IllusioonMul töötab onu kaitseväes üsna kõrgel kohal, kindlasti on tal KL peastaabis mõni sõber, tuttav kui teda järgmine kord näen, siis tutvustan talle seda head plaani. Äkki mõnele KLPSi asjapulgale hakkab see idee meeldima või paneb ehk midagigi sellest teemast kõrvataha, oleks juba suur edasiminek Kui onu muidugi mind kuulda võtab Aga noh, teen proovi, äkki näkkab
Võitlusgrupid- paraadüksus või sissid paberil?
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
-
- Liige
- Postitusi: 773
- Liitunud: 09 Aug, 2009 9:40
- Asukoht: Jõgevamaa
- Kontakt:
Head Uut Aastat kõigile kamraadidele !
Ei pea end sissinduses üldes mingiks teadjaks, aga kuna vaatan, et siin käib pideva mõttetöö, siis heidaks õige teile ühe mõttekondi ajujäramiseks.
Mulle meenub nimelt, et sügisel veetsin korra arvutis aega oma vanade EÜE paikade vaatamise Google Mapis.
Lasin ka niisama pilgul käia ja järsku märkasin:
KUI VÄHE ON MEIL EESTIS( Eriti Lõuna- Eestis) ALLES JÄÄNUD VANA KÕRGET METSA,TIHEDAT METSA, NORMAALSE ALSUTAIMESTIKUGA METSA... mis pidavad kaitsma soojuskaamera jm süsteemide eest!
Jah, sõidad, Lõuna- Eestis teid mööda ja nagu oleks kõik OK, aga tegelikult algavad mõlemil pool teest ca 200- 250 m kaugusel juba lageraie langid sadade hektarite suuruses, kus ennast vaid jänes turvaliselt peita saab.
Ma üsna agar metsaskäija ja seente järgi kooserdaja ja Ahja tagused metsad on samuti, enda nähtud pilgu, hästi "üle käidud", samuti Kanepi kant, jmjmjm.
Ok, mets taastub, aga millal?
Kui metsaraie samas( või kiiremas tempos nagu ärimehed soovivad) jätkub, siis on siinmail võimalik linnades vaid "tupamaroseid" mängida.
Lihtsalt selline tähelepanek.
Ei pea end sissinduses üldes mingiks teadjaks, aga kuna vaatan, et siin käib pideva mõttetöö, siis heidaks õige teile ühe mõttekondi ajujäramiseks.
Mulle meenub nimelt, et sügisel veetsin korra arvutis aega oma vanade EÜE paikade vaatamise Google Mapis.
Lasin ka niisama pilgul käia ja järsku märkasin:
KUI VÄHE ON MEIL EESTIS( Eriti Lõuna- Eestis) ALLES JÄÄNUD VANA KÕRGET METSA,TIHEDAT METSA, NORMAALSE ALSUTAIMESTIKUGA METSA... mis pidavad kaitsma soojuskaamera jm süsteemide eest!
Jah, sõidad, Lõuna- Eestis teid mööda ja nagu oleks kõik OK, aga tegelikult algavad mõlemil pool teest ca 200- 250 m kaugusel juba lageraie langid sadade hektarite suuruses, kus ennast vaid jänes turvaliselt peita saab.
Ma üsna agar metsaskäija ja seente järgi kooserdaja ja Ahja tagused metsad on samuti, enda nähtud pilgu, hästi "üle käidud", samuti Kanepi kant, jmjmjm.
Ok, mets taastub, aga millal?
Kui metsaraie samas( või kiiremas tempos nagu ärimehed soovivad) jätkub, siis on siinmail võimalik linnades vaid "tupamaroseid" mängida.
Lihtsalt selline tähelepanek.
See on lihtsalt selline meitsaraie meetod praegu, mis just Lõuna-Eestis populaarne on. Tegelikkuses on lageraie ala maanteeni paljuski lähemal, kui eelnevalt mainitud 200-250m. Enamasti jääb see teeäärne metsariba vaid 20-50m laiuseks.Jah, sõidad, Lõuna- Eestis teid mööda ja nagu oleks kõik OK, aga tegelikult algavad mõlemil pool teest ca 200- 250 m kaugusel juba lageraie langid sadade hektarite suuruses, kus ennast vaid jänes turvaliselt peita saab.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
Minu teada on hetkel siiski probleem seoses sellega, ei jõuta nii palju maha võtta kui vaja oleks. Karjamaad kasvavad kinni jne jne.
Mõni aeg tagasi kui ma ei eksi, oli isegi siinses foorumis sellest juttu, et võrreldes NL ajaga on metsaprotsent kõvasti kasvanud!
Ja seaduse järgi tohib minu teada langi laius olla ainult 100m, pikkus muidugi suurem, kuid siiski ei ütleks, et see probleem nii väga märkimisväärne oleks! Metsamajandamine on Eestis muutumas üha efektiivsemaks, pean silmas just seda, et kui metsamaterjali tehakse, siis sinna asemele ka uued puud istutatakse või seemnepuudki jäävad, vastavalt pinnasele.
Mõni aeg tagasi kui ma ei eksi, oli isegi siinses foorumis sellest juttu, et võrreldes NL ajaga on metsaprotsent kõvasti kasvanud!
Ja seaduse järgi tohib minu teada langi laius olla ainult 100m, pikkus muidugi suurem, kuid siiski ei ütleks, et see probleem nii väga märkimisväärne oleks! Metsamajandamine on Eestis muutumas üha efektiivsemaks, pean silmas just seda, et kui metsamaterjali tehakse, siis sinna asemele ka uued puud istutatakse või seemnepuudki jäävad, vastavalt pinnasele.
Metsa %? Arvestuste järgi ju nüüd käsivarrejämedune võsa kah "mets". Sellest see %-ki. Muist metsa just selline võsa aga ongi. Statistika kannatab kõike.Mõni aeg tagasi kui ma ei eksi, oli isegi siinses foorumis sellest juttu, et võrreldes NL ajaga on metsaprotsent kõvasti kasvanud!
Ja seaduse järgi tohib minu teada langi laius olla ainult 100m, pikkus muidugi suurem, kuid siiski ei ütleks, et see probleem nii väga märkimisväärne oleks! Metsamajandamine on Eestis muutumas üha efektiivsemaks, pean silmas just seda, et kui metsamaterjali tehakse, siis sinna asemele ka uued puud istutatakse või seemnepuudki jäävad, vastavalt pinnasele.
Seadus seaduseks, kuid oma silm näeb midagi hoopis muud. Paarikümne aasta tagused metsaalad on praeguseks stepisarnased ääretud lagedad, nii, et silmgi teist äärt ei seleta. Teemaga seostub see konkreetselt seetõttu, et näiteks üks kunagine metsamassiiv, mis küll praeguseks suurejooneline lageala on, olla kunagi pealesõja aegadel (oma ema juttude põhjal) ühele metsavennagrupile varju andnud. Olla teised kohalikule NKVD üksusele ikka parajat peavalu valmistanud, kuni ... Jah, kahjuks 50-ndate algul kusagil tehti lõpuks ikka 1:0 ära.
Postitusi lugedes kasuta kôigepealt oma aju (NB!! peaaju) HOMO SAPIENS !!! (e. foorumlane)
Stellung halten und sterben!!
Stellung halten und sterben!!
metsast ja ülesandepõhisest juhtimisest
paar remarki
Nimelt oleme kõik "ajaloost õpitakse" mentaliteedi hoidjad ja kahtlemata on teatav emotsionaalne meetod ikka "isiklik osalusvaatlus", mille najal otsuseid mõjutame. Sai paar aastat tagasi sugulaste kokkutuleku raames ka kodukantide metsi vaatamas käidud, paraku esimesed metsapeatused on juba endised saksa tagalapositsioonid, ja tuleb tunnistada, et samad kohad on siiani targalt valitud ja osaliselt kenasti "metsa all" olenemata 90ndate ja nullindate metsaväljaveost, Seega näen otseselt seost VG planeerimistes nende asukohtade arvestamisega, mitmel juhul vajadusega taaskasutuselevõtu kaalutlustel.
tervit,
paar remarki
Nimelt oleme kõik "ajaloost õpitakse" mentaliteedi hoidjad ja kahtlemata on teatav emotsionaalne meetod ikka "isiklik osalusvaatlus", mille najal otsuseid mõjutame. Sai paar aastat tagasi sugulaste kokkutuleku raames ka kodukantide metsi vaatamas käidud, paraku esimesed metsapeatused on juba endised saksa tagalapositsioonid, ja tuleb tunnistada, et samad kohad on siiani targalt valitud ja osaliselt kenasti "metsa all" olenemata 90ndate ja nullindate metsaväljaveost, Seega näen otseselt seost VG planeerimistes nende asukohtade arvestamisega, mitmel juhul vajadusega taaskasutuselevõtu kaalutlustel.
tervit,
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 39981
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Eestis on tõepoolest viimaste sajandite suurim metsa % territooriumist, lisaks oluline osa territooriumist on sood või siidesood, kus raske lahingutehnikaga asja ei ole.
Ma pigem usuks ametlikku statistikat, mis põhineb teaduslikel meetoditel, mitte kõhutunnet, mis võib ekslik olla.
Mina teeks patrull-laagri sellisesse 4 meetrisse lepavõssa, mitte kuskile mastimändide alla.
Ma pigem usuks ametlikku statistikat, mis põhineb teaduslikel meetoditel, mitte kõhutunnet, mis võib ekslik olla.
Mina teeks patrull-laagri sellisesse 4 meetrisse lepavõssa, mitte kuskile mastimändide alla.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Metsa on väga erinevat... Sissinduseks sobib tõesti pigem selline "Laari põllumajanduspoliitika" aegne võsa - näha midagi eriti ei ole, samas on tee ka kuskil lähedal. Või esimestele raielankidele ise kasvanud lehtpuuvõsa, millest alles kunagi tulevikus jälle tüüpiline okasmets saab. Seevastu valgusküllane raieküps männik ei ole väga sissisõbralik.
Hillart, no eks selle puhul on nii ja naa. Miks nö. "korralikku" metsa maha võetakse, on tõsiasi, et see mets on küps ja siiani on paljud suuremad küpsed metsatükid lihtsalt mädanevad, samas kui nende eest saab mõnel hetkel head raha ning kokkuvõttes toetab majandust ning keskmise normaalse metsa kasvuiga loetakse 25 a. Kuna endal just antud teemaga kokkupuude, siis peab tõdema, et inimesed oma teadmatusest tihti ei ei oska oma majanduslikke ressursse(so. mets) ära kasutada. Korralikult metsa majandades võib sealt saada head tulu jne ja samas ei ole karta,et maa paljaks jääb, kuna peale raiet toimub peadselt juba uute istikute istutamine.
Nagu öeldud, siis võiks juba majandada 25-aastase metsaga, kuid samas on tihti meil üle 100-aastast metsa või ligilähedale sellele. Seega on see lihtsalt raha maha jätmine, mets kasvab lõpuks umbe ja mädaneb jne jne.
See on küll rohkem metsamajandamise seisukohast, kuid ei ole hetkel kindlasti näha Eestis olukorda, kus mets kaduma hakkaks. Pigem uued metsamajandamise tavad/seadused jms. soodustavad metsa kasvatamist ja metsamajandamist mõistlikes piirides.
Ja eks teada on, et mets on eestlasi kaua aega ajaloos kaitsnud halvima eest kui seda vaja on olnud, ning seega metsade vastu on ka ühiskonna suhtumine võiks öelda aupaklik.
Rääkides taasiseseisvumise perioodist ja metsapoliitikast, siis hiljuti just ühes aines sai uuritud lähemalt Eesti metsapoliitika kujunemist ja võiks öelda, et vaatamata "gängsteri" ajastule või "pätiajastule" 90-ndatel, on Eesti metsapoliitikas olnud erinevate poolte toimijadki looduslikult tasakaalus, mis tagant järgi võib öelda, on metsa hoidnud, kuid samas andnud nii mõnelegi eestlasele esmase suurema algkapitali.
Nagu öeldud, siis võiks juba majandada 25-aastase metsaga, kuid samas on tihti meil üle 100-aastast metsa või ligilähedale sellele. Seega on see lihtsalt raha maha jätmine, mets kasvab lõpuks umbe ja mädaneb jne jne.
See on küll rohkem metsamajandamise seisukohast, kuid ei ole hetkel kindlasti näha Eestis olukorda, kus mets kaduma hakkaks. Pigem uued metsamajandamise tavad/seadused jms. soodustavad metsa kasvatamist ja metsamajandamist mõistlikes piirides.
Ja eks teada on, et mets on eestlasi kaua aega ajaloos kaitsnud halvima eest kui seda vaja on olnud, ning seega metsade vastu on ka ühiskonna suhtumine võiks öelda aupaklik.
Rääkides taasiseseisvumise perioodist ja metsapoliitikast, siis hiljuti just ühes aines sai uuritud lähemalt Eesti metsapoliitika kujunemist ja võiks öelda, et vaatamata "gängsteri" ajastule või "pätiajastule" 90-ndatel, on Eesti metsapoliitikas olnud erinevate poolte toimijadki looduslikult tasakaalus, mis tagant järgi võib öelda, on metsa hoidnud, kuid samas andnud nii mõnelegi eestlasele esmase suurema algkapitali.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 39981
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Varitsuse tegemiseks ei sobigi eriti mets, mis algab teepeenralt. Üks 100 m raielank on küll pigem abiks, eriti selline lank, mis raiuti nt 6 kuud tagasi ja ei leidu vastase kaartidel. Eriti kui maapind langeb tee suunas. Tavaliselt on need raielangid sellised, et sealt ei jookse isegi jalgsi tormi, vanakuri murrab ka jalaluud ära.
Tegelikult mäletan ühte saadet raadiost, kus öeldi, et metsaga kaetud territooriumi osa oli viimati selline Liivi sõja ajal. Palkade tõusuga kaotab siinne mets ja saevestkid peagi oma atraktiivsuse (nagu on tänaseks sisuliselt suletud see ala Rootsis, materjal ostetakse lihtsalt sisse).
Külastasin kuskil 2002. aasta paiku tervet rida müügis olnud Rootsi metsatöötlemise/puidu ettevõtet, seal olid terved saeveskid-höövlikojad tervikvarana müüa ja maanteel vurasid Imavere kirjadega rekkad Eesti numbritega.
Tegelikult mäletan ühte saadet raadiost, kus öeldi, et metsaga kaetud territooriumi osa oli viimati selline Liivi sõja ajal. Palkade tõusuga kaotab siinne mets ja saevestkid peagi oma atraktiivsuse (nagu on tänaseks sisuliselt suletud see ala Rootsis, materjal ostetakse lihtsalt sisse).
Külastasin kuskil 2002. aasta paiku tervet rida müügis olnud Rootsi metsatöötlemise/puidu ettevõtet, seal olid terved saeveskid-höövlikojad tervikvarana müüa ja maanteel vurasid Imavere kirjadega rekkad Eesti numbritega.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kunagi sai siin teemas mainitud prantslaste ratastel miinipildujat ja selle kasutamist USMC's. Lingi all on pikem lugu sellest relvast, mis on organisatsiooni struktuuris lisaks 155 mm haubitsatele ja HIMARS'ile.
http://www.defenseindustrydaily.com/EFS ... #more-6756
http://www.defenseindustrydaily.com/EFS ... #more-6756
Hindame VGde tegevust
Käesolevaga hindaks VGde tegevust nende esmases reaalses kasutamises.
Eeldusel,
a) VG ei lase end arreteerida. Ta on teadlik kiirest olukorra muutlikusest ja ta suudab kontakteeruda kiirelt oma grupiga või tegutseda selle eesmärgi nimel.
b) VG esmased ülesanded on päästeülesanded:
- võitlusgrupi komplekteerimine (sh vaenlase tagalast);
- võitlusgrupi juhtimishierarhia kanali saavutamine või selle puudumisest tingitud piirangute kehtestamine tegevusvormides;
c) VG kasutamine piiratud alal (territooriumi funktsioneeritud juhtimise (kontrollitud ala) võimaldamine) st. tsiviilinstitutsioonide jätkusuutliku töö võimaldamine: Politsei ühendatud ameti töö ja pääste ameti töö võimaldamine (ja nende haldusalaga arvestamine, ala juhitud optimeerimine) sh nende üksuste päästeoperatsioonide teostamine.
- haldusala fikseerimisel lahingtõrje ülesannete täitmine ja ettevalmistamine
d) sissitaktika ettevalmistamine
- jooksev ala kontrollimine ja luuretegevus
- ala ettevalmistamine diversiooniks
- ala puhastamine toetusüksuste saabumiseks
Eeldusel,
a) VG ei lase end arreteerida. Ta on teadlik kiirest olukorra muutlikusest ja ta suudab kontakteeruda kiirelt oma grupiga või tegutseda selle eesmärgi nimel.
b) VG esmased ülesanded on päästeülesanded:
- võitlusgrupi komplekteerimine (sh vaenlase tagalast);
- võitlusgrupi juhtimishierarhia kanali saavutamine või selle puudumisest tingitud piirangute kehtestamine tegevusvormides;
c) VG kasutamine piiratud alal (territooriumi funktsioneeritud juhtimise (kontrollitud ala) võimaldamine) st. tsiviilinstitutsioonide jätkusuutliku töö võimaldamine: Politsei ühendatud ameti töö ja pääste ameti töö võimaldamine (ja nende haldusalaga arvestamine, ala juhitud optimeerimine) sh nende üksuste päästeoperatsioonide teostamine.
- haldusala fikseerimisel lahingtõrje ülesannete täitmine ja ettevalmistamine
d) sissitaktika ettevalmistamine
- jooksev ala kontrollimine ja luuretegevus
- ala ettevalmistamine diversiooniks
- ala puhastamine toetusüksuste saabumiseks
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Hydra 70 laserjuhitavad raketid varsti turul ja maapealsed kasutusvõimalused.
http://www.defenseindustrydaily.com/apk ... ase-02193/
http://www.combatreform.org/groundrockets.htm
Lõhkepeade valik.
http://en.wikipedia.org/wiki/Hydra_70#Common_warheads
http://www.defenseindustrydaily.com/apk ... ase-02193/
http://www.combatreform.org/groundrockets.htm
Lõhkepeade valik.
http://en.wikipedia.org/wiki/Hydra_70#Common_warheads
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist