



Haiguse pisik aga ei andnud rahu ja otsustasin, et kui tiib on juba olemas, siis aretan sellele veel midagi külge. Loogiline järg oli raam ja kokpit. Ka ühe Ivani toppisin sinna sisse aga see ei vääri lähemat tähelepanu, kippus teine vähe jupats olema endal jube lõust peas. igatahes näost eriti asja ei saanud:





Süües kasvab isu... edasi tuli järg mootorile. silindrite viimistlus jättis küll soovida aga midagi ikka:




Edasi tuli järg kere kätte. Detailide kvaliteet oli hea, probleeme ei olmud ja pooled sobisid kokku hästi ilma töötlematagi:


Siis tuli teostada põhi osa värvimisest, et pääseda suurest peavalust katmisega. Rohelise värviga panin natuke puusse ja kasutasin valmistaja poolt soovitatud värvitooni aga see tuli veits tume (sobiks uutele masinatele). Oleks pidanud veidi oliivi hulka segama aga kunstvalguses ei saa kõigest õieti sotti. Paar näidet juurde:


Kaheksa päeva põdemist ja resultaat on käes. Toodang on Zvezdalt, kvaliteet päris hea. Karp sai ostetud möödunud aastal Kuivalaise poest suurmessi ajal.
Stoori on juurde selline: Tegu konkreetse masinaga, mis 1944 Eesti õhuruumis sakslasi ning meie naisi ja lapsi hirmutas. La-5F kõrge gargrotiga versioon kuulus Punalipulise Balti laevastiku 3. kaardiväe hävituslennuväe polgule, mis 1944 põhiliselt baseerus Lavansaaris. Piloodi kohta midagi öelda ei oska. Aga masin ise siin:





