Õnnetused tuumaelektrijaamades

[Tiam]

http://www.scientificamerican.com/artic ... lear-waste ma ei räägi mingi kiire poolestusajaga või väikse radioaktiivsustasemega isotoopidest vaid pidasin silmas uraani mida sa ise äärmusliku näitena tõid. Põlevkivis ning söes on terve mendeleejevi tabel muide esindatud, väikses koguses, kuid kuna seda nii massiliselt ahju topitakse, siis saelt tuleb radioaktiivne saaste on tunduvalt suurem kui tuumajaamast. Mina isiklikult ei tunne muret kummagi pärast, kuid tõin lihtsalt antud näite näitamaks kogu selle tuumapaanika absurdsust.

Ning tooks ühe näite mis iseloomustaks ehk paremini söe kütmisel eralduvat radioaktiivset tolmu vs kuskile maetud tuumajäätmeid. http://www.youtube.com/watch?v=PqDX282z8gg
Oletame, et see thoreeritud elektrood on tuumakütuse jääk mis on kuskile maetud ning selle ümber on kerge radioaktiivsus nagu antud videos. On radioaktiivsus ning so what - olgu see beta, gamma, ioniseeriv neutronkiirgus... Olenevalt selle intensiivsusest võib see inimese tervist mõjutada, kuid minnes selle allika juurest eemale kaob selle mõju.
Kui me seda elektroodi nüüd teritame, siis satuvad thooriumiosakesed meile kopsu kust nad kiiritavad meid piltlikult elu lõpuni, samamoodi nagu söe kütmisel eraldub radioaktiivne tolm ning tuhk ehk teisisõnu radioaktiivsed elemendid satuvad ümbritsevasse keskkonda kus nad siis eraldavad radioaktiivset kiirgust.

Ehk kuidas sulle selgeks teha... maha maetud tuumajäätmed võivad matmispaiga lähedal tõesti eraldada madalat radioaktiivsust läbi selle materjali mille sees nad on, KUID see on radioaktiivsus (kiirgus) mitte radioaktiivsed elemendid (ala uraani tolm) mis satuvad kekskonda eelneva näite alusel.

Ma räägin ka väga konkreetselt radioaktiivsetest elementidest mitte ainult kiirgusest (nende elementide hulka hinnatakse tihti läbi kiirgusfooni taseme):

1. Ma tõin näite nii töötava tuumajaama kahjulikusest NING LISAKS sellele ka maetud kasutatud kütuse kahjulikusest. Saksamaa töötava tuumajaama ümber 1990-1995 tehtud ning hiljem korduvalt muude jaamade puhul korratud uuring näitas, et kuigi kiirgusfoon oli seal normaalne esines seal kõrgenenud leukeemia, mida ei saanud muudele faktoritele taandad kui tuumajaama mõjule. Seega oligi uurijate ainuke interpretatsioonivõimalus, et tatav väike kogus tehislikke ja seega organismi ka üliväikeses koguses kahjustavaid radioaktiivsete elementide osakesi peab sealt välja saama (näiteks kasutatud kütus).

2. Sa ju ise ei tee nüüd selle elemendi ja kiirguse vahel vahet. Suur osa nendest sinu söejaama nii "täpselt defineeritud" materjalist "radioactive material" ongi radioaktiivsed looduslikud isotoobid (suures osas K-40 isotoop) ehk RADIOAKTIIVSED ELEMENDID, mis nagu ma selle ECRR poolt loodud riskiskaala seletusega näitasin on ORGANISMILE TUNDUVALT VÄHEM KAHJULIKUD kui sama kiirgusfooni tekitavad tehislikud radioaktiivsed ained. Ehk kui x koguse söe kütmisega eraldub 40t RADIOAKTIIVSEID ELEMENTE (suures osas Kaalium-40), siis sellega võrreldava terviseohu jaoks on lähtuvalt CRR poolt loodud riskiskaalale vaja kordades kordades vähem tehislikke RADIOAKTIIVSEID ELEMENTE nagu seda sisaldab kasutatud tuumakütus. Seega söö ära 1 banaan, kus on x mg radioaktiivset K-40 isotoopi ja söö ära nüüd 1 banaan kus on sama palju (x mg) uraani näiteks või kasutatud tuumakütuses olevaid elemente ja vaata kumb sind tapab ja kumb mitte- samale asjale taandub see sinu söejaama näide ka. Võid ka selle näite peas läbi teha ka nii- sul on kaks võrdselt radioaktiivset banaani, kuid ühes banaanis on kiirgusfoon põhjustatud ütleme näiteks uraanist ning teises aga looduslikest isotoopidest (C-14 või K-40 või I-131)- paku nüüd ise välja kumb RADIOAKTIIVSETE elementidega KAHEST VÕRDSELT RADIOAKTIIVSEST - no ütleme et mõlemas on kiirgusedoos võrreldav ühe rinnast tehtud röntgenülesvõttega - banaanist sind enam kahjustab?????

3. Vaata nüüd veel kord uuesti üle see minu toodud skaala just selle pilguga, mida seal ohtlikuse järgi reastatakse ja mille kahjulikest mõjudest seal räägitakse- kas kiirguse või RADIOAKTIIVSETE ELEMENTIDE. (Kui sa tead uraani nimelist kiirguseliiki või mõõtühikut, siis ütle mulle ka allikas) Ma toon selle teksti veel igaks juhuks sulle korra välja ja tegin vihjeks RADIOAKTIIVSED ELEMENDID boldiga üle :
European Committee factors

In 2003 the European Committee on Radiation
Risk (ECRR) revived a concept which the ICRP
originally proposed for variations in the efficiency with
which radiation causes cell death or mutation.
Developing this approach the ECRR now suggests
factors or multipliers which can be applied to ICRP’s
risk estimates.
ECRR’s biophysical hazard factors address
physical aspects. Thus external exposures such as Xrays
carry a hazard weighting if they are repeated
within 24 hours. This is to compensate for the
possibility of intercepting the cell repair cycle.
Sequential emitters like Strontium-90 and Tellurium-
132 when inside the body carry weightings of between
20 – 50 depending on the number and spacing of their
decays. By contrast the natural isotope Potassium-40
only decays once and therefore has a weighting of 1.
Internal insoluble particles like Plutonium and
Uranium Oxide have hazard weightings between 20
and 1000, depending on activity and particle size.
Biochemical hazard factors compensate for
various aspects of chemistry, since many radioisotopes
mimic non-radioactive substances in biological
systems. This covers chemical transmutation,
hydrogen bonding, enzyme seeking and enzyme
amplification, ionic equilibria cations, local
concentration by interfacial ionic adsorption, DNA
binding, fat solubility, and barrier transmutation.
Numerical values range between 2 and 50 or more.

Btw esita mulle oma versioon sellest kuidas sinu arvates plutoonium (või muu darioaktiivne element) reaktorist selle töö käigus 'lekib'.

Vihje, mu eelmise posti punktile (3) ning ka punktid 1-2 seletavad seda.

See plutooniumi ja uraani näites kasutamine lähtus kahest asjaolust:

1. Esiteks see plutoonium ja uraani jutt käis hiljem ääremärkusena toodud ohu kohta, mida toob endaga kaasa õnnetus sellises vana tehnoloogiaga tuumajaamas.

2. Plutoonium ja uraan oli selles väites toodud kui ECRR riskiskaala ühe äärmuse näide (samuti oli tehtud ka nendes ülevaateartiklites artiklites, mis puudutasid neid tuumajaamade ümber tehtud uuringuid, teist illustreerivat ja konkreetsetes arvudes näidet mul ei olnud võtta). See oli iseloomustuseks sellest, et tavatuumajaama saaste ja see üliväike osa, mis sealt keskkonda satub (seal ka see saastehoidla uuring kinnituseks) on piisvalt ohtlik, et hoolimata oma OLEMATUST kiirgustasemest siiski kaasa tuua oluline terviserisk. Uutel juurutavatel tuumajäätmetel töötavatel el. jaamadel seda probleemi ekspertide hinnangul ei ole.

3. Last but not least: Palun konkreetselt välja tuua, kus ma olen öelnud, et töötav jaam lekib plutooniumi või uraani.

Seda ma ennem ei teadnud ja KA EI VÄITNUD NII, kuid üks kiiruga tehtud otsing näitab, et väited, mida Sa meelevaldselt minu suhu suruda üritad ei pruugigi nii absurdsed olla:

Uraan:
French Nuclear Firm Admits Uranium Leaks at Two Plants
Uranium Hexafluoride Leak at Honeywell Nuclear Plant
New uranium leak discovered at French nuclear site

Radioaktiivne triitium (väheohtlik aga siiski näitab, et tuumajaamad ei ole 100% suletud ja midagi pääseb sealt vahel välja ka):
Radioactive tritium leaking from 20 USA nuclear plants
A quarter of U.S. nuclear plants leaking


Ei tea mis on lekkinud:

Wiki Beloyarski tuumareaktorite kohta: There is an increasing concern about radioactive contamination around the power plant. Several hotspots were discovered in the region as the radiation monitoring effort was extended in recent years.

Jaamast võib välja pääseda terve trobikond neid erinevaid tehislikke radioaktiivseid elemente ning nagu ma olen püüdnud näidata võivad need ka ÜLIVÄIKESES koguses (seega radiatsioonifooni tuvastataval määral üle loodusliku fooni tõstmata) juba piisavad olla, et kaasa tuua eelnevates teadusartiklites viidatud tulemus, kus statistiliselt olulisel määral suureneb näiteks 5km raadiuses ilma õnnetusteta opereerinud tuumajaamast laste leukeemiajuhtumite arv. Looduslikku kiirgusfooni taset selle Saksa jaama ümber ei ületatud 5a jooksul kordagi seega jäi uurijatel ainult üle pakkuda, et teatud minimaalne kuid tervisekahjustuseks piisav hulk tehislikke radioaktiivseid elemente on siiski välja pääsenud- muud võimalust neid leide seletada ei olnud.

Ehk kuidas sulle selgeks teha... maha maetud tuumajäätmed võivad matmispaiga lähedal tõesti eraldada madalat radioaktiivsust läbi selle materjali mille sees nad on, KUID see on radioaktiivsus (kiirgus) mitte radioaktiivsed elemendid (ala uraani tolm) mis satuvad kekskonda eelneva näite alusel.

Nii, et sinu väärtõlgendused (mida vist vääralt ka minule omistasid?) minu välja toodud artiklis esitatud tulemustele nagu oleks see leid põhjustatud läbi seinte tungiv kiirgus ei päde. Kiirgus ei tunginud üheski uuingu piirkonnas vaatlusalaste aastate jooksul nii palju tuumarajatisest välja, et see oleks kordagi loodusfooni ületavana mõõdetav olnud ehk see ei olnud see faktor, mis eristas 5km ringi tuumajaama ümber muudset kontrolltingimuseks olnud aladest. Veel kord: seega jäi uurijatel ainult üle pakkuda, et teatud minimaalne kuid tervisekahjustuseks piisav hulk tehislikke radioaktiivseid elemente on siiski välja pääsenud- muud võimalust neid leide seletada ei olnud.

[Tiam]

Toon siia täienduseks juurde viite sellele postile, mis käsitles MOX (akronüüm sõnadest mixed-oxide ehk viitab kütusevarrastele kus on nii uraanoksiid kui ka plutooniumoksiid) kütusevarraste kasutamist Fukushima tuumajaamas ja selle võimalikust lisaohtlikusest selle kriisi kontekstis:

Sellest teemast pikemalt: TIME Magazine: MOX: The Fukushima Word of the Day and Why it's Bad News. Väljavõte põhipoindist:

.....But MOX is also temperamental. Physicist Arjun Makhijani, president of the Institute for Energy and Environmental Research in Takma Park, MD., spoke to TIME earlier in the week and heaped scorn on the Mark 1 reactors used at the Daiichi site. His criticism in that conversation was the comparatively flimsy (by nuclear reactor standards at least) containment vessels used in the Mark 1s. But he's no fan of the use of MOX either.

"This sort of fuel is more difficult to control than uranium fuel," he told the Augusta Chronicle. "The risk of accidental criticality are different. You have the same kinds of problems, they are just more intense with plutonium."

What Makhijani means by "accidental criticality," of course, is that the stuff just combusts more easily. That's particularly dangerous in a Mark 1, according to some studies. A report by the Sandia National Laboratories in Albuquerque, for example, found that in the event of a core meltdown, a Mark 1's containment vessel has a 42% chance of failing—a whole lot closer to a coin flip than you want with something like a nuclear reactor.
And when plutonium is dispersed into the wind you want to be pretty much anywhere else. As I reported last week, there are four kidns of carcinogenic isotopes released when a nuke plant blows: iodine-131, cesium-137, strontium-90 and plutonium-239. Plutonium is not only the most lethal of the four ("extrordinarily toxic" is how Dr. Ira Helfand, a board member for Physicians for Social Responsibility, describes it), it also hangs around the longest. It's half life is a whopping 24,000 years, and since radioactive contamination is dangerous for 10 to 20 times the length of the isotope's half.life, that means plutonium emitted in Fukushima today will still be around in close to half a million years.

That, more than anything, explains why the day began with flyovers by water helicopters. And that explains why we're likely to see a lot more of the same—at least until another Daiichi reactor starts to look even deadlier.

Teaduslikke väiteid juurde eelnevale artiklile kinnituse mõttes, et äkki jällegi kellegi arust kehva ja sobimatut allikat viitan ning äkki keegi jälle peab selles artiklis põhiliselt tsiteeritud füüsikut Arjun Makhijani taas mingiks blondeeritud peaga Jaapani aferistiks (ma ei tea kui hea see Times Magazine allikana on aga selle artikli sisu oli minu hinnangul arukas, mida kinnitavad ka alltodud kinnitavad faktid):
[quote="Artiklist: Küppers, C. and M. Sailer: 'MOX-Wirtschaft oder die zivile Plutoniumnutzung', IPPNW, 1994, p.38 | Inglise keelne tõlge "The MOX Industry or The Civilian Use of Plutonium," C.Kueppers & M. Sailer (IPPNW, 1994, p.64)"] In November 1992, a fuel rod was broken through a handling error, and MOX dust was released during the mounting of MOX fuel rods to fuel assemblies in the fuel fabrication facility adjoining the MOX facility in Dessel, Belgium. In the event of such accidents, if the ICRP recommendations for general public exposure were adhered to, only about one mg of plutonium may be released from a MOX facility to the environment. As a comparison, in uranium fabrication facility, 2kg (2,000,000mg) of uranium could be released in the same radiation exposure. A one mg release of plutonium can easily happen during various smaller incidents.[/quote]

Lisaks siia juurde kahtlasest allikast aga akadeemiliselt tunnustatud Dr. Robert Bowman eksperdihinnang olukorrale, kes ütleb selle 40min jooksul korduvalt suhteliselt kindlalt, et asi on Jaapani siseselt juba hullem kui 1986 Tšernobõlis ning ülejäänud maailma jaoks sõltub suhteliselt palju sellest kust poolt puhuvad tuuled ning kas saaste satub kõrgematesse atmosfääri õhuvoogudesse : 15min Video 3 osalisest 40m usutlusest (2osa 3st, neist kõige informatiivsem)
Sellest eksperdist (Robert Bowman) Wikipedia andmetel:

Robert M. Bowman (born 1934) is a former Director of Advanced Space Programs Development for the U.S. Air Force in the Ford and Carter administrations, and a former United States Air Force Lieutenant Colonel with 101 combat missions. He holds a Ph.D. in Aeronautics and Nuclear Engineering from the California Institute of Technology.

[qwerty009]

Enne jooksen vasikaga võidu

[Kapten Trumm]

Ma ise arvan, et Narva põlevkivijaamade korstnatest on Mendelejevi tabeli alumist otsa läbi aetud päris mitme Tsenobõli jagu.

Arvutage kokku, kui ei usu

[qwerty009]

http://www.youtube.com/watch?v=6nbEFhPV ... re=related

[Avatar]

Kuna siin kandus vahepeal teema Eesti peale, siis lihtsalt tekkis selline mõttelend.
Kuivõrd mõjutaks Eestis paikneva tuumareaktori olemasolu Eesti otsustusvabadust võimaliku sõjalise konflikti korral? Oht saada puruks pommitatud põlevkivikatlad versus oht saada radioktiivset suitsu välja ajav reaktor on erineva kaalukategooriaga. Praeguste Jaapani sündmuste järgne tuumapaanika võimendab seda vahet. See et säärane katastroof mõjutaks ka ründajat ennast, või oleks majanduslikult lollus, ei ole eriti oluline.
Tegemist on täiendava survevõimalusega potentsiaalse vastase käes, kusjuures Eestil võimalus millegagi usaldusväärselt tõrjuda puudub ja tõenäoliselt jääbki puuduma. Lõppkokkuvõttes taandub kõik sellele, kellel on tugevamad närvid ja mis usutakse olevat tõsi. Näiteks, et võimalik ründaja ei ole kunagi hoolinud oma inimestest, maad on tal hulgim ja mõistusega ei haara, samas, kui iga eestlane on väärtus, pärast 7 klassi tuumakatastroofi ei ole Eesti suures osas enam elamiskõlbulik ja oleme pragmaatilised.
Kindlasti on vastase poolne teostamislävi erinev tuumarelva kasutamisel ja tuumaobjekti pommitamisel tavarelvastusega.

[qwerty009]

Sama hästi võiks see 'venelane' kelle sa vihjad oma enda reaktori 100km kaugusel Eesti piirist pilbasteks lasta - tulemus oleks kõigile sama. Kui paari aasta pärast kerge analüüsivõime tekib, siis saad ehk aru miks konflikti puhul sellest reaktorist esimese asjana eemale hoitaks.

[Faust]

Huvitav, kus nüüd on foorumlane Eldrp, kes vaenlase rünnaku puhul oma tuumajaama õhkimise teooriat kinnitas.

[Tiam]

Huvitav, kus nüüd on foorumlane Eldrp, kes vaenlase rünnaku puhul oma tuumajaama õhkimise teooriat kinnitas.

Eldrp siin foorumi käigus tekkinud arutluste tulemusena tekkinud plaan oli tunduvalt peenem kui vaid tuumajaama õhkamine- see sisaldas kuskil Narva jões või Peipsil ankrus olevatel alustel olevat tuumajaama, mis õhitakse ja lastakse triivima Peterburi suunas. No heidutus missugune, kui see tuul vaid õigelt poolt puhuks (et keegi valesti aru ei saaks ma 100% iroonitsen).

[araterI]

[oleeg]

Kuule araterI, see on nüüd küll ilus ja värviline pilt, kuid mõni sõna seletuseks võiks juures olla

Tiam on siia postitanud hulgaliselt lugemismaterjali, kuid teema pealkirja vaadates oskan vaid õlgu kehitada ... Mitte et postitused teemaga seotud poleks...

terv
o

[TTA]

Kuule araterI, see on nüüd küll ilus ja värviline pilt, kuid mõni sõna seletuseks võiks juures olla

Tiam on siia postitanud hulgaliselt lugemismaterjali, kuid teema pealkirja vaadates oskan vaid õlgu kehitada ... Mitte et postitused teemaga seotud poleks...

terv
o

Näeb välja nagu mõne Eesti geograafilise punkti tuuleroos. Ilmselt oli mõte postituse taga see et tõenäolisem on saasta puhumine itta kui läände

[Avatar]

Sama hästi võiks see 'venelane' kelle sa vihjad oma enda reaktori 100km kaugusel Eesti piirist pilbasteks lasta - tulemus oleks kõigile sama. Kui paari aasta pärast kerge analüüsivõime tekib, siis saad ehk aru miks konflikti puhul sellest reaktorist esimese asjana eemale hoitaks.

Tänan, et te mulle lootust annate. Ma ei saa kahjuks teie suhtes sama lahke olla. Teie üleolev suhtumine nimelt takistab teil inimestega normaalselt suhelda ja kuivõrd teie enda arvates on kõik kõige paremas korras, ei ole siin ka mingit paranemist loota. Te vastasite enda tõstatatud küsimusele. Minu oma ei pannud te tõenäoliselt isegi tähele.

[Tegelane5]

stagna, 20.03.2011 16:43
tegelt polegi erinevusi nii palju kui arvatakse. Kõik me ( vanemad inimesed) kirusime südamest venelaste lohakust ja armetut tehnilist taset Tshrnobõli tuumaõnnetuse likvideerimisel. Polnud korralikke kaitseülikondi, polnud kaugjuhtimisel tehnikat, mis oleks suutnud tossavad-hõõguvad reaktorirusud maha jahutada. Toodi tohutuid inimohvreid, et et katastroof raamidesse suruda.Helikopteripiloodid pidi lendama otse tossava reaktori kohale, et heita sinna liiva-boori-pliisegu ja said rängalt kiiritada.Mehi aeti nagu kariloomi reaktori katusele meeletu kiirituse kätte, et visata labidatäis radioaktiivset rusu katuselt alla ja joosta siis nii kiiresti kui jalad võtavad eemale.
Nüüd Jaapanis, 25 aastat hiljem, täpselt sama asi ! Kus on kaugjuhitavad veekahurid, millega saaks reaktoreid jahutada ?Kus on kaugjuhitavad õhulaevad ( kasvõi helikopteritest stabiilsemad dirizhaablid), millelt saaks ohutult reaktorit matta kui vesijahutus ei õnnestu? Pole neid kuskil. Samal ajal loeme kuidas kaugjuhitavad lennukid suudavad ülitäpselt vaenlase objekte pommitada, isegi mehitamata mehhanisme Kuul on võimalik Maalt juhtida ja nüüd ei saada mõne reaktori ohjeldamisega hakkama, kus piisaks palju lihtsamast tehnikast?!
Küsimus pole tehnilises võimekuses vaid ülbuses. Venelased ei osanud oodata, et nende reaktor niiviisi õhku lendab. Jaapanlased ei osanud oodata, et olukord võiks nii kriitiliseks minna, et inimesed enam reaktori lähedale minna ei saa ning vaja oleks kaugjuhitavaid mehhanisme.
Ülbus , juhmus ja igasuguse ettenägemisvõime puudumine on ühised nimetajad mõlema õnnetuse puhul.Ning kahjuks peavad selle juhmakuse eest maksma inimesed, kes pole tuumajaama projekteerinud ega vastuta ohutute päästemeetodite väljatöötamise eest.

Delfist
Ise hakkasin ka mõtlema kas on üldse niisugust spetsiomm tehnikat millega saaks uue Tsernobõli väiksemate inimohvritega kokku lükata?
Eesti tuumajaama kohapealt:
Kuskohast need surmaminejad võetakse, praegused Tsernobõli veteranid saavad mingit lisatoetust üldse? Pomerants tõenäoliselt soovitaks kaalikat süüa nagu aidsihaigetel. Eespool räägiti rohelistest rehepappidest, vaevalt et nood tuuma propageerijad palju altruistlikumad on.

[Tiam]

Neutron beam observed 13 times at crippled Fukushima nuke plant

But the measured neutron beam may be evidence that uranium and plutonium leaked from the plant's nuclear reactors and spent nuclear fuels have discharged a small amount of neutron beams through nuclear fission.