Ajateenistuse pikkus ja väljaõppe küsimused

[hummel]

Pole nõus sellega, et 6 kuuga saab hakkama ja et tavaline sõdur ei õpi peale esimesi kuid enam midagi. Küsimus on selles, et kas, kuidas ja mida talle peale SBK-d õpetatakse.

kõik mu sõbrad, kes selle KV kohustuse viimase aasta paari jooksul läbinud on räägivad nagu ühest suust, et 1-3 kuud jääb ikka seda täiesti tühja aega sinna teenistuse hulka.

Nii täna ongi. Kahjuks! EKV-s pannakse ajateenijate väljaõppe korraldamisel ja läbiviimisel liiga palju rõhku metoodikale ja bürokraatiale, aga mitte sisule.
Veebel või leitnant see ja see loeb õppekavast välja punkt see ja see ning teda ei koti absoluutselt, et ajateenijatel on juba peale esimest 10 tundi lagedal põllul roomamise tehnika tegelikult selge. Ei, ta laseb tuimalt roomata ikka see 30 tundi ära - õppekava ju näeb ette ja koolituskaart kinnitatud. Staabi väljaõppesektsioon vaatab samamoodi - kooskõlastamiseks esitatud tunniplaanis on 30 tundi roomamist - täpselt nagu õppekavaski. Tubli! Kursuse lõpus kannab allüksuse juhtkond kõrgemale ette, et õpe on tehtud plaani järgi ja eesmärgid täidetud, kuigi varustus oli jälle vilets. Tubli!


Mida kirjutasin, ongi kahjuks igapäevane reaalsus. Lohisev või tegelikult ka vähemlohisev õpetamine, kuid juurde täiesti tuim ning tüütav drill. Korralikku, huvitavat ja läbi mõeldud koostööõpet ja situatsiooniõpet (action-etapp) aga praktiliselt ei tehta. Tunde viib läbi mõneaastase staažiga n-ltn/n-vbl/srs. Kõrgemad ülemad, kes omavad vb laiemat pilti ja kogemust, tegelevad väljaõppe asemel paberitööga. Haruharva, kui keegi neist tundi kontrollimas käib ja siis ka märkused pigem administratiivsed, kui sisulised.

Kui hakatakse aga ükskord tegema seda oodatud situatsiooniõpet, siis see käib meil tüüpiliselt nii, et stiilis 2-3 kaadrikaitseväelast jookseb rühma positsiooni ees võpsikus ja mängib, andke andeks, lolli. Paar pauku ja vaenlane missugune! Tehtud!

Aga mida mõtleb vaene ajateenija oma ajateenistuse enamuses tuimale drillimisele kulutatud ajast?
Mõtleb, et 1-3 kuud olekski võinud lühem olla, sest tuimalt harjutatud sai juba ammu piisavalt ja midagi huvitavat kokkuvõttes ka eriti polnud!

[jackpuuk]

Herr Hummeli jutuga nõus. Tekkis aga küsimus, vene kroonus sai taktikat joostud, et seda nägu. Kuna olin RPG mees, siis jäi lihasmälusse täielik totrus, lahingrivisse hargnedes pidi RPG mees jooksma rännakrivist kõige kaugemale (st. kõige raskemini koormatud võitleja).
Kuidas meie oma kaitseväes on see lahendatud?

[hummel]

Et asi ei tunduks kellelegi lihtsalt "hummeli ulgumisena", panen siia ka väikese näite.

Hiljaaegu sai aidatud nõu ja jõuga kaasa NABK läbiviimisele, mille käigus peaks toimuma loomulikult tore metsalaager, kus õpitakse-harjutatakse kaitset ja rünnakut.
Pisut enne laagrit (st et dokumentatsioon oli juba kinnitatud) toimus vist pea tunniseks veninud nõupidamine, kus üks osapool selgitas kangekaelselt teisele, et ei ole mõtet teha rühmadele lihtsalt plaanijärgselt tunde-drille omaette, vaid tuleb teha situatsiooniõppelist koostööd. Algul valitses samamoodi arvamus actionist, et las 2-3 kaadrikaitseväelast jooksevad ja mängivad vaenlast ja paugutavad (ja rühm paugutab vastu) ning mis mõte on korraldada mingit lahingut. Äkki ikka ei täida eesmärki jne jne. Kuulusin loomulikult sinna leeri, kus sooviti õppe-eesmärkidest ja plaanidest enam huvitavat loomingulisemat lähenemist ja actionit, et ajateenijal oleks ka huvitav ja meeldejääv.

Jäime sedakorda peale! Üritus kujunes lõpuks nii, et planeeritud kaitse ja planeeritud rünnak ning liikuvkaitse (viivitus) ja kiirrünnak (rünnak käigult) sobitati omavahel. Üks rühm kahest õppis korraga ühte ja teine teist ning lõppes asi iga päev koos vastava actioniga. Vb ei saanud paberil olnud õppe-eesmärk tõesti 100% drillitud, aga sellevõrra enam jäi ajateenijatele kindlalt meelde reaalses õppelahingus juurde kogetu ja õpitu. Tuli nati isegi oma peaga mõelda. Madin oli iga kord päris ägedaloomuline ja sai ka pisut improviseeritud. Nagu kohapeal ja ka hiljem aru sain, läks ajateenijatele väga korda, jäi igati positsiivselt meelde ja motivatsioon sai hea.


Mis granaadiheiturisse puutub, siis minumeelest peaks see meil sõltuma iga kord konkreetsest JÜ määratud rännakrivistusest, et kuhu ta vastavalt ahelikku hargnedes jääb.

[jackpuuk]

Siinkohal on kaadrile vist mõtlemisainet , jao ellujäämine rännakul sõltub ju suuresti tema hargnemisvõimekusest? Suht vigane kui automaatur potsatab seeru kõrvale maha, aga RPG mees lidub 20+ meetrit.
Üks küsimus tekkis veel, kas meie oma kaitseväes vahetatakse erialasid?
Dessantuuras oli RPG puhul lisaõppeks SVD ja vastupidi. RPK puhul oli nendest 1 lisaks. Automaaturid said tavaliselt RPG mehe abilise väljaõppe.

[hummel]

Üks küsimus tekkis veel, kas meie oma kaitseväes vahetatakse erialasid?

See on hea küsimus tegelikult!
Minuteada on nii, et peale SBK-d on sõduritel mõnenädalane erialakursus (EK), kus siis üks jalaväejao mees õpibki ainult kuulipilduriks, teine granaadiheituriks, kolmas laskur-sanitariks ja neljas vist lihtsalt laskuriks (seejuures on igale õppesuunale vaja ka eraldi instruktorit).
Minu nägemus on, et iga jao liige peab saama vähemalt rahuldava baasettevalmistuse kõigile oma jao relvadele-tegevustele. Kui EK on näiteks vist 4 nädalat, siis näiteks 1 nädal õpivad kõik KP-d, 1 nädal TT-d, 1 laskur-sanitari asju ning esimene nädal on selline üldine osa. Väljaõpe on nii ka ajateenijale huvitavam ja sisukam.

Samas on sõdurid juba õppinud KP ja TT relva ka SBK ajal (isegi miski test oli... minumeelest vähemalt KP peale). Et kas ja palju on vaja üle nämmutada pidevalt ning mis tasemel. Tekib jällegi see tüdimuse teema, millest paar postitust tagasi kirjutasin.

Muidu mina liidaks tänase erialakursuse ja jaokursuse üheks jaokursuseks, mis kestaks kokku u 6 nädalat. Siis rühmakursus 6 nädalat ja kompaniikursus 8 nädalat.

[mongol]

Üks küsimus tekkis veel, kas meie oma kaitseväes vahetatakse erialasid

Noh, vähemalt ühes allüksuses korraldatakse see erialakursus ikkagi sedaviisi, et nädal õpitakse TT-relva (2 erinevat), nädal KP. Lisaks mõlema relvaga taktikaliselt maastikul ja ka positsiooni ettevalmistamine. Viimane nädal laskmine, võimalusel saavad sõdurid ka vähemalt paari peale ühe "päris" TT-paugu ära teha (sõltub, palju TT-lahingmoona on).
KP-moona õnneks jätkub, seda saavad kõik mehed lasta.

Kursuse lõpuks peaks sõdur olema suuteline tegutsema vajadusel nii soomukitõrjujana kui kuulipildurina. Toimib, kuigi hilisemas teenistuses TT-ga kahjuks kokkupuuteid ei ole, aga see on juba ühel teisel põhjusel.

[jackpuuk]

Noh, TT on suht peenike värk ja ka suht kiire ununema (eriti kui ainult 1 pauk tehakse väljaõppe ajal). Ise teate neid tuulesuuna korrigeerimisi, tagantuulega vist potsatas granaat enne sihtmärki maha ja vastutuulega lendas üle, tuul paremalt, siis läheb ka granaat paremale ja vastupidi loomulikult. Mul sellest küll 22 aastat möödas ja hakkab meelest minema, KUID mina opereerisin 2 aastat RPG-ga. See polnud tavaline, meil toimusid kord kolme kuu jooksul kuuajalised granaadiheitjate kogunemised (pataljonis) ja ainult üks sell oli kõik see 2 aastat minuga samal rajal, ülejäänud kõik vahetusid. Hindan enda toonaseid oskusi keskmisest natukene pädevamaks, kuidas hindaksite meie ajateenija väljaõpet selle taustal? Minu pilgu läbi peaks ajateenija saama lisaeriala väljaõpet vähemalt kord kuus (äärmiselt soovitatava lahinglaskmisega, olgu siis või kipsikamakaga), seda just nii lühikest väljaõppe aega silmas pidades. Kas füüsilisi eeldusi võetakse arvesse erialasid määrates? 60 kg. normaalses toitumuses mehepoeg eeldatavalt ei kanna 40 kg. varustust sama pikka vahemaad seljas kui normaalses toitumuses 100 kg. vennike. Jutt käib ikka ajateenistusest, mitte proffidest . Tehakse EKV-s kasvõi mingil määral vahet?

[Kapten Trumm]

Minu 2 kopikat värske koalitsioonileppe juurde

-2% on muidugi hea, saaks 2018. aastaks kergjalaväearmee vahest relvastatud kah. Kuid see eesmärk on kaugel ideaalsest ja vajalikust.

-kampaania korras kaadri arvu suurendamine (jätame kõrvale vandenõuteooriad hiilivast palgaarmeest) on risti vastupidine käik sellele, mis teha vaja oleks - rohkem kasutada reserviste sh reservohvitsere, sest neile pole vaja 365 päeva aastas palka maksta ja soliidseid püsikulusid tekitada. Tegelikult tuleks kaadri arv lukku lüüa ja seda mitte enam kasvatada.

-ajateenistuse 6 kuud. Mingit 2 lendu aastas sellega ei kaasne, toimub lihtsalt reakoosseisu oskuste allalaskmine Soome eeskujul (kui muidugi intensiivsust tohutult ei tõsteta). Lisaks käriseb ebaõiglaselt suureks vahe spetsialistide ja ülemate teenistusajaga, mis toob kahtlemata kaasa "tohutu tungi" nendele ametikohtadele.

-Jägala linnak on muidugi tore - ainult kui sellega ei kaasne mastaabisäästu taotlust, vaid on lihtsalt ühe pataljonihakatise ringi tõstmine teise kohta, siis.....dengi na veter.

-Jägala linnak

[mongol]

Noh, TT on suht peenike värk ja ka suht kiire ununema (eriti kui ainult 1 pauk tehakse väljaõppe ajal). Ise teate neid tuulesuuna korrigeerimisi, tagantuulega vist potsatas granaat enne sihtmärki maha ja vastutuulega lendas üle, tuul paremalt, siis läheb ka granaat paremale ja vastupidi loomulikult./---/Tehakse EKV-s kasvõi mingil määral vahet?

Vastus sulle:
Kui sa mõtlesid oma jutuga seda, et mul laseb sõdur ühe paugu ajateenistuse jooksul TT-relvast, siis arvesta seda, et me ei kasuta RPG-7 (M-69). Need kurinahad teevad jah tuulega igasugust nalja.
Meie kasutame suuremaid torusid, mida tuul praktiliselt ei mõjuta ja ajateenijast sõdur saab 99% juhtudest oma esimese (ja viimase) paugu seisvale sihtmärgile ilusti pihta.

Eesmärk ongi, et mees saaks maitse suhu, mitte väljaõppinud tankitõrjujaks. Sama lugu ka kuulipildujaga - saavad hakkama, aga überspetsiifilisi nüansse ei pruugi hiljem enam mäletada. Kordava väljaõppega peaks kõik aga ilusti "tagasi tulema".

[Lemet]

Et ei tuleks kohe juttu harjutusväljakute puudumisest, siis nt Rootsis ringi reisides olen näinud, kuidas armee harjutas oma formatsioone (tankid+jalavägi) kohalikus asulas teedel (vajadusel peatati liikus) ja inimesed suhtusid sellese ku elu loomulikku ossa.

Viimati Stokis käies toimus selline tramburai Stoki südalinnas sadama lähedal ümber staadioni ning keegi ei pidanud kümneid laigulises vormides kiivri ja relvadega ringitraavivaid noorsande millekski eriliseks.

[tommy]

Et ei tuleks kohe juttu harjutusväljakute puudumisest, siis nt Rootsis ringi reisides olen näinud, kuidas armee harjutas oma formatsioone (tankid+jalavägi) kohalikus asulas teedel (vajadusel peatati liikus) ja inimesed suhtusid sellese ku elu loomulikku ossa.

Harjutavad küll jah...
Kuid nad ei tee seda teps mitte sellepärast, et neil harjutusväljakud puuduksid....
Ka meil on mitmeid juhuseid olnud, kus on harjutatud asulates.

[Kapten Trumm]

Harjutavad küll jah...
Kuid nad ei tee seda teps mitte sellepärast, et neil harjutusväljakud puuduksid....Ka meil on mitmeid juhuseid olnud, kus on harjutatud asulates.

Sattusin kord juttu puhuma ühe suurõppuse korraldustiimi mehega ja too ütles, et täitsa hullumaja, mõnedki omast arust head ideed on läinud selle nahka, et küll Maanteeamet ei kooskõlasta ja küll ei saa maaomanikuga kokkuleppele, vähegi jõukamad omavalitsused ei taha kuuldagi jne jne. Sestap need õppused enamasti perifeerias toimuvadki ja Kevadtormi Tallinna lähivaldades pole mõtet oodata. Lihtsalt perifeerias pidid olema maaomanikud ja muud osalised leplikumad.

Justkui oleks see KV erabusiness, mis pole kellegi asi. Miskipärast ma kahtlen, kas nt Rootsis on samasuguseid probleeme?

Kujutan ette, kui täna peaks Maanteeamet oma sildade ja tunnelite projekte KV huvidest lähtudes koostama, oleks seakisa taevani. Rootsi ja Soomes on tavaline, et lõhkamiseks on augud ette ära puuritud (kui on kiire, pole aega graniiti/betooni puurida).

[tommy]

Sattusin kord juttu puhuma ühe suurõppuse korraldustiimi mehega ja too ütles, et täitsa hullumaja, mõnedki omast arust head ideed on läinud selle nahka, et küll Maanteeamet ei kooskõlasta ja küll ei saa maaomanikuga kokkuleppele, vähegi jõukamad omavalitsused ei taha kuuldagi jne jne. Sestap need õppused enamasti perifeerias toimuvadki ja Kevadtormi Tallinna lähivaldades pole mõtet oodata. Lihtsalt perifeerias pidid olema maaomanikud ja muud osalised leplikumad.

Sul paistab olevat isu ainult negatiivse järele...Ja on see vist ka ainus mis mõttes mõlgub.
Elu ei ole paraku must ja valge.
On negatiivseid kogemusi meil ses vallas...loomulikult. Ja nii mõnegi mehe suhtumine üllatab vahel ebameeldivalt.
Kuid on ka piisavalt positiivseid kogemusi. Ja viimaste aastatega üha rohkem ja rohkem.
Ehkki, olukord Rootsis on vist tõesti eeskujulikum. Kuid nad ka "oma riiki" oluliselt kauem mänginud.
Muide, kaitseväelased on oma harjutusi läbi viinud näiteks ka Tartu linna tänavatel. Minul on raske Eesti suuruselt teist linna perifeeriaks pidada...

Aga suhtumise asi. Kui meeled on suunatud ainult negatiivse leidmisele, egas siis sinna muud eriti külge hakkagi...

[Kapten Trumm]

Kui oleks vaja asja parandada (mida sa ei eita ju?), siis kumba peaks tegema:

1. otsima kohti, mida saaks parandada
2. kiitma, kui korras kõik on

Nende hulgas, kes oma riiki on samakaua mänginud, on ka väga hiilgavaid näiteid, kus eimillestki on korralik asi tehtud. Näiteks siin läbi käinud Singapuri või Iisraeli armee.

Kui Iisraeli armeel olnuks samasugused kuluprioriteedid nagu Eestil, oleks nad ammu Vahemerre lükatud. Kui sa oled tähele pannud, siis igas teemas olen ka kribanud, kuidas peaks olema minu arust.

Seega katsuks sisuliselt asjast rääkida, mitte pugeda taolise süüdistamise taha, eriti kui endal eriti ideid pole. Minu unistus on igatahes see, et kui pensionile lähen, siis oleks siin respekteeritav armee. Mida praegu ei ole ja ma ka ei näe, et samamoodi jätkates seda tuleks. Mulle meeldib siin väga elada ja ei kavatse siit kuskile emigreeruda ega oota ENSV taastulekut. Kuulasin Ansipi viimast kõnet, et kui me ehitaks sama tarmukalt kaitset kui majandust, siis me saaks varsti teiseks Iisraeliks.

Nüüd sorin natuke mälus....."rootsi rämpsu" teemas minumeelest asusin ma seda "rämpsu" kaitsma ja kui hakati maha tegema SHORADi hanget, siis kiitsin kahe käega ostule takka. Vahest on ka sinu pilk selektiivne. Selles, et KV üks arengu probleem on ka fundamentaalne (kulude struktuur), ei kavatse ma aga oma arvamust muuta, sest selleks pole mingit alust. Eestis on liiga palju palgalist seltskonda, tegevus on liiga laiali loobitud ja liiga vähe sunni/vaba tahte kasutamist riigikaitses ning see on üks põhjus (igihalja "mille arvelt"), miks meil pole tänini mingit tõsisemat relvastust/varustust suudetud soetada. Me sööme hulga raha ära ja me pole nii rikkad, et sellist palgalist seltskonda ülal pidada.

[EOD]

Aga ajateenijate efektiivse kasutamise näide, kusjuures väikese ressursikuluga, on Eestis ju täiesti olemas.
Vist ei ole kahtlust, et SOR-i kohalolek Ida- Virumaal oli küllaltki määrav selles, et seal oblastit ei moodustatud. Praeguseks on ka sealne venekeelne elanikkond aru saanud, et EV-s ja EL-s on parem elada kui jõe idakaldal. Seetõttu ka Eesti riigi vastaseid kisakõrisid paistab seal vähem olevat kui Tallinnas.
Õhtustel tänavatel oli kindlasti rahulikum liikuda kui seal nähti SOR-i patrulli.
Massiürituste turvamiseks polnud vaja politseiametnikke põhitööst eemale kiskuda.
Oleksoloogiasse laskudes oleks Pronksiöö sündmuste eel reservistide arvel saanud rügemendi täielikult komplekteerida. Kompaniidest oleks saanud pataljonid ning massilised korrarikkumised oleks kiiresti maha surutud.
Ja ka paraadide armastajad võivad võrrelda SOR-i marssimist tänapäevasega.
Sõja puhul tagalaobjektide kaitse, diversantide ja muu sarnase seltskonna püüdmine...
Boonusena veel hulk noori mehi, kes olid saanud politsei algväljaõppe ja näidanud ka, mis mehega tegu. Hindamatu politseikaadri reserv.
Ja milliste kulutustega see oli saavutatud? Kasarmu-, söögi- ja riietuskulud samas suurusjärgus Kaitsejõududega, kuid kaadrit vaid paarkümmend inimest. Paar sõiduautot, mõned veoautod. Nõukogude päritolu kergerelvastus. Ja ülesanded said täidetud.
Jah, relvastust oleks võinud olla rohkem ja paremat. Samuti jäi sellealast väljaõpet ilmselt väheks, sest laskemoonakulu normatiivid olid naeruväärselt väikesed...
Kuid kõik ülesanded said täidetud ja probleemide ilmnemisel otsiti lahendusi, mitte ei kasutatud neid tegematajätmiste õigustamiseks.