Osade valdav kokkusobimatus, siia-sinna jäävad pilud ja lausa augud, kere polnud tiibadega ilma lisaabinõuta võimalik kokku sobitada. Seltsimehed viil ja pahtel aitasid siiski hädast välja. Kaasas olnud fotoetsid olid sedavõrd paksust ja paindumatust plekist, et keera või kella vedrusid sellest 
Esitelikute üks nurkadest on vähemalt 5 mm jagu vale ja seetõttu tundub, et lennuk seisab ratasega karkudel. Aga korrigeerida polnud ka võimalik Sa püha müritsus! Tuleb meelde, et kapi otsas seisab Dragoni G-3 versioon ka veel - lausa hirmu judinad võtab peale!Nüüd aga veits ajalugu kah: masin on tuntud mehe oma. Leitnant (ülemleitnant) Otto Kitel, kes oli üks Luftwaffe kõvematsest ässadest (267 õhuvõitu) tegutses 1944 ka Eestis. Kui mees märtsis saabus Rakvere lennuväljale, siis sai ta just selle A-7 (kollane 1+) aparaadi om istmiku alla. Kokku tulistas Otto Eestis alla 25 vene lennukit, muidugi mitte kõik selle masinaga (viimased juba A-8 versiooniga Kuramaal baseerudes) aga valdava enamuse küll. Kahjuks andis mees oma elu 1945. a. veebruaris kuskil Lätimaa soode kohal. Aga punakotkaste hirm on siin:
Eks tanke ole ennegi tahetud lendama panna aga mis sest välja on tulnud 
Ega tanki ehitajatest ikka õigeid lennuki ehitajaid ei saa.
Samas olen ka ise Revelli G-2 mudeliga kurja vaeva näinud aga asja sai. Väljendaksin ennast sedasi , et Dragoni FW-190 on TÕELISELE mudelihuvilisele 