Kuidas muuta KL vääramatuks jõuks?

[hillart]

Hillart on ka varem toonud sama näite jooksu pistnud KL rühmaülemast ja vägisi tundub see üldistamisena.

Vaata, mees! Eks igaüks loe sellest välja seda, mida ise tahab, aga ... Kui pisut tähelepanelikumalt loed, siis oli ka see näide toodud just viimase aja KÕK-ide kontekstis. Ja need i/k andmed on just sellised, millised ma omale kogemusele tuginedes välja tõin. Ning nende arvude ees ei saa kuidagi silmi sulgeda, või siis n.ö. pead liiva alla peita. Iseendale võib ju kui tahes püstipäi vastu rinda taguda, kuid ...

Mis aga minusse endasse puutub, siis ka mina olin toona just seal kus KL-ne olema pidi. Aga ikkagi on see seik (kui seda selleks nimetada saab) meeldejääv. Piisavalt meeldejääv, et seda mitte unustada. Ning ka ikka ja jälle oma arutlustes meeles pidada.

Nimelt - KL on niisugune arusaamatu ja lausa müstiline jõud ka meie kõikvõimalike juhtide jaoks, et mida siis veel Venemaast tahta (elik kallaletungiplaanides ei saa sellest üle ega ümber, aga mida sa planeerid, kui vastast ei tunne).

Eks viimaste aastate erinevad arvamuseuuringudki Venemaal ole näidanud, et kui Baltikumi sõjalisest võimekusest seal üldse midagi peetakse, siis on seda vaid Eesti oma. Ja Eestiga seoses just Kaitseliit. Tundmatu ja ettearvamatu on ise juba üks paras heidutus. Väga-väga asjalik heidutus. Ükskõik kui sügavale struktuuri pugenud "simm"-gi ei saa selles osas meie potentsiaalsele vastasele midagi lohutavat edastada. Ikka sellepärast, et me isegi ei saa aru mis KL-s toimub või mis sellest saab, seda enam võib meie käitumist-tegutsemist prognoosida keegi teine.

Muideks! Ka 90-ndate alguses oli just KL see kõige hirmutavam jõud sellele nn. 5. kolonnile. EKV oli teada, kus see on ja ka oli neil teada, et see ilma vastava käsuta mitte midagi ette ei võtnud. Ja isegi mitte siis, kui neid provotseerida. KL aga? Krt teab, mis need ette võtavad? Kunagi ei olnud päris kindel, kas nad ikka seekord suvatsevadki näiteks ametlikule valitsusele alluda. KL-sel pole ju tüüpilist sõjaväelase mõtlemist, kes vaieldamatult käsku täidab (seda said isegi vene sõjaväelased aru) ja ta võib jumalast ettearvamatult käituda, kui teda provotseerida. Sellele imagole aitasid edukalt kaasa ka tolleaegsed pressiteated siin ja seal suvalistest paugutamistes või siis omaalgatuslikest ettevõtmistest küll kurikaelte, küll siinolevate vene sõjaväelaste vastu.
Seega! Vääramatu jõud on see KL ettearvamatus.
Jätkata oma sõjaväelist väljaõpet ja eelkõige - vastav reklaam! 1 EUR propagandasse on väärt sajakordselt enamas vääringus relvastust.

[metssiga]

Nimelt - KL on niisugune arusaamatu ja lausa müstiline jõud ka meie kõikvõimalike juhtide jaoks, et mida siis veel Venemaast tahta (elik kallaletungiplaanides ei saa sellest üle ega ümber, aga mida sa planeerid, kui vastast ei tunne).

Eks viimaste aastate erinevad arvamuseuuringudki Venemaal ole näidanud, et kui Baltikumi sõjalisest võimekusest seal üldse midagi peetakse, siis on seda vaid Eesti oma. Ja Eestiga seoses just Kaitseliit. Tundmatu ja ettearvamatu on ise juba üks paras heidutus. Väga-väga asjalik heidutus. Ükskõik kui sügavale struktuuri pugenud "simm"-gi ei saa selles osas meie potentsiaalsele vastasele midagi lohutavat edastada. Ikka sellepärast, et me isegi ei saa aru mis KL-s toimub või mis sellest saab, seda enam võib meie käitumist-tegutsemist prognoosida keegi teine.

Muideks! Ka 90-ndate alguses oli just KL see kõige hirmutavam jõud sellele nn. 5. kolonnile. EKV oli teada, kus see on ja ka oli neil teada, et see ilma vastava käsuta mitte midagi ette ei võtnud. Ja isegi mitte siis, kui neid provotseerida. KL aga? Krt teab, mis need ette võtavad? Kunagi ei olnud päris kindel, kas nad ikka seekord suvatsevadki näiteks ametlikule valitsusele alluda. KL-sel pole ju tüüpilist sõjaväelase mõtlemist, kes vaieldamatult käsku täidab (seda said isegi vene sõjaväelased aru) ja ta võib jumalast ettearvamatult käituda, kui teda provotseerida. Sellele imagole aitasid edukalt kaasa ka tolleaegsed pressiteated siin ja seal suvalistest paugutamistes või siis omaalgatuslikest ettevõtmistest küll kurikaelte, küll siinolevate vene sõjaväelaste vastu.
Seega! Vääramatu jõud on see KL ettearvamatus.
Jätkata oma sõjaväelist väljaõpet ja eelkõige - vastav reklaam! 1 EUR propagandasse on väärt sajakordselt enamas vääringus relvastust.

Täpselt, 1990. aastatel vene ohvitseridega suheldes oli nende jaoks tõeline argument KL (ja mitte ainult siin kallil kodumaal, ka Euroopas mingitel konverentsidel-seminaridel jm rahvusvahelistel üritustel kuluaarides venelastega rääkides oli neil ikka huvi KL vastu). Küll ei tahaks ma siin Hillart'iga nõustuda, et KL jõud oli ka nt "ametlikule valitsusele mitteallumine" - no see on vaieldav (hillart ja Tallinna malev olid vist ikka valitsuse poolel ja alluvuses, sellepärast minagi sinna astusin).
Aga siin, mida hillart ütles - väljaõpe ja reklaam - olen poolt täiega.

[Unto Pulkkinen]

Miinipilduja õppused

sven kirjutas:
Ma ise ei ole küll miinipildur aga ma keeldun uskumast,
et see asi normaalselt arenenud inimesele üle jõu ja mõistuse käib.
Kõige aluseks oleks entusiasm, kui seda jätkub ( ei ruineerita) ,
siis saaks edasi minna.

See oli umbes 90 aastade lõpul, kui korraldasime Harju Malevas miinipildujaõppused kaks korda,
kevatel ja sükisel.
Kevadel ainult õppeklassis üks nädalalõpp.
Sükisel kaks nädalalõppu, esimene teoria ja harjutus õppeklassis ja teine nädalalõpp Klooga polygonil.
Kasutusel oli 81 mm miinipildujat. Harjutasime tulejuhide, arvestijao ja tulejao põhitegevused ja lisaks sidetegevuse protokolli raadioteel.
Meile oli antud 9 lahingumiini.
Lasime need Kloogal umbes 1,5 km kaugusele, peamiselt koordinaadimetoodil ja ka teisel metoodil
(ma ei mäleta kas see oli otselaskmine või lähiülekandemetood).
Ja pihtas üsna hästi. Kõik oskused oli korras. Ainult oleks olnud vaja harjutada veel rohkem sõja jaoks.

Ma tahan siin ainult õelda, et küll õige sven kirjutas.
Kindlasti igas malevas on võimalik koolitada nende oma miinipildujarühma, kui on instruktorid.

[sven]

Unto näitest tulebki hästi välja, et ka KL võib olla vägagi tuletoetusüksuste võimeline. Antud juhul kulus kokku vaid kuus päeva. Kulugu või kaksteist päeva, selle aja, ja rohkemgi veel, leiab iga malev oma miinipilduritele.

Ei ole nii, et Kl-le on iseloomulik mittehakkamasaamine raskemate relvadega. Pigem on takistus mujalt ette pandud.

[Standartenführer]

Ei, ei, poisid, te saate valesti aru.
Vaadake mis relvastusest teie pihta laskma hakatakse. Tulevad (liikur)süürtükid, raketid, lennukitelt igasugu kama jms, pommirahe ühesõnaga, dessant olulisematesse puntkidesse ja teil on ikka veel mõttes miinipilduja?
Sa pead seda rünnakut takistama, mis tuleb kaugelt maast ja õhust, mille võimsus on selline mis või su sistaks teha ühekorraga. Saad aru me peaks ennem tegema nende baasid ära, kus selline jõud meile tulla võib, mitte arutama selle üle kes miiniplidujat käsitseda võib. Kõnealune riist pole mitte sugugi keerulisem kui auto piduriklotside vahetamine.
Me peaks mõtlema selle peale, et kuidas takistada selliste relvade võimet meile häda teha, mitte rääkima siin metsas luuravast jahimehest.
Selle sissitaktika võid sa siis ette sööta kui keegi asjaosalistest veel elama on jäänud ja relva kanda suudab. Aga mööda seda liini riiki ei päästa...
Me peame mõtlema kuidas me suudaks siin olles sealpool olevat ja toimuvat takistada enne kui see siia jõuab.
Mõistate?!
Ja millised on need võimalused?

[Madis22]

Ei, ei, poisid, te saate valesti aru.
Vaadake mis relvastusest teie pihta laskma hakatakse. Tulevad (liikur)süürtükid, raketid, lennukitelt igasugu kama jms, pommirahe ühesõnaga, dessant olulisematesse puntkidesse ja teil on ikka veel mõttes miinipilduja?
Sa pead seda rünnakut takistama, mis tuleb kaugelt maast ja õhust, mille võimsus on selline mis või su sistaks teha ühekorraga. Saad aru me peaks ennem tegema nende baasid ära, kus selline jõud meile tulla võib, mitte arutama selle üle kes miiniplidujat käsitseda võib. Kõnealune riist pole mitte sugugi keerulisem kui auto piduriklotside vahetamine.
Me peaks mõtlema selle peale, et kuidas takistada selliste relvade võimet meile häda teha, mitte rääkima siin metsas luuravast jahimehest.
Selle sissitaktika võid sa siis ette sööta kui keegi asjaosalistest veel elama on jäänud ja relva kanda suudab. Aga mööda seda liini riiki ei päästa...
Me peame mõtlema kuidas me suudaks siin olles sealpool olevat ja toimuvat takistada enne kui see siia jõuab.
Mõistate?!
Ja millised on need võimalused?

Ei. Siin me räägime just sellest, kui vaenlane on üle piiri tulnud, ja üritab meie maal jalad maha panna. Siin me räägime just sellest, kuidas ta üles leitakse, talle küljealla ronitakse ning kuidas siis teda minimaalsete vahenditega ja pingutusega kotitakse. Ning just selles konkreetses teemas lahkame me seda, kuidas selleks rakendada eraisikute poolt ülesnäidatud soovi ja initsiatiivi selle teostamiseks läbi nende ühendamise, organiseerimise, varustamise ja välja õpetamise.

Kõik see, millest sina räägid, kuulub hoopis teise teemasse, hoopis teises teemade grupis. Mõistad?

[sven]

Selles mõttes on mul nüüd süda rahul, on tulnud ka teistelt mõistmist, toetust ja arusaamist, et KL-l ei ole mingit vaimset või füüsilist hälvet, mis takistaks sel raskematest relvadest üksusi moodustamast. Tõsi, seni on neid moodustatud väga vähe ja kergeid aga põhjused on küll mujal kui lihtsalt nn. organisatsioonile iseloomulik küündimatus tuletoetusrelvade asjus.

[kert122]

täna peab vabatahtlik kulutama oma aega ja raha, et aidata kaasa isamaa kaitsmisele, vastuseis on kõrgemal tasemel, varustust(näiteks transport) ei anta välja nii nagu struktuuris on ette nähtud, malevad ei saa sinna suurt midagi teha, mina isiklikult arvan, et asi on KLPS ääretus tarkuses ja kavaluses.
kõike seda, mida meil vaja on, MP-d koos varustusega, transport koos juurdekuuluvaga, väljaõppetaseme tõstmine jne jne on ebameeldiv tegevus, palju kooskõlastamist jms. Lihtsam on siiski balli korraldamine.
kogu see vaevaline ja aeglane ja üleliigse bürokraatiaga ülekoormatud protsess ruineerib vabatahtlikust ja paljud ebapädevad ohvitserid kes on KV-st ära saadetud, süvendavad seda veelgi oma enesekehtestamis vajadusest läbipõimunud jonni ajamisega.
ja nii me saame tulemuseks vabatahtlike passiivsusega.

okei, inin ininaks, aga heidutust tõsta vabatahlik eriti ei saa.
KVPS JA KLPS peaks oma tegevuses ajama ühte joont, mitte olema nagu konkurendid.
kui KL on vaja, siis tuleks korralik revisjon läbi viia kaitseliidus ja tuleks kontrollida, kas see mis paberil, vastab tegelikkusele ja sõnadest tuleks jõuda ka tegudeni.
selge on, et kui jamaks läheb, siis kaitseliitlased PEAVAD välja minema, mida nad seal teevad, on iseasi.
8 aastase KL kogemuse tulemusena julgen küll väita, et asjad ei ole päris nii nagu kirjutatakse ja paraadidel esitletakse.

on fakt, et kaitseliidu taset saaks tõsta väga odavalt ja kiirelt, aga puudub TAHE kõrgemal tasemel.
kuskil kõrgemal staabis istuv täissöönud ohvitser loeb seda ja muigab: sitt lugu, kellele kurdad.


praegu käiks pauk, siis kaitseliidust suurt abi pole.Ainuke heidutus on hetkel, et keegi ei tea midagi

[hummel]

Vahepeal 24 h jooksul on sedavõrd postitusi kogunenud, et on raske end läbi närida. Pole ka aega koguaeg siin istuda.

kaur3 küsis, et milleks see tugevdatud kompanii peaks küll võimeline olema. Esmalt soovitaks selleks lugeda ka paar lehte varasemaid positusi, kus antud vastuse kirja panin. Kui aga on raske, saan veelkord kirjutada ja täpsustada.

Antud üksikkompanii on võimeline teatud aja kinni pidama või viivitama vastase motolaskurpataljoni/dessantpataljoni.
1) Eeldan, et vastane kasutab ühel operatiivsuunal pealöögiks 1-2 brigaadi ja abilöögiks 1-2 pataljoni.
2) Eeldan, et vastane suudab korraga maandada mitte rohkem, kui 1 korraliku pataljonisuuruse dessandi (merelt või õhust).

Lisaks.
1) Kui üldine olukord tingib või võimaldab, saab kompanii hajutada rühma võitlusgruppideks, et teostada luuret anda ootamatuid lööke vastase tagalas.
2) Vastavalt kujunevale vajadusele võib kompanii allutada regulaar-jalaväepataljonile, et seda näiteks operatsiooniks tugevdada või kompenseerida kaotusi.
3) Kompanii võib olla reservis vastase läbimurrete riivistamiseks.
4) Kompaniid võib kasutada mõne olulise objekti julgestamiseks tagalas, kuigi pidasin silmas, et sisekaitseks peaks olema võimalik moodustada maleva peale lisaks hädapärane sisekaitsekompanii.

Nüüd küsimus: milleks on võimelised need 4 (???) KL baasil pooletoobist pataljoni?
Vastus: ei millekski rohkemaks, kui eelkirjeldatud tegevused, ainult (üle jõu/mõistuse/kogemuse käiva) pataljoni taseme, planeerimine, juhtimine, koordineerimine ja ilmselt ka tagamine on stiihilisem, kohmakam ja saamatum.

Miinipildumine ja KL.
Kõik vaimusilmas tore ja ilus. Andke meile aga mänguasju ja toome tähed ka taevast alla. Mõistan, et Eestis miinipildujaid ja varustust napib (ok hiljuti saadi USA-katelt küll tõsine ports hingehinnaga torusid), kuid tegevusi, mis keerulisemad (ja millega on kaitseliitlastel minuteada ka enam probleeme olnud), saab huvi, mõistuse ja pädevate instruktorite olemasolul õppida ja treenida ka torudeta. Pean silmas eeskätt mõõdistus-, arvutus- ja sideprotseduure. Lisandub RA OT värk... Nimelt erineb kaudtuleasjandus automaatide ja granaadiheitjatega paugutamisest selle poolest, et on olemuselt tiba ohtlikum ja vajab põhjalikumat (sh mitmekordset) kontrolli. KL-is puuduvad üldjuhul ka kompetentsed instruktorid. Eks seepärast lastaksegi KL-is peamiselt vaid otsesihtimisega või lühiülekannet - lihtsam.
Instruktoreid ja kontrollijaid on laenutatud KV-st, aga ega sealtki pole alati saada. Ametlikult ei saakski vist eriti, kuid vabatahtlikult on mõned kaadrikaitseväelased laskmistel abiks käinud, kui on küsitud.

120 mm võiks esialgu üldse unustada. Inimesed ilmselt ei habla, mida see endast kujutab.
Seal on (efektiivne) tegevus juba patareina ja protseduurid omakorda märksa keerukamad, kui 81 mm. Tuleks teha hulk õppusi ja harjutusi hulga osalejate (sh mõnedki spetsialistid-allohvitserid, keda KL-is polegi võimalik 0-ist välja õpetada), tehnika ja instruktoritega. Neid võimalusi KL-il lihtsalt pole. Kui saaks ka relvad ja 10-15 lisaautot, siis instruktorite ja kaitseliitlaste mitmekordne kokkusaamine on ebareaalne. Ajateenistuses õpivad 120mm miinipildurid eriala ikka mingi 700 tunni ulatuses, et hästi hakkama saada. KL-is teeks see u 15 nädalavahetust mitte liiga põnevat (kus on kaitseliitlase action?) väljaõpet 60-90 inimese ja mitme instruktori südil osavõtul. Mõni entusiast võib ju olla, kuid enamus... Sellist "massiüritust" ei saa KL-is kuidagi kokku ka sagedamini, kui 3 x aastas = 5 aastat.
Ok - komplekteerime siis patarei 80% tavareservistidest (ega neidki üleliia ole!), kes asja ajateenistuses õppinud ja JOKK. Aga no andke andeks - milleks sinna vahele veel KL-i segada?
Kokkuvõttes rahuldav tulemus ebareaalne.

[kert122]

ülesannet luua MP võimekus eeldab relvade ja kõike selle juurde kuuluva olemasolu!!!
kui mulle antaks torud korra aastas, siis jah, intruktori valvsa pilgu all, suudan äkki minagi suunaviida kuhugi viia, aga kuu aja pärast ei mäleta ma midagi, see pole võimekus, vaid mingisuguse pealiskaudse ülevaate andmine.

tegelikult teeb nalja küll, anname ülesande ja anname vahendit nuusutada, teeme kontrollõppuse aasta pärast, ja naerame:"ei saa hakkama jah?"

Hummel, kui sa lähed võtad praegu rms Karu patareist ja taod talle 155mm pähe ülejäänud teenistusaja, siis ta on võimeline selle relvaga toimetama.
aga kui mulle anda 105mm, siis mina ei oska isegi sihikut transpordiasendist vabastada.

ehk, ülesande täitmiseks on vaja vahendeid ja pidevalt väljaõpet.
kui vahendeid pole, siis ei saa ka võimekust oodata!!

[soesilm]

Tõesti pole mõtet jännata MP teemaga KL-is, kui meil seda seal vaja ei ole! Loogiline ju! Kui Trumm ja Hummel näevad KLi rühma või komp kaupa tegutsemas, siis nad ütlevadki, et lõpetage jahmerdamine.
Soesilm arvab, et KL üksused võiksid olla suurema kaaluga ja siit siis ka eirnevus.
Ma ei hakka siin lehekülgede kaupa õppekava arendama aga paar mõtet ikkagi. Ütleme, et oleme otsustanud KL-s ikkagi MP üksuse sisse tuua. Pole vahet kas 120 või 81mm. Me otsustame, et on vajadus. Nüüd tuleb vaadata, kas ressursid ka on. Hummelil oli õigus - vaadata tuleb laiemalt ehk siis rohkem kui ainult torud. Järgmine ressurss on inimesed ja nende väljaõppeks kuluv aeg. Hummel teab, et selleks kulub 700h. Kas ikka kulub?
Ajateenijale tehakse erialaõppes 5-e nädalaga relv selgeks. Edasi õpib ta üksuse koosseisus. 14 päevane RÕK ei kata küll viit nädalat aga relva meeskonna, tulejuhid jms saab küll elementaarsele tasemele välja õpetada. 14 päeva aastas kehtib reakoosseisule. 21 ja 30 allohvitseridele ja ohvitseridele.
Veelgi lihtsam oleks neid KL mehi õpetada ajateenistuses. Vahet pole kas ükshaaval, või meeskonna kaupa. Nüüd liidke ise kokku need RÕKi läbinud, sihtotstarbelise ajateenistuse läbinud ja (ärge unustage) kiirreageerimisest väljakasvanud kaitseliitlastest reservväelased. Tuleb vaid jälgida, et MP mehed ei muutuks luurajateks vms, mis parasjagu "äge" tundub.
Sellest üksikmehe tasemest edasi on juba lihtsam minna. Paar korda aastas saab meeskonna või kaks ikka kokku. Saab mõõdistada, arvestada, laadida, sihtida, käskida ... Tõesti pole see sellise tasemega üksus nagu ajateenijad mai lõpus. Aga kui sul iga 20 mehe kohta on 4x kert122 siis mina küll arvestaks tuletoetusega.
Tegelikult on küsimused:
Kas meil on seda vaja?
Millisele tasemele peab vastama?
Ja alles siis - Kuidas seda teha?

[kaur3]

hummel kirjutas 6.02.1011 nii:

kaur3 küsis, et milleks see tugevdatud kompanii peaks küll võimeline olema. Esmalt soovitaks selleks lugeda ka paar lehte varasemaid positusi, kus antud vastuse kirja panin. Kui aga on raske, saan veelkord kirjutada ja täpsustada.

Antud üksikkompanii on võimeline teatud aja kinni pidama või viivitama vastase motolaskurpataljoni/dessantpataljoni.
1) Eeldan, et vastane kasutab ühel operatiivsuunal pealöögiks 1-2 brigaadi ja abilöögiks 1-2 pataljoni.
2) Eeldan, et vastane suudab korraga maandada mitte rohkem, kui 1 korraliku pataljonisuuruse dessandi (merelt või õhust).

hummel kirjutas 3.10.2010 nii:

Näiteks kompab lahinguluurega positsioonide asukohad üle ja kaotab vb uljate tt-meeste juhuslike tabamuste läbi 1-2 jalaväesoomukit. Seejärel aga positsioneerib kaitsel olijate paigutuse (ka sideluure abil) ning teeb kogu allüksuse Grad-ide või Uragan-ide abil maatasa. Samal ajal aga haarab hoopis kaitsjaid paari ründerooduga kusagilt seljatagant kiirete sööstudega, ületades näiteks BMD-dega ja Sprut-idega käigult mingi jõekese või muu koha, mida me oleme oma sõltuva vedrustusega ratastehnikaga üldiselt läbimatuks pidama harjunud. Seega on kaitsel olnud kompaniiga kogu lugu, sest lahingallüksused on vastase suurtükiväe poolt niigi üsna ära rapitud, lahinguplaan sassis ja veoautodel reserv lahinguolukorras kohtumislahingusse asumiseks vähemobiilne. Need kallid ttrs on ka kasutud, sest distantsid muutuvad lähivõitluses äkki üsna lühikeseks ja pole aega sektoreid võsast puhastada. Samal ajal soomukikahureid võsa eriti ei sega. Tülikamatele granaadiheituritele saab kaela saata jalastunud dessantväelasi.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 677c903fd7

hummel, ühes kirjas räägid Sa väga veenvalt väikese üksuse võimekusest, samas teises teemas kirjeldad kuidas 1:0 tehakse. Kumba versiooni ma uskuma peaks või on mul midagi kahe silma vahele jäänud?

Meil on aktiivseid kaitseliitlaseid üsna konstantne arv. Siinse vesluse käigus on välja tulnud kompanii per maakond. Kas neid ei ole mitte liiga ebaratsionaalne paigutada tavalise konventsionaalse kompaniina 1,... ruutkilomeetrise mulli sisse?

Soesilm ütles:

Soesilm arvab, et KL üksused võiksid olla suurema kaaluga ja siit siis ka eirnevus.

Oo, soesilm, räägi oma kaaluvihtidest lähemalt!!!

[hummel]

kui mulle antaks torud korra aastas, siis jah, intruktori valvsa pilgu all, suudan äkki minagi suunaviida kuhugi viia, aga kuu aja pärast ei mäleta ma midagi, see pole võimekus, vaid mingisuguse pealiskaudse ülevaate andmine.

Umbes seda ma üritasingi selgitada, aga vahendid ei ole peamised. Need võib ju eraldada, kuid tulemust ju ei tule. Peamine mure on siiski pädevad instruktorid + väljaõppevõimalused. Väljaõppevõimalused - see on ka võimalus kaasata punt vabatahtlikke kaitseliitlasi iga natukese aja tagant erialaväljaõppele ja mida ma ei peaks väga toimivaks. See tähendab, et tuleb lihtsalt võimalikult ära kasutada olemasolevat personalipotensiaali. Mitte istutada MP rühm "tehtud"-meetodil kuhugi Kapa-Kohila malevkonda, vaid otsida ja koondada eri malevkondadest kaudtulespetsid kokku. Nii on vaja teha 0-ist erialaõpet ilmselt vaid osadele lambivendadele, aga osadele on tegemist vaid ülekordamisega.
Neid meetodeid kasutades ja instruktoreid omades peaks 81mm rühm olema KL-ile täna jõukohane. Tegeleda tuleb küll veel vajakajäämistega. Rõhk peaks olema spetsialistide ettevalmistusel ja treenimisel. Miinipilduja ega isegi suunatähiste ülespanek pole nendega võrreldes eriline raketiteadus.

Hummel, kui sa lähed võtad praegu rms Karu patareist ja taod talle 155mm pähe ülejäänud teenistusaja, siis ta on võimeline selle relvaga toimetama.
aga kui mulle anda 105mm, siis mina ei oska isegi sihikut transpordiasendist vabastada.

Praegu meil vist rms Karu ei ole, aga n-srs on võtta 2x, kellest üks oskab ka sihikuga majandada - kontrollitud.
Mis reservistidesse puutub, siis nagu praktika näitab, on võimalik nendega ajateenistuses taotud suurtükiasjandust enam-vähem meelde tuletada küll ja hoolimata asjaolust, et ajateenistus oli 10 a tagasi. Lihtsalt vähe tuleb kohale. Nõukaaegsetega on küll vähem peale hakata. Edaspidi peaks asjaolud paranema, sest RÕK-idesse hakkavad tulema süstemaatiliselt 5 a tagasi teenistuse läbinud ning kuna 155mm rühmad-patareid on 1/3 suuremad, kui 122mm omad, peaks vähenema puudujääk. Suurim väljakutse on ilmselt võitlus väejuhtidega, et mõlema relva koosseis ja taktika ühtlustada (155mm lahendus moodsam).

Ütleme, et oleme otsustanud KL-s ikkagi MP üksuse sisse tuua. Pole vahet kas 120 või 81mm.

Minumeelest on ikka vahe. Umbes nagu propellerlennukil ja rekatiivlennukil. Paber kannatab muidugi kõike. 120mm on juba praktiliselt suurtükiväeline tegevus ja protseduurid (idee on isegi lähiajal suurtükiväelisega võimalikult ühtlustada). Märksa suurem personalivajadus, pikem logistiline saba, keerukam väljaõpe...

Järgmine ressurss on inimesed ja nende väljaõppeks kuluv aeg. Hummel teab, et selleks kulub 700h. Kas ikka kulub?
Ajateenijale tehakse erialaõppes 5-e nädalaga relv selgeks. Edasi õpib ta üksuse koosseisus. 14 päevane RÕK ei kata küll viit nädalat aga relva meeskonna, tulejuhid jms saab küll elementaarsele tasemele välja õpetada.

700 h on arvestuslikult täpselt 4 kuud 0800-1700. Jaanuarist aprillini. Tegelikult jääb õppekavasse ka muid mitte-erialalisi tunde, aga vastukaaluks käib väliharjutustel väljaõpe sageli ikka oma 16 h ööpäevas.
5 nädalat erialakursust = 200 h ja tõesti on 14 (80 h) või isegi vähema päevaga saavutada RÕK-is relvameeskonna elementaarne tase, kuid kaudtuleasjanduses on samaoluline tegevus rühma ja patareina. Kui jalaväejagu peab lahingut, teeb ta seda enam-vähem samamoodi nii üksi, rühma kui brigaadi osana. Relvameeskonnale tuleb aga rühmaga tegutsedes pea poolevõrra uut temaatikat juurde. Patarei tase mõjutab pigem rühma juhtkonda. Seepärast on just koostööõpe väga oluline. Lisaks tuleb arvestada arvutajate-mõõdistajate ettevalmistusega, mis võtab relvameeskondadest palju kauem aega ja vaeva. 0-ist paari RÕK-i käigus usaldusväärset vastavat spetsialisti välja õpetada on praktiliselt võimatu. Ainult ajateenistus.

[kert122]

kohati kerkib minul küsimus, kas KV ja KL ajavad ikka sama asja?
kindel vast on et risti vastupidi ei aeta aga mingi tugev kolks on ikkagi sees küll.
ja nüüd kui mõtlema hakata, siis MP võimekuse loomisega on samasugune asi, nagu VG-dega, ainukese vahega, et VG-l on AK-4 ja mõned miinid aga tal ei ole lähteülesannet, aga MP, teab mida teha tuleks, aga pole millegiga järjepidevat õpet läbi viia

maakaitsekompaniid või pataljonid(ma olen näinud korraga peaaegu tervet rühma) kuidas neid nüüd nimetada, ei oma küll mingit erilist võimekust, mingi kogus mehi on, aga manöövrivõime on kaheldav.

algab kõik vist ikkagi KLPS(peale Kl ülema käsu andmist) ja planeerimine toimub seal, seal peaks tööl olema ma pakun 100 väga tarka inimest, kes omavad kaitsevõimest ja kaitseliidu olemisest täpset ülevaadet ja neil on ühtne visioon.
sellega tegeletakse vähemalt 8h päevas, ehk siis kogu peastaap tegeleb 800h päevas, kerge kalkuleerimise tulemusena keskmiselt 16800h kuus, ehk üle 200 000h tööaega aastas(okei, puhkavad ka)

ja tulemus, mõõdetuna heidutusena?

looge üksus, aga me ei teagi nüüd täpselt mida teha tuleks.
looge üksus, aga me ei teagi nüüd täpselt mis vahenditega, ja ega me ei tea ka, kas meil seda vaja on, aga näe KV on olemas.
teeme paraadi.
shalallaa

keegi võiks ennast puudutatuna tunda ja seletada lollile, et asjad ei ole nii must-valged nagu ma neid näen, ja et 200 000h peastaabi töötundi aastas lähevad väljamamaksmisele sihtotstarbeliselt riigikaitselistel eesmärkidel
ja et tegelikult toimub tohutult palju ja iga päev ja kõik on läbimõeldud ja strateegiliselt planeeritud analüüsitud jne.
et mul ikka oleks mõtet osta ise saapaid, sest isamaa vajab seda

[hummel]

kaur3 võiks kontekstist väljarebimise ja vastandamise demagoogia lõpetada või (vähemalt usutavuse huvides) rohkem eeltööd teha, sh mitte asju kahe silma vahele jätta.

Nagu ilmselt ise ka aru said, siis Sinu poolt viidatud ja tsiteeritud lõik pärines soomusmanöövrivõimekuse lahingulist vajalikkust käsitlevast postitusest ja teemast "Tankid EKV-le". Selles postituses EI OLE käsitletud kompanii vs pataljoni temaatikat.

Kui kusagil tekstis on leidunud sõna "kompanii", on see lihtsalt näide, mitte viide allüksuse-üksuse ekvivalendile. Pole vahet, kas tegemist on rühma, kompanii või pataljoniga - tambitaks ära ikka, kui asi nii läheb. Kuigi... noh KL tugevdatud kompanii oleks minumeelest vb isegi võimekam kirjeldatud olukorrale reageerima ja eemalduma, kui kehtiv "pataljon".

Meil on aktiivseid kaitseliitlaseid üsna konstantne arv. Siinse vesluse käigus on välja tulnud kompanii per maakond. Kas neid ei ole mitte liiga ebaratsionaalne paigutada tavalise konventsionaalse kompaniina 1,... ruutkilomeetrise mulli sisse?

Ratsionaaluse ja muu rakenduse üle saab täpsemini otsustada vastav juhtiv instants vastavalt konkreetsele olukorrale ja operatsiooni eesmärgile. Eeldatavad põhivõimekused, millega arvestada saaks, on kirjeldatud siin eespool samas postituseosas, mille algust juba tsiteerisid.