Jälle Kaitseministeerium...

Reklaamid ette ning kajastused tagantjärele. Aga paluks et ikka militaarasjadega seotult...
Vasta
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas metssiga »

Kapten Trumm kirjutas:Olen ise osalenud mitmes RK auditis ja tegemist on igati professionaalse tegevusega, kus kedagi ei kallutata ja igaühele jääb alati võimalus oma sõnavõttu enne vormistamist kontrollida.
Ma usun ka, et RK on professionaalne asutus, kuid olen kokku puutunud kontrolöridega, kes kontrollitava asutuse tegevusest ei tea mitte kui muhvigi. Olenevalt kontrolörist halenaljakas või valus situatsioon :D PS siinse teema jaoks oli see vist küll OT
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

Mart Helme avab natuke ministeeriumites toimuva telgitaguseid, poetades mõne sõna ka KaMina kohta:
„Ega välisministeerium pole ainus, kus voluntaristlik poliitika vohab,“ rääkis Helme, kelle sõnul on ta sama asjaga kokku puutunud veel kaitse- ja põllumajandusministeeriumis. „Mõnes kohas natuke rohkem, teises vähem, see sõltub poliitilistest allhoovustest, omade soosimisest.“

Helme sõnul on välisministeeriumis omad Eesti Üliõpilasseltsi (EÜS) liikmed, põllumajandusministeeriumis peetakse võõrasteks poliitilisi inimesi. Kaitseministeeriumis on vastamisi mitu väga jõulist gruppi ning ükski minister pole sealsest ametkonnast tõsiselt üle olnud. „Selles suhtes kiidaksin Aaviksood, aga ka temal on tulnud arvestada nende jõududega.“

Kahju, et ta täpsemalt ei selgitanud, mis gruppidest jutt käib, oleks huvitav teada. Link artiklile: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=34310203
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

Köige parem oleks asjade päevavalgele tulek. Saaks miski selguse kes mida majandab. Teaks keda siis valida näiteks.
See, et minister oma ministeeriumis ei ole köige kövem völl, vaid peab arvestama miskite avalikkusele tundmatute tegelastega on vastuolus parlamentaarse demokraatia alustega. Ai ai.
Ja ma ei pea siin silmas normaalset töökorraldust, kus arvestatakse eri arvamuste ja pöhjendatud seisukohtadega.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tsiteerides Kunnast: kaitseministril on valida, kas täita ministeeriumi tippametnike tahet ja ametiperioodi lõpus tunnistada, et midagi pole saavutatud või võtta tööle inimesed, kes rehkendavad kiiremini ja rohkem.

Loodetavasti on tuulutamisega osad lahkunud. Huviga tuleks jälgida uue kantsleri valimist, kandidaatideks on senine kaitseplaneerimise asekantsler Tumm ja teabeameti mees Türkson.

Aga et "suures majas" ei käinud aastaid karjäär mitte võimete ja oskuste, vaid mingite kolmandate kriteeriumite järgi, on täiesti avalik saladus.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Kaksikvõim nõrgenes oluliselt, kui ministril tekkis õigus koostöö mittelaabumise alusel kantslerile kinga anda. Seda on muide ka aktiivselt kasutatud.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

Corvus ja Trumm, seda teemat vöiks tegelt kahh lahata.

Tean et lahmin nyyd ysna umbropsu, aga loodan et te täiendate ja parandate asja, kus vaja. See valdkond ei ole minu pärusmaa mitte kui kuidagi, aga kas ma olen asjast väga valesti arusaand:

1. On miski parlament ja riigikaitse komisjon ja kaitseminn ja välisminn ja kjps jne jne. Kokku klopsitakse miskid ohustsenaariumid ja arutakse läbi tegevuskavad, variandid. Nende pöhjal siis tehakse miskid poliitilised otused ja "pikk riigikaiste kava", arutatakse läbi parlamendis ja selle kinnitab valitus. Hakatakse seda siis täitma.

2. Antakse see pikk kava kaitseminnile kes seda jupp haaval teostama hakkab.

3. Valitud minister tegeleb siis selle suure kava täimise juhtimise majandamise ja jälgimisega, ja kaitseminn on usinalt tööl tehs köik vajalik kava teostamiseks

4. Ja samal ajal kui yht kava teostatakse, tegelevad vastavad asutused uute ohtude formuleerimisega, milledele reageeritakse järgmise riigikaitse "pika kavaga".

Sellise skeemiga on nagu jöustruktuuridel oma roll ja valitud esindajatel nagu oma roll jne jne. Et kui miski nagu kava täitel puusse hakkab vedama siis minister teeb "tyyri liigutusi" ja juhib laevukese "öigele teele tagasi".

Meie praegane asjade seis on nagu umbes nii, et ei ole mitte köike olemasolevate kavade täitmiseks. Ja suurem osa auru kulub soojade maade tarbeks.

Aga et no palun mehed, kirjutage nii et ka maainimesel huvitav lugeda oleks:)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Justnimelt corvus, mis me teinud oleme seni, pole olnud (väga) vale. Ja ei saa eitada, et meil on ka tubli annus õnne olnud.

Paraku peame ka tõdema, et meie riigi on juba 20 aastat ja sellises eas ei saa enam loota juhusele, õnnele või sellele, et teeme midagi, väga mööda ei lähe.

Ja kui arengukavades on kirjas, et meid ähvardavad moodsad ohud, kuid tegevuste all ostame lahingutehnikat "mittemoodsa" sõja puhuks, on 2 võimalust
1. arengukava koostaja on poliitiliselt korrektne (erinevalt soomlastest, kus ajateenijale tehakse ühe õppefilmiga hästi selgeks, kuspool vaenlane on) ja räägis poliitkorrektnet juttu - olles ise õigel teel.
2. arengukava koostaja ei saa täpselt aru, mida ta teeb ja millest räägib. On täiesti valel teel.

Kpt Toomse blogis on sellest pikemalt läbi lillede juttu.
BTW, ma ei pea kedagi kahjurlikuks, pigem on probleem naiivsuses, tegeliku elu väheses tajumises (Kunnas: "illusoorne memomaailm") ja lahjavõitu kompetentsis - mis kahjuks on omanud poliitika jõu ja tallab maha neid, kes julgevad teistmoodi arvata. Siia lisandub veel eri ametkondade rivaalitsemine ja "vürstiriikide" piirid - mille üheks näiteks on see, et päästevaldkond tegeleb aktiivselt suurtulekahjude ja rongiõnnetuste, kuid mitte sõjategevuse tagajärgedega (tsiviilkaitse on muide Päästeameti vastutusala) - sest HOS seda ei nõua. Kamin vaatab, et tore, pole meie asi ka ja kokkuvõttes on tegemata. Samas kui pommid kukuvad, kannatab ikka tavainimene.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

No Skak -i kui kiirelt läbi loeb, siis tekib arvamus et justkui nagu oleks ikka olemas kyll se kava, mida jupikaupa igayhele pihku jagada tegutsemiseks? Seda oli lausa hea lugeda, ysna selge jutt on. Ja on ka ära mainitud et on need on siis "pöhisuunad".

Soojadele maadele panustamise osas olen samal arvamusel, kuid nii Afgaani kui ka Iraagi osas, aga ei hakkaks seda siin lahkama.
Yritame teemas pysida.
Kysimus oli selles va tasakaalus/tasakaalutuses.

Kriitika osas on vast see, et no mis sa oskad muud öelda, kui paari aastase eemaloleku järel vaatad et ohoo, siin me oleme, ikka veel.
Kirume ju neidsamu "vöimekuseaukusid", mis nendes plaanides. Aga ärme ka sellest, siin juba jagatud piisavalt ja köigile :)

Ka 2008 aasta suhtes olen nöus, selle järel oleks vöinud oodata hullemat.

Kogu asja peale tekib siis kysimus: Kas see samune SKAK ei olgi selle "suure plaani" seemneke mida aasta aastaga paremaks ajada lyhiajaliste plaanidega?

Vöi puudub selle taga poliitiline kokkulepe vöi mis?

On seal palju auke jne aga no miskit ikka parem kui ei miskit.
Osade asjade korraldusega on ka selline lugu olnud et no ei ole inimestele keegi isegi öelnud mida ja kuidas vaja oleks.

Corvus, mis siis sinu meelest selle va Skaki vajakajäämised on, vöi mis siinna hädavajalik lisada oleks et sellest saaks ""suur plaan?"
Trumm, olen suga nöus, ka mul oli esimene kysimus et oot oot, aga tsiviilelanikkond..
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Postitus Postitas Larry »

SKAK on sisuliselt täna siiski IRL-Reformierakond.
Vaatasin eile hilisõhtul/ öösel Riigikogu infotundi, sest seal sai seekord küsimusi esitada muuhulgas ka kaitseministrile. Lootsin kuulda küsimusi- vastuseid sisulistel riigikaitse teemadel a´la SKAK, aga pidin pettuma. Kuigi saalis istusid ka Keskerakondlastest riigikaitsekomisjoni liige Toivo Tootsen ja reservohvitser Riisalu ei küsitud mitte ühtegi kaitseväe arengut puudutavat küsimust. Rahvasaadikuid huvitas rohkem riigikontrolli auditi- ja võidusambaga seonduv, ühesõnaga teisejärguline tilulilu ja pasaloopimine. Aga mis ma siin ikka seletan, vaadake ise alates u. 15. minutist: http://riigi.tv/record-10-27-2010.html No ei näe ma seda "alternatiivset SKAKi", mille olemasolu vähemasti läbi arupärimiste küsimuste võiks ju aimata?
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

Teema nii tösine, et järgnev ei ole möeldud kellegi millegi mahategemiseks ega ärategemiseks.

Kui selle SKAK-i taga on aint need kaks erakonda, on töesti oht et ministrite vahetus laseb tyhja aastate töö. Kuluvad aeg ja ressursid aga tulemit polegi, sest ehitatu kästakse vöimuvahetuse järel koheselt lammutada ja alustada uuesti, otsast peale?

Oletan, et oleme näinud vist sellise asjaajamise tulemust: aega on läinud omajagu ja no tulemustest ei ole keegi vaimustuses.

Konkreetsete konsensusliste kavade puudumine vöib olla ka algpöhjus administratiivsete vyrstiriikide tekkeks, kus yks ei tea mida teine teeb ja ei huvitagi, sest vyrstil on ainuke eesmärk jätkuv tulekahjude kustutamine oma haldusalas olemasoleva ressursiga ja kiivas konkureerimine naabervyrstidega järgmise aasta eelarve pärast.
Aga tulekahjusid tuleb aga juurde ja juurde, sest pikaajalist lähenemist ei jöua keegi eriti kaaludagi.
Kusjuures sellistes tingimustes igasugune kompetentsus miskis vallas, ykstasköik mis vallas, taandub teisejärguliseks, tähtis on see kas uue partei poliitikat ja vyrsti tahet järgitakse vöi mitte.
Samane on siis ka suhtumine kriitikasse, tuld kustutades ei kuulda mida isegi räägitakse, ainult see et "viletsalt kustutad?"

Riigikaiste puhul on laiem toetuspind ja yhiskondlik lepe asja kohta hädavajalikud. Ma ei ole kursis kas skak läbis miski asjade sisulise läbirääkimise parlamendis vöi mitte. Lodan et läbis. Ja loodan et koalitsioon ei tampinud oposistiooni maa siss lihtsalt seepärast, et tegu oli opositsiooniga.
Sisulislet peaks vähemalt SKAK olema ju selline, et vahet pole mis partei valisteb, kuna köik on nöus sellega mis seal kirjas on ja osalesid koostamisel.

Kas siis siia ongi koer maetud ja kuidas seda vältida?
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

UR kirjutas:. Kuluvad aeg ja ressursid aga tulemit polegi, sest ehitatu kästakse vöimuvahetuse järel koheselt lammutada ja alustada uuesti, otsast peale?
Mulle tundub, et tegelikkuses on entel-tentel tekkinud sellest, et Eesti kaitsestrateegia on vähemalt 2 korda sisuliselt muutunud. Osa neist on tingitud poliitilisest reaalsusest, kuid jätkusuutlikkuse põhimõte ei lubaks nii äkilist tõmblemist.

1990ndatel - selgelt iseseisev kaitsevõime, alustati õigest, st hea heidutus/kulu suhtega asjadest otsast (väikeüksused, sissisõda)

2000ndatel kui koitis NATO ja NATO tuli - eesmärk NATO koostöö, esmane kaitsevõime teisejärguline, isegi üritati (mitte ainult Ligi) seda lammutada. Oht kolmandatest riikidest, Venemaa teemal ignorants. Reservid ripakil, ajateenistuse perspektiiv udune. Riigikaitsel kippus kaduma käegakatsutav eesmärk.

Post 888 periood - kõigile jõudis ajudesse, et vastaste on ikka endine ja paljud seisukohad (pean silmas hea näidisena tanke - kui enne 888 "puudub vajadus ja liitlastel on piisavalt", siis 888 järel (SKAK) saadi ootamatult valgustatuks. Seisukohad "transformeerusid". Post 888 ette mahub veel üks murrang seoses aprillisündmustega/Laaneotsa-Aaviksoo tulekuga, kus ühtäkki hakati rääkima Kaitseliidust, valmisolekust jne jne (KL liinis oli õhuvahetus lausa silmnähtav).

Siinkohal ei ühtki sõna ametnike/ohvitseride kohta, kes on üritanud vedada asja stabiilselt õiges suunas, kuid kõrvalevaatajale selline "tusovka" mulje jääb. Seejuures otsest seost ministritega ei leia.

PS: corvus, ma ei leia, et RK laiema konsensuse kaasamine SKAK-i oleks riigikogu liikmete totaalse sõjalise kompetentsi (vaata kasvõi Riisalu etteastet) puudumisel mingit lisandväärtust andnud. Lisaväärtust hakkab tulema ehk siis, kui mingi osa erru/reservi läinud vanemohvitsere riigikokku pääseb.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

SKAK

Postitus Postitas UR »

Loen praegu dokumente ega hakka ennem rohkemat kommenteerima, kui läbi olen lugenud. Hea et need on nyyd siin nii hölpsasti saadaval, loetavad ka nendele, kes muidu kuskil riigiserverites ei liigu.

Trumm, seda va konsensust parlamendis ajasin mina taga. Ja eesmärgiga leida rohi, kuidas "entel tentelit" vältida. Et seda enam ei juhtuks.

SKAK-ile ei pruugi see sisulist lisaväärtust anda, niikaua kui sinu poolt mainitud reservkolonelid ei istu riigikogus.
Pean silmas poliitilise "keskkonna stabiliseerimist", mille sees SKAK-i pöhiseid protsessid saaks ladusalt kulgeda.

Sisuliselt tegevus ykstasköik mis valdkonnas, ilma keskpika plaanita on ebaadekvaatne. Ja vahet ei ole kas on tegu pöllumajandus vöi mis iganes ministeeriumiga. Et ainuyksi SKAK -i eksistents loob jahh selle uue kvaliteedi kaitseplaneerimises, millest Corvus on meile rääkind. Ja mida no ma ei uskunud. Nyyd on vähemalt paber olemas.

Selle va lihtsa plaani pudumine Pöhjustab köik need hädad, millest me siin oleme "ulgunud".

Trumm, need mehed kes teavad, et on algusest peale asja ajanud sisetundepealt öiges suunas, teavad ise mida nad on teinud ja millepärast.
Kuna tegemist pole poliitikutega, siis neile piisab paljuski lihtsalt see teadmine, et oled seisnud oma seisukohtade eest, ausaks jäädes iseenda ees ja oled oma söna pidanud. Seda söna "Mina töotan ustavaks jääda Eesti Demokraatlikule Vabariigile". Las see olla. Paljudele on see maksma läinud karjääri, aga see ei ole maailma löpp, vaid silmaringi avardav kogemus. Ja sageli on möned asjad paremini vaadeldavad systeemi väljast kui seest. Ja on meil ju ka Kaitseliit, kus osaleda. Nii et tyhja nendest pulkadest.. :wink:

Aga ma lähen lugema.

Täname Corvust viidete eest!

NB. Mu arvuti kell istub miskipärast juba 48h kangekaelselt miskis usa ajavööndis :?
Väga savi mul sellest 8)
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 43808
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Mull tundub siiski, et enteltentel pole tingitud mitte eri parteide ministritest, vaid laiemalt arusaama puudumisest, miks riigikaitset vaja on. 90ndatel oli selleks reaalne vajadus, NATOt polnud. Siis tuli NATO, vaja oli koostööd ja sellele altarile taheti ka iseseisev kaitsevõime tuuna. Siis ühtäkki selgus, et vene oht pole kuskile kadunud (ja reaalsuses polnudki, me lihtsalt ignoreerisime) ja padavai arendame iseseisvat edasi.

Üks poliitik on kunagi öelnud, et sõjavägi on meil seepärast, et teistel riikidel on ka ja meie tahame olla teiste moodi. Seda võiks modifitseerida: kui teised riigid hakkasid palavikuliselt minema tulevikusõja mikroarmeedele, siis oli meil vaja ka keel vestil sabas joosta, unustades reaalsuse, mis 888 näol ennast kärmelt meelde tuletas.

Selles, et kaitse-eelarve pole meil seda maagilist 2% piiri saavutanud, ei saa süüdistada ei Kunnast, Laaneotsa ega "kaitseministeeriumi tippametnikke" (Kunnase väljend). Olukorras, kus 90 miljardit jagavad sisuliselt ära paarkümmend inimest, ei saa isegi Riigikogu peale näpuga näidata.

Edasi jaguneb küsimus juba kaheks:
1. miks ei võiks % olla näiteks 3,2 ja mida selleks on tehtud, et seda suurendada?
2. kas praeguse 1,6% või misiganes % eest on saadud/saadakse parim kaitsevõime/kulu suhe?

Minuarust küsimuse 2 vastus on täna EI. Pole mõtet ju osta läikivat sõjatehnikat, kui reservid ei suuda mobiliseeruda kiiresti ja vastane hävitab selle laoplatsidel. Samuti pole mõtet planeerida suurüksusi, kui reaalselt tulevad kokku väikeüksused.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

Olen saand muude tegemiste vahel kiirelt yle lugeda SKAKI-ga liituvad lingid.


1. Julgeoleku poliitika alused:
http://www.riigikogu.ee/?op=steno&stcom ... 1273662300
Väljavöte protokollist:
"Eelnõu menetlusprotsess on olnud positiivseks näiteks erakondadeülesest poliitilisest üksmeelest julgeoleku küsimustes. Ma loodan, et meil õnnestub selles valdkonnas väljakujunenud head poliitilist kultuuri sama edukalt hoida ka tulevikus."
Köik kohalolijad hääletasid poolt. Mis iseenesest on lootustandev märk.

2. SKAK
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13127748
ehk Vabariigi Valitsus, korraldus, Jõustumise kpv. : 22.01.2009
«Sõjalise kaitse arengukava 2009–2018» heakskiitmine
Vabariigi Valitsuse 22. jaanuari 2009.

Paistab, et jahh, siin ei ole teisi osalisi kuskil näha. Risk, et asi vöib mina taas "entel - tentel-i" peale tagasi. Tösine risk.
Kui miski uus valitsus ikka päris uue SKAK- kokku keevitab on asi ikka hull kyll.

Kokkuvöte:
Poliitiline kokkulepe ja parlamendis arutelu ja kinnitamine oleks väga positiivne areng, sest kui uus valitsus miski muu välja käib, on asi ikka väga jama.
Sellise arengu korral miskit töö tulemust kaitseminnist tahta on kahtlane.

Mida teha?
Mine ja hakka vöi rahuaja riigikaitse seadust muutma kodanikualgatusena selles punktis.?

Kui nyyd lepime kokku et jätkame asjalikul liinil ja ilma emotsioonidetta, siis kysin, et see "Vana SKAK" :
http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=730333"
SÕJALISE RIIGIKAITSE ARENDAMISE PRIORITEEDID
13. Sõjaline riigikaitsesüsteem peab kas iseseisvalt või koostöös liitlastega tagama järgmiste põhivõimete pideva ja kvaliteetse olemasolu prioriteetsuse järjekorras:
– õhukaitse (sh õhuseire ja õhuturbe) teostamise võime Eesti õhuruumi puutumatuse demonstreerimiseks;
– sõjaliste operatsioonide teostamise võime väljaspool Eesti territooriumi (sh osalus terrorismivastases võitluses);
– Eesti territooriumil kaitseoperatsioonide teostamise võime, k.a koos liitlasvägedega;
– esmane iseseisev kaitsevõime (k.a liitlasvägede saabumise tagamise operatsioonide läbiviimise võime;

– HNS teostamiseks vajalik infrastruktuur, mis katab saabuvate vägede vajadused;
– HNS operatsioonide võime, mis sisaldavad kaitsejõudude tegevust toetuse osutamisel saabunud vägedele;
– koostöövõime liitlasvägedega;
– võime vahetada julgeoleku- ja kaitsealast informatsiooni NATOga ja NATO liikmesriikidega;
– tsiviilvõimudele abi osutamise võime eelkõige Kaitseliidu baasil;
– võime teostada miinipuhastus- ja -tõrjeoperatsioone Eesti territoriaalvetes.

Et kui see esmane kaitsevöime seal ikkagi kirjas on, siis miski alusdokument: kaitseminnile ju oli?
Samas aga, möönan et see vana SKAK ei ole kyll dokumendina haldussuutlikkuse vöi riigikaitse aluste kullafond.

Esimene vastuolu on juba siin:
1. Käesoleva dokumendi koostamise aluseks on Vabariigi Valitsuse 25. veebruari 2003. a istungil (protokoll nr 9) tehtud otsus ««Kaitsejõudude struktuuri ja arenguplaani kuni aastani 2010» koostamine», mille kohaselt tuli aluseks võtta NATO kaitseplaneerimise protsessi raames esitatud väevõimekuseesmärgid ja lähtuda järgmistest soovitustest:
– pöörata Eesti kaitsejõudude arendamisel peatähelepanu NATO kõikideks operatsioonideks võimeliste ja NATO kriteeriumidele vastavate ümberpaigutatavate (deployable) üksuste väljaarendamisele;
– tagada NATO operatsioonide ja õppuste läbiviimiseks vajaliku vastuvõtva riigi toetuse (Host Nation Support – HNS) väljaarendamine Eestis;
täpsustada territoriaalstruktuuri ülesandeid, vähendada oluliselt selle suurust ja väljaarendamiseks vajalikke ressursse;

Ylesanded olid siis nagu köigest:

OPERATIIVSTRUKTUURI SÕJALISED VÕIMED
26. Ajavahemikul 2005–2010 väljaarendatavad sõjalised põhivõimed:
– Kiirreageerimisvõime määratud üksustega operatsioonide teostamiseks
– Võime osaleda pikemaajalistes rahvusvahelistes operatsioonides väljaspool Eestit kuni 250 inimese suuruse kontingendiga ja ühe miinitõrjelaevaga
– Võime teostada operatsioone ümberpaigutamisvõimelise pataljoni taktikalise grupiga
– Maismaaoperatsioonide teostamise võime Eesti territooriumil koostöös liitlasvägedega
– Õhukaitseoperatsioonide läbiviimise võime ning õhuturbe osas toetuse tagamise võime
– Miinitõrjeoperatsioonide teostamise võime
– Rahvusvahelistel operatsioonidel osalevate üksuste logistilise toetuse tagamise võime
– Operatiivstruktuurile logistilise toetuse tagamise võime piiratud mahus
– Piiratud võime juhtida operatsioone Eesti territooriumil
– HNS operatsioonide teostamise võime ja liitlasvägedega koostegutsemisvõime

Ylesandeid tuleb nagu kyllusesarvest, ja tegema peab seda "vähendatud" koosseisuga.
See tundub mulle kyll nii segasena, et selle täitmiseks peab södur olema kokk, sidemees, kingsepp, kuulipildur, taktikalise grupi ylem ja valdama ingliskeelt, pastude höimude dialekte ja teostama söjaväepolitsei ylesandeid sadamakaitsel.

Siin tekib juba tahtmine nöustuda Corvusega, et vanas SKAK-is "kava" kaitseminni jaoks on ysna "ähmane", kuna sisaldas vasturääkivusi.

On nyyd kellelgi ettepanekuid, mida tegema siis peaks ja mida on tavakodanikul vöimalik teha, et selles asjas saaks miski sisepoliitilise yldrahvaliku, kokkuleppe, niii öelda parlamentaarse toe asjale taha?

On ju oht et päevapoliitika pärast tahab töesti seda keegi kunagi tuunima hakata ja nagu eelpool juttu, me oleme seda juba näinud. Enam ei tahaks.
Reaalselt, kui Skak on praegu juba olemas valitsuse otsusega, siis lihtsalt niisama koalitsioon seda riigikokku ei taha vist saata. Arvatavasti on neil muid ajsu kyllaga, millega tegelda.

Kaalumiseks oleks siis dialemma :
Risk: SKAK, mis juba olemas, kastreeritakse vöi yritatkse pöhja lasta
Vöimalus: Samaselt Julgeoleku poliitika alustega saavutada konsensus, poliitiliselt stabiilne keskkond, köik saaks rahulikult oma tööd teha.

Eesti poliitolukorda praegu, enne valmisi, ei oska ma mitte kui kudagit sellisesse analyysi sisestada. Isiklik arvamus on, et poliitiliste parteide koostöö on praegu pigem ebatöenäoline. Kuigi oleks huvitav teada parteide ja rahvaesindajate käitumist antud kysimuses, oleks kaalul ikka jube palju.
UR
Liige
Postitusi: 366
Liitunud: 17 Aug, 2007 17:05
Kontakt:

Postitus Postitas UR »

Kahjuks ei ole ka mulle silma jäänd, et asi oleks köikide poliitiliste jöudude poolt kokkulepitud.

Lisaks veel niipalju, et väga suur osa siinsest vaidlemisest "pykstega, pyksata, kes syydi on" muutub selles valguses kyl ysna möttetuks.
Tasub vaid vaadata seda vana SKAK-i ja ongi kogu lugu. Seal on ilusti kenasti kirjas mis suunas ja mida arendati ja selle tagajärjed on meile tuttavad.

Tahaks vaid teada, et kes olid need eksperdid, kes kirjutasid kokku sellise ohuhinnagu, et ohtu pole. Vöi kes andis korralduse kirjutada selline ohuhinnang.
Tekib tunne, et meil lihtsalt vedas julmalt.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist