Rene Toomse: Eesti ja sõjaoht?

[Kapten Trumm]

Elukutseline, alalises valmisolekus pataljon. (Nagu Toomas juba pakkus) pluss, kaitseliitlastest fanattide grupid.
Ei mingit ajateenistust

Võitluses ülekaaluka vastasega on põhimõte "do not present a viable target". Kui enamik ressurssidest (Läti KV näitel) saab olema suunatud sinna pataljoni, siis võib esimeseks käiguks olla Iskanderite salvo. Peale mida jäävad järgi aastaid alafinantseeritud "fanatid" oma 50ndate Rootsi relvadega, sest kogu raha läks "proffide" järjest kasvavate palga- ja varustusnõudmiste katteks (nagu Lätis on juhtunud).

Katseid neid kiirkorras kopteritega kohale vedada väldib kindlasti üks MiG-31 paar kuskil Peipsi taga õhuruumis, relvastatud kaugmaa R-33 rakettidega. Me näeme seda asja radarilt ning ilmselt jõuab mõistus koju, enne kui antakse käsk 30 mehega täidetud lendavate sihtmärkide õhku tõusmiseks.

neile proffidele kõvasti Spike ja NLAWE'e, ilma muu (ajateenistus)süsteemita peaks selleks raha küll jätkuma.

Jätkub ka koos ajateenistusega, kui mitte tegeleda rahvusvaheliste fantaasiate, vaid asjaga. Arvuta meie "taktikalise õhutranspordi võimekus" ja "soomusmanöövervõime" Spikedesse ümber ja sa näed, et mitte neid ei jätku ka KL-lastele, vaid neid jätkub piisavalt hävitamaks kõik, mis mootori jõul ja soomuse kaitsel siia sõita üritab. Võime hävitada ise märkamatuks jäädes 1000 ühikut soomukeid nädalas heidutab märksa rohkem, kui soomusbrigaad, mis iseseisvas sõjas tõenäoliselt 2-3 päevaga ilma kütuse ja laskemoonata jääb. Või helikopterid, mille parim shanss on siit Rootsi putkata. Ilma raskerelvade ja soomuseta jäänud vastase jalavägi on aga igati kohane "palja tilliga reservistidele" oma humanitaarabi relvadest nottida (kasutades ära 7,62x51 moona ja suurema täpsuse eelist).

Siinkohal ma ei väida, et muud relvastust pole vaja, aga pragu natuke asja analüüsides ja natuke tulevikku ette kujutades tundub, et sedasi tehes lähtume "first things first" põhimõttest ehk ostame seda, mille cost/kill suhe parem on ja jätame nõrgemad asjad pärastiseks.

Ideaalne vastukäik Pihkva-meeste ootamatule avantüürile.
Seda meil juba üritati. Sina karjusid kõige kõvemini..

Pataljoni liikumine on:
1. kergesti avastatav (ka vastase airborne asset'ite poolt) (eskalatsiooni teema, vt eespool)
2. pakub käegakatsutavat (viable) sihtmärki
3. peab liikuma üle poole Eesti, mis muudab ta ideaalseks sihtmärgiks õhuvaenalsele.
4. vajab sildasid

Näiteks õhusõjas ei lähe ükski tervemõistuslik inimene lahingusse nt 18 km laskekaugusega Sidewinderitega relvastatuna, kui vastane lajatab 70 km tagant sulle AMRAAM-e. Täpselt sedasama üritataksegi meil teha, saates vananenud ja kergelt relvis jalaväepataljone idanaabri soomusbrigaadide vastu. Kindlasti on võimalik vastu panna, aga see pole jätkusuutlik. Soomusbrigaadidega soomusbrigaadide vastu me lähemad 25 aastat kindlasti ei lähe. Ega tegelikult lähe ka 10 a pärast.

Do not present a viable target.

[Qtec]

Kui Sul on mahti olnud jälgida viimaste dessantnikute õppused, siis esimene faas on olnud ikka õhu- ja suurtükiväelöögid, millele järgneb dessant. hummel mainis juba siin teemas varem Luugat. Kui Pihkva kandi mehed hakkavad tulema, siis küll nad ka Luuga meestele teada annavad ja need juba pika maa pealt triibuliste särkidega meestele katet teevad.

Ikka ,ikka.
Nii algab vististi jah.
Kõigepealt õhu/suurtükivägi, dessant, motolaskurid, soomus, logistika.
Et lõpetame selle jama ülekäte läinud Pihkva-meeste avantüürist...kes märkamatult ja täiesti lambist äkki Võru eeslinnas on.

Nii, et alustab esimesel päeval õhu/suurtükivägi, teisel päeva dessant, kolmandal motolaskurid, soomus ja logistika .... väga mugav.

Mis siis, kui õhuvägi/suurtükivägi alustab 15min. enne dessanti ning motolaskureid? 15 minutit ja muudaks see midagi, selle tsenaariumi asemel, et leiame järsku Pihkvalased Kupi värava tagant? Minu arust nagu eriti ei muuda, pigem on tõenäolisem, et oleme veelgi rohkem segaduses ning halvatud tänu lennuväe tegevusele. Sest vaatame tõele näkku, varemalt käsitletud dessantnikud järsku Kupi väravas ja voolamas üle Narva silla, on veel positiivne tsenaarium, mis ei halva koheselt kogu riiki.

[Kapten Trumm]

Küsimus on mõtteviisis.

Kui me omade tegevuste ja sõnadega väljendame, et me valmistume (ja oleme mingi tasemeni valmis) tõrjuma klassikalist kriisiaegset invasiooni etteteatamisega 3 kuud, siis provotseerib see vastast mõtlema kategoorias "aga prooviks kiirvarianti" või "Zapad 20... teist vaatust".

Kiirvariant pole aga meile eriti mugav, sest see eeldab tohutult hästi/kiiresti töötavat mobilisatsioonisüsteemi (osalenute memuaarid räägivad RÕKidest midagi muud kui kiire ja õlitatu) ja võimet olukorda ohjata, kuni asjad valmisolekusse saavad. Vastasel on vahendeid küll ja veel seda protsessi ruineerida.

Ja pruukis "endistel luurajatel" (Toomse pole ainuke, kes seda teinud on) tõsta auditooriumis pliiats püsti ja küsida "aga mehed, mis saab siis, kui vastane tuleb teistmoodi ja ei hoiata 3 kuud ette", kui mõttetöö või argumentatsiooni asemel algas pasa loopimine - alates rühmaülemaks tembeldamisest kuni lihtlabase vastase eest eelduste tegemiseni ("aga neil pole mõtet tulla"). Mina ei eeldaks midagi.

Probleem algab kõrvade vahelt. Me ignoreerime sündmusi, mis on meile ebameeldivad - kuid ega ignorants veel nende tõenäosust mõjuta.

[Lemet]

Et lõpetame selle jama ülekäte läinud Pihkva-meeste avantüürist...kes märkamatult ja täiesti lambist äkki Võru eeslinnas on.

Miks "ülekäte läinud"??? Täidavad ainult käsku ja kas nüüd märkamatult, aga takistamatult kardetavasti küll. See, et taoline sündmuste võimalik areng kellegi plaanidesse ei mahu või vastukarva on, ei muuda seda ju "jamaks".

[planet64]

Eks sellest on tingitud ka tavakodaniku kesine arvamus meie kaitsevõimest kui suudame reaalset kaitsevõimet näidata vaid piisavalt pika eelhoiatuse olemasolu puhul, mobilisatsiooni läbiviimisel ja liitlaste siiameelitamisel. Sõjaväelaste asi on käsku täita ja kui neilt küsitakse, mida tehakse suhteliselt ootamatu rünnaku puhul, siis pole nende asi väita, et sellist olukorda ei saa tekkida. Kahjuks ei selgu leitud postitustest , miks on osa seltskonda vastu KL rühmade ja võitlusgruppide relvastamisele kaasaegsete tõhusate relvadega, millega saaks ka kiirelt ootamatustele reageerida. Põhimõte võiks olla lihtne: kui leidub vabatahtlikke, kes leiavad aega ja soovivad panustada väljaõppesse, siis neile võiks ka vastavad riistad osta. Kui keegi juba suudab ka raskesoomustehnikat rajalt maha võtta ilma ise end mõtetult ohtu seadmast, siis see omaks ka eeskuju andvat väärtust, mis väärib järgitegemist teiste vabahtlike poolt. Sellest saaks ka lihtsurelik aru kui kilomeetri tagant suudab isegi vähese väljaõppega mees tanki ära kustutada ja vast sedasi hakkaks see arvamus tasapisi sulama, et meist loetud tundidega üle sõidetakse.

[tommy]

Miks "ülekäte läinud"??? Täidavad ainult käsku ja kas nüüd märkamatult, aga takistamatult kardetavasti küll.

Mida ikka siis endale ette kujutatakse.
Hästi, tuleb Pihkvast(muideks, diviis on see veel ainult nime poolest) pataljoni või paar jagu selle, kes BMD'l, kes muul transpordil.
Täiesti ootamatult, näiteks homme. Ei eelne sellele poliitilisi/majanduslikke jamasid, sõjalisi ähvardusi ja provokatsioone.
Lihtsalt, homme 7 juunil, 2011 hakkavad tulema.
Tulevad, lasevad "paar DOS'i ära"/kas õhku või inimeste pihta???/, hoiavad enda käes mõnd hoonet....ja edasi???
Õigemini, siis tagasi. Ja mis on selle ürituse mõte??
Mida sellega saavutatakse
Kui dessantlased äkki tagasi ei saagi??
Kui tee juba tõkestatud..(ma tean, mõne mehe mõtteis pole me millekski suutelised, aga äkki siiski)
Küte neil siis kah juba lõpukorral..(no äkki tõmbavad mõnest tanklast)Mehed väsinud.
Siis tuleks nad siit ära tuua.(kui on enam, keda tuua) Tähendab, vaja jalule ajada mis..??
Sisuliselt kogu sõjamasin.
Seda aga päeva/paariga ei tee.
Järelikult, tuleb seda ennetavalt teha.
Kuid see jälle võib mõttetuks/võimatuks muuta dessantlaste "lambist" külaskäigu.
Kuidas siis ikkagi..??

[jackpuuk]

Tommy, kuidas sulle ükskord kohale ei jõua, et naabril ei seisa erinevalt meist pool aastat kasarmud tühjad. Vaid on pidev eri aegadel kutsutud kutsealuste rotatsioon, kellest vähemalt osad on väljaõppe saanud (erinevalt meie omadest, kellel pole sellist ülekatet). Ja kuna kasarmud tühjana ei seisa, siis on seal kogu aeg mehed püssi all. Ei ole vaja moppi korraldada, vaid panna mehed autodesse, rongi jne. Mis on selles nii keeruline, et see kohale ei jõua?

[Madis22]

Tähendab, vaja jalule ajada mis..??
Sisuliselt kogu sõjamasin.
Seda aga päeva/paariga ei tee.
Järelikult, tuleb seda ennetavalt teha.
Kuid see jälle võib mõttetuks/võimatuks muuta dessantlaste "lambist" külaskäigu.
Kuidas siis ikkagi..??

Miks ei tee? Pisut enam kui 70 aastat tagasi plaanis Eesti ajada oma kaitsevägi jalule kolme päevaga ning lootis tänu mobiliseerumise kiirusele saavutada paariks nädalaks venelaste suhtes arvulist ülekaalugi. Venelastel pole tarvis mobilisatsiooni korraldada, mehed on kasarmutes olemas. No saabuvad teised pataljonid mitte Pihkva omadega koos, vaid 4-6-8 tundi hiljem. On neil vaid 3-4 dos-i moona korraga kaasas. Sellest pole hullu, kuni siinpool kedagi tegelikult vastuhakkamas ei ole, kelle pihta seda moona kulutada.

[toomas tyrk]

Teema hakkab oma arendustes jälle absurdi jõudma. Nagu see juba liigagi tihti sedasorti "fantaasiateemadega" juhtub

Katseid neid kiirkorras kopteritega kohale vedada väldib kindlasti üks MiG-31 paar kuskil Peipsi taga õhuruumis, relvastatud kaugmaa R-33 rakettidega. Me näeme seda asja radarilt ning ilmselt jõuab mõistus koju, enne kui antakse käsk 30 mehega täidetud lendavate sihtmärkide õhku tõusmiseks.

No nüüd sa valisid küll ühe halvima võimalikest kombinatsioonidest helikopterite vastu võitlemiseks. Räägi meile siis sellest ka kuidas avastab MiG 31 radar maapinna lähedal lendavaid sihtmärke, sama R-33 rakettide radarite kohta, samuti milline on R-33 manööverdusvõime lennu lõppfaasis.

Tegemist on küll "kaugele" tegutsemiseks mõeldud asjadega, ainult et need asjad peavad ka olema suured ja hästi nähtaval. Millegipärast võrdlevad ka venelased ise neid AIM-54-ga. Mitte AMRAAMiga.

Mis puutub aga Sinu paljukirutud "taktikalise õhutranspordi võimekusse" - hm, sul on olemas ilusad ja hästirelvastatud võitlusgrupid, mis asuvad laiali (hajusalt) üle kogu Eesti. Nüüd vastane ründab Eestit ütleme 2 tugevdatud pataljoniga. Soomukid, tankid, liikursuurtükid, mobiilne õhutõrje jne. 2 erinevast suunast.

Kuidas Sa toimetad need oma hajutatud võitlusgrupid piisava kiirusega nende 2 pataljoni teele, et nad suudaksid seda õigeaegselt "kulutama" hakata? Rääkimata sellest, et Sa siin jutlustad isegi kogu nende soomuse hävitamisest. Nende pataljonide teel või selle läheduses on vaid üksikud grupid.

Ja nagu mainitud juba sama postituse alguses - madalalt lendavat sihtmärki on suht-koht raske avastada ka kaasaegse tehnikaga. Keegi ei käsi sul oma koperdisega kilomeetri kõrgusel tiirutada...

[hummel]

Esiteks tahaks juhtida tähelepanu minu materdajatele, et ma pole siin teemas veel kusagil öelnud, et meie siinsed riigikaitsjad on halvad ja mittekohusetundlikud. Lihtsalt ma ei soovitaks ka teisel pool piiri tegutsevaid militaarvormikandjaid lambakarjaks pidada. Arvestades tausta, on tegemist ilmselt üsna külmavereliste enesekindlate tegelastega, kelle jaoks ei oleks ka homme käsu peale Võrru sõitmine mingi uskumatu teema.

76. diviisi ametlik koosseis on u 9500 hinge. Koosseisus ühtlasi 2 komplekteeritud dessantründepolku, suurtükiväepolk ja punt üksikuid erialapataljone-roode. Mismõttes see vaid "nime poolest" diviis on, ei tea. Lisaks on Pihkva külje all 2. eriotstarbeline (spetsnaz) brigaad u 900 hingega. Vladimisrkis on 25. motolaskurbrigaad, mille koosseisus on ette nähtud u 4300 inimest (iseasi, kaguel nad formeerimisega on) ja Lugas veel 9. suurtükiväebrigaad ja 1 raketibrigaad...

Oluline, et on olemas vastusevariandid mitmesugustele võimalikele stsenaariumidele ehk universaalsus ja pandlikkus.

Kui vastane teab, et valmistuksime konfliktiks pikalt ja põhjalikult mobiliseerudes, üritab ta kas veel rohkem jõude koondada või ette jõudes üllatada. Pikka ja lohisevat ning kallist kampaaniat ei taha vist keegi täna enam naljalt ette võtta.
Lihtsam oleks hoida maksimaalset salastatust ja olla valmis üllatama. Üllatades peab tegutsema aga enam-vähem nende jõududega, mis on piiri lähistel käepärast, sest ilma suurema tähelepanu keskmesse sattumata pole tänapäeval võimalik brigaade liigutada.
Piiri lähistel (100 km) paiknevate üksuste üllatamisvõimele mängimine omakorda tähendab, et kallaletungi esimeses faasis kasutatavad ressursid on piiratud ja kui kaitsjal on ette valmistatud efektiivsed operatiivsed vastumeetmed, muutub plaani edukus küsitavaks.

Mina ise näen, et piiri taga paiknevate regulaarüksuste reageerimisvõimele on võimalik adekvaatset vastukaalu tekitada ainult oma regulaarüksuste reageerimisvõimele panustades. Kaitseliitlastest mingite toimivate allüksuste kokkukutsumine, relvastamine, varustamine, motoriseerimine ja ülesandele asumine võtab iga kell rohkem aega, kui vastava võime ja valmiduse saavutamine ajateenijatega, kes on nagunii koguaeg valmis. Tuleb vaid mõelda, kuidas katta teatud tühimikud ja muuta pisut süsteemi ja suhtumist.

Kaitseliitlastest on loomulikult ka kasu. Nemad peaksid samuti olema võitlusvalmis ja asuma esimesel võimalusel ajateenijatelt lahingutegevuse vastutust üle võtma, lisaks julgestama tagalat ja kõrvalsuundi võimalike eriüksuste ja haarete eest. Sisuliselt peaks KL lahingkompaniid võtma esimesel võimalusel üle kogu piirikattetegevuse.
Kolmas etapp oleks ajateenijatest allüksuste-üksuste reorg ja esimestest püssi alla kutsutud ja jõudvatest reservväelastest esimeste pataljonide formeerimine, lahinguvalmis seadmine ning lahingusse suunamine.

Tuletaks meelde, et sõdu alustavad ja ka mobilisatsioone kuulutavad välja poliitikud. Taolistest sammudest üritatakse aga iga hinna eest hoiduda, sest väe mobiliseerimine on praktiliselt vaenulik diplomaatiline akt ja võib olla provokatiivne. Lisaks on see väga koormav rahvamajandusele ja loomulikult kaitse-eelarvele.
Tuletame veel meelde, kas ja millal kuulutati üldmopp olukorra pingestudes välja Poolas 1939, Eestis 1939, NSVL-is 1941. Ainsad, kes vist ette jõudsid ja otsustada söandasid, olid soomlased 1939, aga neil oli lõunanaabrite näitel õppetund olemas ka. Kuidas oli Hollandis-Belgias, ei mäleta praegu, aga neil võis ka varem mobiliseerimiseks enam põhjust olla, sest madin käis ümberringi nagunii neist sõltumata.

[tommy]

Tommy, kuidas sulle ükskord kohale ei jõua, et naabril ei seisa erinevalt meist pool aastat kasarmud tühjad. Vaid on pidev eri aegadel kutsutud kutsealuste rotatsioon, kellest vähemalt osad on väljaõppe saanud (erinevalt meie omadest, kellel pole sellist ülekatet). Ja kuna kasarmud tühjana ei seisa, siis on seal kogu aeg mehed püssi all.

Ma ep teadnudki et meie kasarmud pool aastat tühjana seisavad...
Aga ära lase ennast häirida, Jack. Usu ikka edasi..
Ole kindel oma teadmistes, kuidas sealpool piiri kõik ikka suurepärane on.
Prizõõviga lausa ülekate.
Mis siis, et sealtpoolt üha rohkem hädaldamist kutsealuste värbamisprobleemide üle, pidevatest väeosade alakomplekteerituse jamadest, lahinduvalmiduse langusest.
Need peavad olema kontrate sepitsused.
Meie oma usku sellest langeda ei lase, ega ju....

Lihtsalt ma ei soovitaks ka teisel pool piiri tegutsevaid militaarvormikandjaid lambakarjaks pidada

Igati nõus sellega.
Kõige vähem pean ma sealseid asjamehi lollideks ja lambapeadeks.(no olgem ausad, eks neidki esine. Nagu meilgi)
Kuid ei pea ka mitte mingiteks supertegijateks.
Lihtsalt samasugused inimesed, oma igapäevaste jamade ja muredega. Mitte üldsegi lihtsamatega, kui meil siin...

76. diviisi ametlik koosseis on u 9500 hinge

Äkki paned ka tegeliku numbri..??
Minule on näiteks väidetud, et reaalne hingede arv venitab hädapärast polgu välja.
Ei väida esindavat ainuõiget tõde(loomulikult pole ise neid üle lugenud), kuid väitja pani sellesama "diviisi" pagunid maha 2010 aastal kapteni auastmes...

[Kapten Trumm]

Teema hakkab oma arendustes jälle absurdi jõudma. Nagu see juba liigagi tihti sedasorti "fantaasiateemadega" juhtub ...

MiG-31 üks vastane pidi olema USA tiibraketimajandus, mis lendab polaaraladelt (nii allveelaevadelt kui pommitajatelt) NSVL siseosa sihtmärkide pihta. Kui ta saab hakkama Tomahawk raketiga, saab ta igal juhul hakkama ka NH-90 kopteriga, lennuprofiilid on analoogsed (ca 50 meetri kõrgusel), tiibrakett on kuni 100 korda väiksema RCS-i ja neli korda suurema kiirusega. Selle ohuga tuleb igal juhul arvestada.

Mis puutub aga Sinu paljukirutud "taktikalise õhutranspordi võimekusse" - hm, sul on olemas ilusad ja hästirelvastatud võitlusgrupid, mis asuvad laiali (hajusalt) üle kogu Eesti. Nüüd vastane ründab Eestit ütleme 2 tugevdatud pataljoniga. Soomukid, tankid, liikursuurtükid, mobiilne õhutõrje jne. 2 erinevast suunast.

Minuarust, kui toimuvad õppused Zapad-2.... või muu kahtlane liikumine, siis VG-d lähevad juba oma lähtealadele metsa ära, ilma RÕKi, ilma mobilisatsiooni, ilma mingi liigse kärata. Rühma on tuhat korda lihtsam vaikselt kohale viia kui pataljoni või kompaniid. Helikopter on taas palju lihtsam avastada kui Tartu maanteel üks auto reedese tipptunni ajal. Poliitikutel on neid kah rahulikum kasutada, sest avastamise risk on väike.

Kuidas Sa toimetad need oma hajutatud võitlusgrupid piisava kiirusega nende 2 pataljoni teele, et nad suudaksid seda õigeaegselt "kulutama" hakata?

Autodega sõidavad, taevas hoia. Kui igas malevas on üks VG, siis on mandril neid juba 14 tk, nendest pooled asuvad juba geograafiliselt pealöögi teljel (Tartu, Narva mnt) või on sealt max 100 km kaugusel (2h sõitu).

Rääkimata sellest, et Sa siin jutlustad isegi kogu nende soomuse hävitamisest. Nende pataljonide teel või selle läheduses on vaid üksikud grupid.

1 grupp - ütleme 2 Spike ER laskeseadet ja 50 varuraketti. Kokku 4 veoautot. Pataljon sõidab roodu kaupa, igal roodul tugevduseks juures tankirühm. Pataljoni peale tankirood (kokku 12 tanki). See on mingi 12 MTBL/BMP-d ja neli tanki. I dont see the competition here.....isegi ilma sildu õhkimata.....

Pataljoni ÕT rühm oma Igladega on sellise rünnaku vastu suht kasutu. OK-tankid võivad olla kaitseüsteemidega, aga kui BMP-d koos jalaväega auti lüüa, pole neist tankidest ka enam suurt abi.

Ja nagu mainitud juba sama postituse alguses - madalalt lendavat sihtmärki on suht-koht raske avastada ka kaasaegse tehnikaga. Keegi ei käsi sul oma koperdisega kilomeetri kõrgusel tiirutada...

Vt alguses.

Ma nüüd natuke utreerisin, aga selline asi on võimalik. KL VG kasutamine on põhjendatud, sest
1. tegu on absoluutse paremikuga KL-s, kellel ei ole probleemi "ei käi kohal".
2. nad on hajutatud ega paku käegakatsutavat sihtmärki, 90% vastase arsenalist on kasutu nende ennetavaks tabamiseks (jääb vist vaid mehed ühekaupa mõrvata).
3. nad lähevad maastikule ilma liigse kära ja tähelepanuta, mida ei saa öelda ei RÕKi ega mobilisatsiooni kohta.
4. mõned maastikul hajunud autod/mehed on keerulised avastada ja hävitada.

Mida väiksem/kergem üksus, seda kiirem deployment ja seda raskem avastada. Samas relvastuse areng lubab praegu rühmale anda võimed, mis meil on alles brigaadil.

[toomas tyrk]

Kui ta saab hakkama Tomahawk raketiga, saab ta igal juhul hakkama ka NH-90 kopteriga, lennuprofiilid on analoogsed (ca 50 meetri kõrgusel), tiibrakett on kuni 100 korda väiksema RCS-i ja neli korda suurema kiirusega.

Ei ole sama. Lennukõrgus ei võrdu lennuprofiiliga. Tiibrakett on kiirem ning oluliselt väiksema manööverdusvõimega. Samuti - MiG 31 loodi eelkõige Kaug-Põhja sõjateatrit silmas pidades. Avastada ookeni kohal lendavat sihtmärki vs avastada maastiku kohal olevat sihtmärki on kaks erinevat asja...

Minuarust, kui toimuvad õppused Zapad-2.... või muu kahtlane liikumine, siis VG-d lähevad juba oma lähtealadele metsa ära, ilma RÕKi, ilma mobilisatsiooni, ilma mingi liigse kärata.

Hm, alles Sa üritasid tõestada, et vastane ründab ilma igasuguse hoiatuseta. Nüüd hakkad läbi mängima stsenaariumit, kus me ikkagi teame ette, et vastane ründab.

Läheme ikka edasi vanas teemas. Ühel rahulikul varahommikul avastab Eesti piirivalve, et tõkkepuu taga seisab vene tankikolonn...

[Kapten Trumm]

Aga RCS jätsid tähelepanuta? Tomahawki oma on well alla 1 m2, NH-90 suurusel kopteril vähemalt hävituslennukiga samas klassis (10 m2 suurust pakuks). NSVL ajal väideti juhtumeid, kus MiG-23'd selliseid asju tegid (oluliselt kehvema võimekusega masin kui MiG-31).

Ja mis puutub siia manööverdamine, kui jutt on 1.3 km/sekundis (st palja silmaga nähtamatu) raketi visuaalsest avastamisest, mis tuleb ülalt alla, läbi pilvede ning kopteri RWR+ECM pole kaugeltki lennuki tasemel? Akadeemiline jutt.

Hm, alles Sa üritasid tõestada, et vastane ründab ilma igasuguse hoiatuseta. Nüüd hakkad läbi mängima stsenaariumit, kus me ikkagi teame ette, et vastane ründab

OK, ootamatult, 2-3 tunniga on mehed paigas ikkagi. Võru omad jäävad esimese pataljoni jaoks hiljaks, Tartu omad jõuavad viimasel minutil ning Järva+Viru omad jõuavad juba sillad mineerida ja end sisse seada. Mobiiltelefonid, raadioside jne jne jne, mitteametlik "valmidus", tehnilisi võimalusi jagub.

[toomas tyrk]

Look-down-shoot-down olukorrast rääkides on RCS siiski üsna vähetähtis. Pigem isegi vastupidi - liiga suur tundlikus hakkab segama mürast ja kõrvalsignaalidest seda 1 ja olulist välja filtreerida...

Radariavastussüsteem on ka igal kaasaegsel (transpordi)helikopteril peal. St, kui kopter jääb radari jälgimise alla, siis on sellest piloodil kohe signaal. Ja järgnevalt tuleb lihtsalt teha manöövrid jälgimise alt väljumiseks. Helikopter võib halvimal juhul ka näiteks maanduda. Liikumatu objekt - ükski ÕÕ rakett ei võta

Kui palju suudab üks VG seda tugevdatud pataljoni ikkagi kinnipidada/pidurdada? 2 Spike'i seadeldist ning 50 raketti - vrdb max 2 raketti korraga. Millele ilmselt peab järgnema positsioonivahetus...