteete", korda tagada vanglas võimalik ei olnud. Alles peale kolme surmajuhtumit poole aasta jooksul Murru Vanglas Justiitsministeerium ärkas. Siis aga üritati kujunenud situatsioonis süüdi lavastada vangla juhtkonda, olgugi et ise oldi juhtunu põhjustest teadlikud. Alles peale toimunud juhtumeid otsustati Justiitsministeeriumis suurendada Murru Vangla palgafoni ja tõsta palku. Alles siis otsustati võtta tööle rida uusi töötajaid. On naiivne väita, et peale Bergvaldit saadi hakkama, tema aga hakkama ei saanud. Peale Bergvaldit loodi võimalused mida oleks pidanud tegema juba aastaid varem. Loomulikult saadi siis, kui oldi suurendatud töötajate arvu ja palgafondi, hakkama. Artikli autoril hr R. Kivimetsal ei maksa üritada Eesti rahvast lollitada.
Nüüd oleks aeg Murru Vangla case tõelised süüdlased kohtupinki tuua. Selliselt arvas õnneks ka Harju Maakohus. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna töötajad, eesotsas P
Engels, 01.10.2010 15:07
Eelmine asekantsler P. Näks oli siiski tasemel. P. Kama stiil on aga autoritaarne juhtimine ja hirmu külvamine taktika. Miks lahkus politseisse muidu Tartu Vangla dirketori ja vanglatevahelise relvastatud üksuse ülema kohalt T. Malva? Miks lahkus ise vahetult enne teda Tartu Vangla direktori kohalt A. Kõre? Miks lahkus Viru Vangla direktori kohalt enne tähtaega ja madalamale kohale ning palgale politseisse tagasi E. Remsel?
Artiklis kirjeldatud Murru Vangla case oli külvanud kõigis vangla tippjuhtides hirmu õhkkonna, millest sooviti kiiresti väljuda. Seetõttu ka eelkirjeldatud lahkumised.
Niigi pingelisse vangla õhkkonda külvab P. Kama aga jätkuvalt uusi ja täiendavaid pingeid. Peale O. Israeli ja G. Bergvaldi vallandamist Murru Vanglast aga sunniti lahkuma pikka aega hoolikalt otsitud põhjusega Viru Vanglast meie üks vanglateenistuse parimaid asjatundjaid ja hiilgav tippjuht R. Annusvere. Viru Vanglast (meie uusimast ja tänapäevasemast vanglast) oli sunnitud lähiminevikus lahkuma (mõni ka vallandatud) direktor (põgenes direktori ametikohalt madalamale ametikohale ja madalamale palgale politseisse), direktori asetäitja vangistuse alal, kaks vangistuse ala osakonna juhatajat ja terve rida erialase kõrgharidusega peaspetsialiste. See kõik kõneleb puudulikust personalipoliitikast ja/või justiitsministeeriumi puudulikust Viru Vangla juhtimisest.
Veidi aega tagasi sunniti Tartu Vanglast lahkuma jällegi n.ö "otsitud põhjusel" Tartu Vangla "käivitaja" ja samuti meie üks parimaid korrektsiooniala spetsialiste J. Luberg. Põhjus - J. Luberg olevat lasknud vangla raha eest õmmelda endale isikliku ülikonna. Tegelikkuses Kapo poolt algatatud krim.menetlus lõpetati kuna J. Luberg lasi endale ülikonna õmmelda Tartu Vangla esindamise eesmärgil ja ametlikel koosviibimistel käimiseks ning teos puudus kuriteo koosseis. Kuna Just.min sellist põhjendust ei aksepteerinud, hüvitas hr Luberg ülikonna õmblemise kulud ja sellega oli kogu case põlvinud lõpu. Selline oli siis Eesti esimese eurovangla käivitajale Just.mini poolt osutatud tänu. J. Luberg sunniti P. Kama poolt avalikult häbistatuna oma ametikohalt lahkuma.
Tundub, et Justiitsministeeriumis P. Kama ei tea ka ise mida soovib.
On selge, et ei G. Bergvald, R. Annusvere ega ka J. Luberg on mõistusega ja tugevad isiksused. On selge ka see, et need isiksused ei aksepteerinud P. Kama taolist kehkenpüksi. Seetõttu oli ka P. Kamal vaja sellised isikud otsitud põhjustel kõrvaldada.
Murru Vangla case kohta veel niipalju, et kuni aastani 2006 olid nii O. Israel(direktor) kui ka G. Bergvald korduvalt pöördunud Justiitsministeeriumisse ametlike avaldustega, et nende käsutuses olevate vahendite ja tööjõuga ei ole võimalik vanglas korda tagada. Mõlemad mehed olid hingega asja juures ja soovisid oma tööd teha võimalikult hästi. Paraku Just.min mingit abi ei osutanud. Hoopis vabaneda sooviti iga hinna eest oma ala kõrgspetsialistidest. Teisiti, kui kaasates korra tagamisse mingi tasemeni "autoriteete", korda tagada vanglas võimalik ei olnud. Alles peale kolme surmajuhtumit poole aasta jooksul Murru Vanglas Justiitsministeerium ärkas. Siis aga üritati kujunenud situatsioonis süüdi lavastada vangla juhtkonda, olgugi et ise oldi juhtunu põhjustest teadlikud. Alles peale toimunud juhtumeid otsustati Justiitsministeeriumis suurendada Murru Vangla palgafoni ja tõsta palku. Alles siis otsustati võtta tööle rida uusi töötajaid. On naiivne väita, et peale Bergvaldit saadi hakkama, tema aga hakkama ei saanud. Peale Bergvaldit loodi võimalused mida oleks pidanud tegema juba aastaid varem. Loomulikult saadi siis, kui oldi suurendatud töötajate arvu ja palgafondi, hakkama. Artikli autoril hr R. Kivimetsal ei maksa üritada Eesti rahvast lollitada.
Nüüd oleks aeg Murru Vangla case tõelised süüdlased kohtupinki tuua. Selliselt arvas õnneks ka Harju Maakohus. Justiitsministeeriumi vanglate osakonna töötajad, eesotsas P
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
-
krijgsvolk
- Liige
- Postitusi: 1040
- Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
- Asukoht: Jõgevamaa
- Kontakt:
Ma vabandan, aga seda süsteemi tunnen ma tunnen isegi liiga hästi, ma lihtsalt ei pea vajalikuks siin kukepoksis osaleda.
Aga mõne asja ma pean siiski vajalikuks välja öelda:esiteks ei kehti vanglates reaalses hierarhias eriti mingid ATS-i sätted, ei "kahepoolne", ei "tööleping", ei "õigused".
Vanglatöötajatel on praktiliselt ainult kohustused ja õigus lõuad pidada ja käsku täita,muidu hakka aga astuma!
Ja sellised "töösuhted" igal tasandil.
Pluss totaalne tehniliste vahenditega pealtkuulaminimine nii tööl kui ka väljaspool seda... jm lõbusad asjad.
Meie vanglate siseatmosfäär ja töösuhted on ikka tõeline mülgas.
Ja need suhted on sellised vanglaametnike ja vanglajuhtkonna vahel(+jupijumalad).
Ja need suhted on sellised vanglajuhtkonna ja Justmini vanglate osakonna vahel.
Tsiteerin Tartu Vangla eks-asedirektorit Jaan Lubergi sõna-sõnalt: "Mis mõelda!? Teie asi ei ole mõelda, teie asi on ainult käsku täita!!!"
Arvan, et kommentaarid on liigsed.
Ja nii on see toiminud kogu aeg ja jääb toimima igvesest ajast igavesti!
Aamen.
Vähemalt seni, kuni on meil selline Justmini juhtkond ja ja võimuihast rikutud kohalikud suuremad ja väiksemad ülemused...
Pole mõtet sellel teemal siin lihtsalt vahutada, kui kunagi peaks mõne kamraadiga pisut õlut võtma, siis võib üht- teist kõnelda.
PS! Ei teinud see Gunnar Bergvald endal elu mugavaks, ega ole ta ka pohhuist, ta tagas lihtsalt vangla funktsioneerimise käepäraste vahenditega, sest muid tal polnud, olgugi, et tüütas Justmini pidevalt. Hoopis ministeeriumihärradel (kes kõike seda suurepäraselt teadsid, kuid selle asemel,et Murru juhtkonda aidata, orgunnisid hoopis koos kapoga salajase jälgimise ja muud mõnud)oli pohhui ja mugav olla , sest asi ju töötas... kuni lõhkes!
Aga mõne asja ma pean siiski vajalikuks välja öelda:esiteks ei kehti vanglates reaalses hierarhias eriti mingid ATS-i sätted, ei "kahepoolne", ei "tööleping", ei "õigused".
Vanglatöötajatel on praktiliselt ainult kohustused ja õigus lõuad pidada ja käsku täita,muidu hakka aga astuma!
Ja sellised "töösuhted" igal tasandil.
Pluss totaalne tehniliste vahenditega pealtkuulaminimine nii tööl kui ka väljaspool seda... jm lõbusad asjad.
Meie vanglate siseatmosfäär ja töösuhted on ikka tõeline mülgas.
Ja need suhted on sellised vanglaametnike ja vanglajuhtkonna vahel(+jupijumalad).
Ja need suhted on sellised vanglajuhtkonna ja Justmini vanglate osakonna vahel.
Tsiteerin Tartu Vangla eks-asedirektorit Jaan Lubergi sõna-sõnalt: "Mis mõelda!? Teie asi ei ole mõelda, teie asi on ainult käsku täita!!!"
Arvan, et kommentaarid on liigsed.
Ja nii on see toiminud kogu aeg ja jääb toimima igvesest ajast igavesti!
Aamen.
Vähemalt seni, kuni on meil selline Justmini juhtkond ja ja võimuihast rikutud kohalikud suuremad ja väiksemad ülemused...
Pole mõtet sellel teemal siin lihtsalt vahutada, kui kunagi peaks mõne kamraadiga pisut õlut võtma, siis võib üht- teist kõnelda.
PS! Ei teinud see Gunnar Bergvald endal elu mugavaks, ega ole ta ka pohhuist, ta tagas lihtsalt vangla funktsioneerimise käepäraste vahenditega, sest muid tal polnud, olgugi, et tüütas Justmini pidevalt. Hoopis ministeeriumihärradel (kes kõike seda suurepäraselt teadsid, kuid selle asemel,et Murru juhtkonda aidata, orgunnisid hoopis koos kapoga salajase jälgimise ja muud mõnud)oli pohhui ja mugav olla , sest asi ju töötas... kuni lõhkes!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kohus: Murru vanglas valitsenud kaos oli justiitsministeeriumi süü
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=33677997
Eriti värvikas tsitaat
Otsust tähelepanelikult lugedes saab selgeks, mis asutuse ametnikke kohtunik silmas pidas. Ehk nagu ütles Bergvaldi kaitsnud vandeadvokaat Erki Kergandberg: “Kohtus leidis tõendamist, et Justiitsministeeriumi mitmed ametnikud olid detailideni kursis Murru vangla probleemidega (sh tööjõupuudus, alafinantseerimine, julgeolekuküsimused). Võimalike lahenduste leidmise asemel Murru vangla probleeme lihtsalt ignoreeriti. Vanglasse paigutati Justiitsministeeriumi poolt kinnipeetavaid, kelle kinnipidamiseks polnud seal vastavaid tingimusi, ja seda tehti vaatamata Murru vangla juhtkonna vastuseisule.”
Siinkohal sobiks meenutada ajalugu. Septembris 2006, kui Murru vangla skandaal oli just lahvatanud, tahtis avalikkus teada, miks ja kelle loal Kalda kui eluaegne ja seetõttu erakordselt tülikas vang üldse sattus Murru laager-tüüpi vanglasse, kus ta tegevust oli äärmiselt keeruline kontrollida. Oli ju politseinikutapja pärast Tartu vangla valmimist saadetud just sinna, Eesti esimesse spetsiaalselt eriti ohtlike vangide kinnipidamiseks kohandatud kamber-tüüpi vanglasse. “Kroonilise kaebajana” vanglale ebamugavaks kujunenud Kalda ei viibinud Tartus kaua. Peagi saadeti ta Pärnu, seejärel Murru vanglasse. Vangi ümberpaigutamise loa sai anda üksnes justiitsministeerium, kelle toonasel kinnitusel paigutati Kalda ühest vanglast teise tema karistuse paremaks täitmiseks(!) ehk õiguskuulekale käitumisele suunamiseks(!!), nagu kirjutas BNS septembris 2006.
Bergvald aga rääkis kohtus, et hoiatas ministeeriumi – ärge saatke Kaldat Murru vanglasse, see ei lõpe hästi. Hoiatust ignoreeriti, nii nagu ignoreeriti kõikvõimalikke palveid ja nõudmisi Murru olukorra parandamiseks.
Vangide ümberpaigutamise otsustab vaid ja ainult justiitsministeerium. Kuidas sai eluaegne ja muidu ohtlik killer-tüüp Romeo Kalda sattuda laagertüüpi vanglase, kus puuduvad igasugused tingimused turvalisuse tagamiseks (eluaegseid tuleb hoida eraldi "tavalistest") ja vangid saavad kooberdada mööda vanglat, tuleb ilmsel küsida Tõnismägi 5A aadressilt.
Ka läksid uue juhtkonnaga asjad paika, sest äkki "tekkisid" vahendid probleemide lahendamiseks, mida senini ei "leitud".
Loost on moraal: Eesti riigisüsteemis ei maksa olla liiga aktiivne ja üritada midagi omal riisikol lahendada, veelvähem tasub sõna võtta ja valitsevate bojaaridega vastuollu minna - tagajärjeks võib olla aastaid vintsutamist kohtus ja isegi kui õigeks jääd, siis määritud nime ei hüvita keegi.
http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=33677997
Eriti värvikas tsitaat
Otsust tähelepanelikult lugedes saab selgeks, mis asutuse ametnikke kohtunik silmas pidas. Ehk nagu ütles Bergvaldi kaitsnud vandeadvokaat Erki Kergandberg: “Kohtus leidis tõendamist, et Justiitsministeeriumi mitmed ametnikud olid detailideni kursis Murru vangla probleemidega (sh tööjõupuudus, alafinantseerimine, julgeolekuküsimused). Võimalike lahenduste leidmise asemel Murru vangla probleeme lihtsalt ignoreeriti. Vanglasse paigutati Justiitsministeeriumi poolt kinnipeetavaid, kelle kinnipidamiseks polnud seal vastavaid tingimusi, ja seda tehti vaatamata Murru vangla juhtkonna vastuseisule.”
Siinkohal sobiks meenutada ajalugu. Septembris 2006, kui Murru vangla skandaal oli just lahvatanud, tahtis avalikkus teada, miks ja kelle loal Kalda kui eluaegne ja seetõttu erakordselt tülikas vang üldse sattus Murru laager-tüüpi vanglasse, kus ta tegevust oli äärmiselt keeruline kontrollida. Oli ju politseinikutapja pärast Tartu vangla valmimist saadetud just sinna, Eesti esimesse spetsiaalselt eriti ohtlike vangide kinnipidamiseks kohandatud kamber-tüüpi vanglasse. “Kroonilise kaebajana” vanglale ebamugavaks kujunenud Kalda ei viibinud Tartus kaua. Peagi saadeti ta Pärnu, seejärel Murru vanglasse. Vangi ümberpaigutamise loa sai anda üksnes justiitsministeerium, kelle toonasel kinnitusel paigutati Kalda ühest vanglast teise tema karistuse paremaks täitmiseks(!) ehk õiguskuulekale käitumisele suunamiseks(!!), nagu kirjutas BNS septembris 2006.
Bergvald aga rääkis kohtus, et hoiatas ministeeriumi – ärge saatke Kaldat Murru vanglasse, see ei lõpe hästi. Hoiatust ignoreeriti, nii nagu ignoreeriti kõikvõimalikke palveid ja nõudmisi Murru olukorra parandamiseks.
Vangide ümberpaigutamise otsustab vaid ja ainult justiitsministeerium. Kuidas sai eluaegne ja muidu ohtlik killer-tüüp Romeo Kalda sattuda laagertüüpi vanglase, kus puuduvad igasugused tingimused turvalisuse tagamiseks (eluaegseid tuleb hoida eraldi "tavalistest") ja vangid saavad kooberdada mööda vanglat, tuleb ilmsel küsida Tõnismägi 5A aadressilt.
Ka läksid uue juhtkonnaga asjad paika, sest äkki "tekkisid" vahendid probleemide lahendamiseks, mida senini ei "leitud".
Loost on moraal: Eesti riigisüsteemis ei maksa olla liiga aktiivne ja üritada midagi omal riisikol lahendada, veelvähem tasub sõna võtta ja valitsevate bojaaridega vastuollu minna - tagajärjeks võib olla aastaid vintsutamist kohtus ja isegi kui õigeks jääd, siis määritud nime ei hüvita keegi.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Kordan öeldut: kuna Bergvald ei tööta süsteemis esimest aastat ja tema stiil ja võtted olid kõigile ammu teada, siis Justiitsministeerium ei oleks pidanud teda sinna ametisse ka määrama. Paraku on nii, et alluva (Bergvaldi) eksimise korral peab vastutama ka see, kes määras ja kelle heakskiidul ta määrati, aga sellel teemal vastutusest ja tagasiastumisest rääkija vaikib. Pealegi viitab kohtunik Särgava vastutuse puhul ühemõtteliselt ministeeriumi poole. Ja artiklis viidatud (kuigi seal on ka mõned asja eest lahkunud) vanglajuhtide lahkumise hulk räägib juhtimisest selget keelt. Kõik neist ei olnud ei saamatud ega korruptandid.
Ja nagu ikka, suure kisa ja käraga täitevkomiteest algatatud nõiaprotsess lõppes vaikse peerususinaga. Nagu veel mitmed taolised show-ga alanud protsessid.
Ja nagu ikka, suure kisa ja käraga täitevkomiteest algatatud nõiaprotsess lõppes vaikse peerususinaga. Nagu veel mitmed taolised show-ga alanud protsessid.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44063
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Minumeelest ma kirjutasin sedasi:
Et show'd igal pool tehakse, pole mingi õigustus. Suuremates ja rikkamates riikides võib lollusi teha, sest rahamass nende heastamiseks on võrreldamatult suurem. Eesti piiratud inimressursi juures on asja jagavate inimeste auti tagumine lihtsalt võimu näitamise, ambitsioonide rahuldamise või oma heaolu/koha kindlustamise, kõrgema heakskiidu pälvimise vms eesmärgil lausa kuritegelik. Heaks näiteks on kasvõi seesama kpt Toomse lugu. Mis oleks saanud, kui Vabadussõja ajal oleks Laidoner iga kõrvalekalde või antipaatia ilmutamise eest ohvitsere tribunali oleks saatnud või kohalt meelevaldselt eemaldanud (ohvitseride poolne isetegevus ja käskude meelevaldne tõlgendamine oli tollal levinud)? Nt Kuperjanov ja veel mõned mehed - polnud just teab mis distsipliini ja vastuvaidlemata käsutäitmise võrdkujud?
Mis süsteemi muutmisest sa räägid?Loost on moraal: Eesti riigisüsteemis ei maksa olla liiga aktiivne ja üritada midagi omal riisikol lahendada, veelvähem tasub sõna võtta ja valitsevate bojaaridega vastuollu minna - tagajärjeks võib olla aastaid vintsutamist kohtus ja isegi kui õigeks jääd, siis määritud nime ei hüvita keegi.
Et show'd igal pool tehakse, pole mingi õigustus. Suuremates ja rikkamates riikides võib lollusi teha, sest rahamass nende heastamiseks on võrreldamatult suurem. Eesti piiratud inimressursi juures on asja jagavate inimeste auti tagumine lihtsalt võimu näitamise, ambitsioonide rahuldamise või oma heaolu/koha kindlustamise, kõrgema heakskiidu pälvimise vms eesmärgil lausa kuritegelik. Heaks näiteks on kasvõi seesama kpt Toomse lugu. Mis oleks saanud, kui Vabadussõja ajal oleks Laidoner iga kõrvalekalde või antipaatia ilmutamise eest ohvitsere tribunali oleks saatnud või kohalt meelevaldselt eemaldanud (ohvitseride poolne isetegevus ja käskude meelevaldne tõlgendamine oli tollal levinud)? Nt Kuperjanov ja veel mõned mehed - polnud just teab mis distsipliini ja vastuvaidlemata käsutäitmise võrdkujud?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kaitseväelasel lasub kahtlus riigisaladuse levitamises
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Marvin ja 2 külalist