Palgad

[hummel]

Jah, muidugi on põhiküsimus mitte selles, kes saab presidendilt kol või mjr auastme, vaid selles, mis auastme ametikohad on RA struktuuri sisse kirjutatud.

Praegu peaks olukord olema selline, kus kpt ametikohti on kindlalt märksa rohkem, kui ltn omi, kuna isegi mjr ametikohti oli vist (?) isegi pisut vähem, kui kpt, kuid ikka veel rohkem, kui ltn. Kol-ltn ametikohti on kindlalt vähem, kui ltn ja kol ametikohti omakorda vähem, kui kol-ltn.
Umbes sama lugu vanemallohvitseridega. V-vbl ametkohti on pea poole rohkem, kui vbl omi, kuna st-vbl ametikohti on juba vähem, kui vbl omi ning ül-vbl ametikohti on KV peale vist vaid paar tk.
Kujutava algelise suhtelise graafiku tegin teise teemasse.

Päris nõus ei tahaks olla, et see ongi normaalne, et meie ohvitseride ja vanemallohvitseride personalipüramiid on poolenisti "tagurpidi".
Kas nüüd järgmist auastet peaks olema 3-5x vähem, kui eelmist, on hea küsimus, kuid märgatavalt rohkem ei tohiks siiski ka olla, kui räägime KV RA arengust ja juhtimiskvaliteedist. Kui need 2 asja juba RA lonkavad, võib teab-kui-suuri SA plaane teha, aga süsteem kokkuvõttes eriti hästi toimima ei hakka.

Toome lihtsustatud näite.
Keskmises pataljonis oleks keskmiselt 5 kompaniid keskmiselt 4 rühmaga ja u 5 staabiosakonda (tegelikult mõnel pool rohkem, mõnel pool vähem).
- Kompaniis on näiteks u 5 vbl, 1 v-vbl, 5 ltn, 1 kpt (srs-instruktoreid praegu ei arvesta) ametikohta.
- Staabis on näiteks u 5 v-vbl, 1 st-vbl, 5 kpt, 2 mjr ametikohta. Lisaks pataljoniülem kol-ltn.
Kokku saame pataljoni kaadriks 25x vbl, 10x v-vbl, 25x ltn, 10x kpt, 2x mjr ning 1x kol-ltn.

Esmane järeldus oleks, et kpt/v-vbl kohti ei peaks olema ega ilmselt saagi olla 3-5x vähem, kui ltn/vbl omi, kuid 1,5x vähem oleks väga OK. Tänase seisuga oleks noh 1,01x ka täitsa OK.
Mjr ametikohti pataljoni tasemeni praktiliselt ei ole, kuna kpt ja v-vbl on üsna mõõdukalt. KV ebaloomulikult priske mjr ja v-vbl ametikohtade arv viitab täna tegelikult justnimelt suurele pataljoni tasemest kõrgemate staapide arvule, kuna väga väike ltn/vbl arv vähesele rühmade-kompaniide arvule.

Päris ilma vahepealsete (KRK/brigaad) staapideta ei saa, kuid kas neid peaks ikka olema nii palju, kui praegu, on hea küsimus. Võime pugeda reservväe maski taha, kuid see on pigem põhjendus, kui argument. Kas RA riigikaitse jätkusuutlikkus tuleks ohvriks tuua reservväe juhtimishordide (pagan teab, kui juhtimisvõimeliste) ülalpidamisele?
Nagu olen mitu korda kirjutanud, tuleks tõsiselt kaaluda 1 brigaadi/KRK taseme staabi kinnipanekut. Laigulistes ringkondades on enam juttu olnud Põhja KRK staabi ebaefektiivsusest ja osalt ka fiktiivsusest. Rühmajagu staabiohvitsere (kol-ltn/mjr/kpt) ja ametnikke. Kui viia Vahipataljonist üle kuppi (või virusse) JvKo ja allutada vahi Maaväest ümber otse KVPS SP teenistusele, kaoks Põhja KRK-l üldse suurem mõte. KRK mobilisatsiooni ja reservväe küsimustega tegelemiseks võib teha mõne lisaametikoha 1. JvBr staapi.

Normaalne RA kpt ametikohal teeniv isik peab olema võimeline rahuldavalt juhtima SA reservpataljoni (ja ltn SA kompaniid). Selleks pole vaja hulgi mjr staabiametikohti (kusjuures need ametikohad pole teadlikult tehtud reservpataljonide juhtimiseks, vaid kantseleitööks).
Et SA reservväe ja ka RA üksuste juhtimisse ei puutuks valimatult "igasugused" ohvitserid ja vanemallohvitserid, peab juba ltn-kpt ametikohal toimuma esmane selektsioon, mitte et ametis ülendamise surve on pidevalt suurem, kui reaalne peale kasvav personal võimaldab. Ütleme ausalt - teatud murdosa ltn/vbl ametikohal teenijatest praktiliselt ei tohikski eriti lihtsalt (sh vähemalt auastme vanuse täitudes) juba järgmisele ametikohale saada. Inimesed on erinevad. Mõned arenevad teenistuses ikka väga aegalselt ja mõne tase jääbki (hoolimata lõpetatud koolidest) RA rühma juurde. Kui aga edutame nad personalivaakumi (tagurpidi püramiid) tingimustes vältimatult kõrgemale, siis mõni ime, et ülevalt nö jama tootma hakatakse, kuna paljud alluvad aga peavad oma ülemaid teenistusküsimustes rumalateks ja saamatuteks ning mitte liiga autoriteetseteks. Ja sealt arenevad teenistuslikud vastuolud ja mured, mille pärast paljud vormi seljast visata tahavad. Nagu juba korduvalt on väidetud, pole sageli peapõhjuseks mitte niru palk, aga ka vilets teenistuskorraldus üksuses või väekoondises. Viimast kurdavad lisaks ka ajateenijad oma tagasisidedes.


Lõpetuseks tahaks meelde tuletada, et idanaaber, kelle personalipüramiid oli mõned aastad tagasi samamoodi väärakas, kui meie oma praegu, on (vanemohvitseride ägedast vastuseisust hoolimata) taolise püramiidi normaliseerimise ja seeläbi personalisüsteemi tervendamise reformi juba praktiliselt läbi viinud. Sellest on olnud foorumis ka juttu koos arvudega. Ka seal läksid esmalt löögi alla staabid ning kõige enam said rappi mjr ametikohad, kuna reaalsete pataljonide-roodude suhtarv üldpildis kasvas.

[Hjalmar Nelk]

Eks nyyd me kipume jallegi paari asja omavahel ara segama. Onneks oleme kindlaks teinud, et mitte meie president ei otsusta ohvitseride arvu yle, hea seegi. Miks aga meil siis kapteneid rohkem on, kui leitnante? Eks ta ole taiesti normaalne nahtus. Sama on ka Soomes. Ja neid pole vist ykski foorumlane syydistanud ylemaarases laiutamises. Yks pohjus muidugi reservarmee, kuid teine on ka rahuaegne teenistus. Veelkord - meie kaitsevagi ei ole up-or-out tyypi sojavagi, ehk siis kui jargmist auastet ei saa siis vaest valja. See tahendab, et inimest peab hoidma kaitsevaes vahemalt 50-da eluaastani. Oigemini - ei ole mitte mingit normaalset alust (jatame need vallandamised korvale) inimese vaarikaks reservi saatmiseks enne seda aega. Kui ta selleks hetkeks ei ole saanud majoriks, siis valja. Sellest see pyramiid viltu lahebki. Kuidas ka ei vaataks tahendab see vahemalt 25 aastast teenistust. 25 aastat nooremohvitserina? 25 aastat ilma igasuguse jatkuhariduseta? Kuidas me inimesi motiveerime 25 aastat teenima sisuliselt samadel ametikohtadel? Ja mis kasu oleks naiteks 48 aastasest kaptenist?

[hummel]

Miks aga meil siis kapteneid rohkem on, kui leitnante? Eks ta ole taiesti normaalne nahtus. Sama on ka Soomes. Ja neid pole vist ykski foorumlane syydistanud ylemaarases laiutamises.

Soomes on tõesti büroode hulk võrreldes tegevallüksustega suhteliselt suur ja võimalik, et meie tublid juhtivad vormikandjad ongi seat sure uhaaga šnitti võtnud. Soomes on normaalne, et "brigaad" on reaalselt vaid 2-3 pataljoni jagu kompaniisid, kuna vaid paar valmidusbirgaadi on RA enam-vähem komplektsed.
Keegi tuli ilmselgelt viljastavale ideele, et vot teeme ka nii: Kuperjanovisse jääb 4, Virusse 2, Vahisse 2 kompaniid (reaalselt on see asi kõik kokku väärt 1 pataljoni + pisut brigaadi osi). Põhjendus - Soomes ju kõik hea. Lisaks tehti Soome brigaadide eeskujul igasse pataljoni oma NAK/Jalaväekool, mis on küll hiljem ametlikest koosseisudest KVJ tahtel kaotatud.
Mel ongi EKV-s kahjuks väejuhtide-planeerijatega see häda, et üks raiub vaid vene, üks soome ja üks inglise või USA asja (kes kus õppinud või mille fänniks hakanud), aga analüüsi- ja sünteesivõime ning silmaring on nagu on.

Veelkord - meie kaitsevagi ei ole up-or-out tyypi sojavagi, ehk siis kui jargmist auastet ei saa siis vaest valja. See tahendab, et inimest peab hoidma kaitsevaes vahemalt 50-da eluaastani. Oigemini - ei ole mitte mingit normaalset alust (jatame need vallandamised korvale) inimese vaarikaks reservi saatmiseks enne seda aega.

Et pisut teisiti väljendudes on meie KV selline asutus, kus, andke andeks, aga iga tainas, kes isegi rühmas-kompaniis hakkama pole saanud, peab saama ikka majoriks (v-vbl/st-vbl)? Väga võimalik, et selles siis peitubki meie kaitsejõudude järjepideva "kööbaklikkuse" retsept! Jah, poputame teadlikult mingit "kolmanadajärgulise teenistusliku potentsiaaliga" pagunikandjat, võimaldades talle avatud uksed kõrgemale, kuid ühtlasi s**ume seeläbi ülevalt alla valguva p**aga hinge andekamatele noorematele riviohvitseridele ja -vanemallohvitseridele. Kuna ka palk (ega tagatised) pole just kinnihoidev, siis nii lähevadki paremad pead seda varem minema, mida rohkem mõningaid teisi edutatakse. Inimene on küll tähtsaim ressurss, kuid mainimata ei saa jätta, et nii kannatab ka kogu Kaitseväe RA ning SA teenistuslik- ning operatiivne-lahinguline võimekus.

Võiks lisada, et ega mõned KV ohvitserid ei soovigi minna esimesel võimalusel keskastmesse, vaid on nõus rahulikult pikemalt teenima ka nooremohvitserina vastaval ametikohal. Neid aga survestatakse, kuna on püsiv nõudlus kõrgemate ametikohtade täitmiseks.
Teisalt jälle mõni ohvitser, kes pole näit 15 a jooksul üheski kompaniis (rotatsioon...) end sõjaväelise juhina tõestada suutnud, läheb ilmset ise ära. Lahti lasta pole vb põhjust, aga kinni hoida ka otseselt mitte. Võimalus oleks, et viia ta 10 a pärast vahepeal mõnele muule ltn ametikohale, mis ei ole otseselt juhikoht, kuid taolisi ltn ametkohti KV-s praktiliselt pole.

Väga võimalik, et 2 lõiku tagasi nimetatud olukorra nahka läks ka esiti kõikvõimas Nõukogude Armee NSVL lõpukümnendil, millest jäid hiljem Vene Armeena järele pigem riismed. Vahendite puudusel hakati järjest vähendama tegevallüksuste arvukust/komplekteeritust, aga kuna vähendajad ise olid staabiinimesed, siis iseenda oksa nad muidugi saagida ei tihanud. Üldjoontes kulud väga märkimisväärselt ei vähenenud, kuid armee võimekus mandus märkamatult. Pärast tšetšeenidelt saadud õppetundi üritati midagi, kuid alles mõni aasta tagasi Gruusia sõja järel jõuti asjani. Võimalik, et Gruusia sõda vajasid just mõned teravamad vene poliitikud, kes otsisid armee korralikuks läbiraputamiseks lõplikku veenvat põhjendust, et ilmselgelt tõrksaid sõjaväelasi nurka suruda.
Siin on juba varem avaldatud personalimuutuste kava, mis kindlasti pole veel realiseeritud 100%, kuid kindlasti üle 50%, mis on isegi suur samm edasi.


Ligilähedane stoori Bundeswehriga, mis oli veel praktiliselt kuni aastatuhande vahetuseni sõjalises mõttes ikka väga tõsine argument. Peale lammutamist jäi figureerima hulk allüksusi või isegi üksusi, mis olid ametlikult olemas vaid laos ja paberil koos paari reaalse sõjaväelasega. Samuti tekitati ohvitseri ametikohtade päästmiseks aastakümneid (või rohkemgi) v-vbl/st-vbl kohaks olnud kompanii juhtgrupi ülema (praktiliselt kompanii S3) kohtadele lisaks eraldi ltn-KÜA kohad ning JÜ kohad tehti vbl/n-vbl kohtadeks. Oli veel muidki kantimisi ja kõrgendamisi. Lisaks mõnede patsifistidest poliitikute 6-kuuline ajateenistus, mis ostus lõpuks tänu lühidusele kasutuks ja lõpetati üldse.
Reaalselt aga oli armee personalikulu laes, üksusi/väekoondisigi veel üles lugeda hulgi, aga reaalne võimekus miinimumis. Nüüd siis tuvastati ja hakati nö saneerima. Bundeswehri on muidugi kärbitud ka viimase 10 a jooksul ikka väga halastamatult.


Tegelikult ei peagi põhieesmärgiks, et EKV-s oleks kindlalt püramiidne personaliolukord, kus kõiki järgmise auastme ametikohti on vähemalt 25% vähem. Oleks väga suur samm eeskätt juhtimiskvaliteedi paranemise suunas, kui kpt (v-vbl) ametikohti oleks ka 0,1% vähem, kui ltn ja mjr ametkohti omakorda pisut vähem, kui kpt.

Ja nagu kirjutasin, kannataks kindlasti vähendada staapide (st staabiametkohtade) arvu ja suurendada kompaniide arvu. Kuigipalju jääks veel raha palgatõusukski. Reservväe komplekteerimine juhtivkoosseisudega sellest ei vähene. Pigem isegi paraneb kvaliteet, sest just tegevkompaniide kaadri baasil on hõlpsam komplekteerida kvaliteetseid SA pataljonistaape (RA Ko juhtkonnad) ja SA kompaniide juhtkondi (RA R juhtkonnad). Praegu on meil RA Maaväes 5 KRK/Brig ekvivalent-staapi ja reaalselt vaid u 9-10 (keskmiselt 2-3-kompaniilist) pataljoni...
Ja nagu veel kirjutasin, siis likvideerides näiteks Põhja KRK staabi (+ Vahipataljonist JvKo), saaks selle arvelt luua hea tahtmise korral Viru ja Kuperjanovi koosseisu juurde mõned kompaniid, moodustades neist normaalsed pataljonid ning tagades 2 JvP väljaõpetamise aastas. Küllap saaks siit-sealt veel pisut õhku välja lasta. Aga selge see, et kaitseväelased seda ise vabatahtlikult teha ei soovi - kes oma istumisalust oksa ikka saeks?

[Hjalmar Nelk]

Hummel, see kõik on tore, aga võrdleme kogu aeg võrreldematuid asju ja räägime erinevatest asjadest samade mõistetega.

Esiteks püramiidist - vene armee tahab minna täielikult elukutseliseks. Nagu USA sõjavägi. Nagu ka Slovakkia jne. Ainult sellises sõjaväes on võimalik "õiget" püramiidi ehitada. Sellise püramiidi ehitamine nö õppesõjaväes (ehk siis kõige aktiivsemat ja nähtavamat perioodi inimese teenistuskohustusest kasutatakse üksuse väljaõpetamiseks, mitte aga selle üksusega sõdimiseks) ei ole lihtsalt võimalik. Muidugi annab asju paremini teha ja effektiivsemalt, aga ma räägin põhimõttest. Nii lihtsalt ei ole võimalik teha.

Edasi sellest tegevteenistuse pikkusest. Sa oled täiesti õigesti aru saanud - enne 50-dat eluaastat ei ole praktiliselt inimestest võimalik lahti saada. Nii on see paljudes Euroopa maades, näiteks Soomes ja Saksamaal. Midagi tuleb siis teha, et saada maksimum inimesest kätte selle teenistuse jooksul? Soome on lahendanud asja niimoodi, et nendel on sõel hästi tihe enne tegevteenistusse võtmist hästi tihe. Ennevanasti sai ajateenistuse jooksul ehk 10-20 % (ei ole kindel, aga umbes niimoodi) reservohvitserideks ja ainult neil oli õigus ohvitseriks kandideerida ja sealt sai umbes 20% sisse. Meie seda hetkel teha ei saa - ajateenistuse löbib vaid osa vanusegrupist ja ega Sõjakool viimased aastad teab mis populaarne koht kah pole. Saksamaal tehti asju teismoodi - võeti kõik tahtjad sisse ja siis hoitakse neid kuni 60+ eluaastani. Ning lihtsalt leitakse (mõttetut) tegevust. Ja suurendatakse staape/organisatsioone. Ja vägi on täis halvasti motiveeritud inimesi ning ära keegi ei lähe, sest kui lähed kasvõi päev enne oma pensioniliminekut ära siis kaotad korraga kõik ehk siis kogu riigipoolse pensioni. Vahva, mis? Ja pragu on nad nii suures kuses, et hoia ja keela. Samuti on see süsteem kasvatanud täiesti munadeta inimesi - põhiline käitumisliin on, et vigu ei tohi teha.

Eestis on asi vähe parem - meie saame inimestest juba lahti 50-dal eluaastal. Aga enne seda ei ole eriti reaalne. Ärgem rääkigem kurjategijatest, see on marginaalne grupp. Aga muidu? Võta meie atestatsioonisüsteem. Kui hästi seda kasutatakse? Kas sela on lahter "vastab ametikohale, aga ülendamiseks ei sobi ja seega võiks lahti lasta"? Tähtis on ju mitte ainult see, et ebavajalikest inimestest lahti saada vaid ka see, et nendest väärikalt lahti saada. Et neil ei tekiks mingit kehva maitset suhu.

Kirjutan hiljem edasi, hakkas kiire

[Lemet]

Esiteks püramiidist - vene armee tahab minna täielikult elukutseliseks

Sellest paistab küll tänaseks päevaks loobutud olevat.

[kaur3]

Kui võrrelda hummeli EKJ personaliprobleeme puudutavaid postitusi selle Randi võimekuste tabeliga, siis tekivad mul jälle küsimused meie sõjapidamise viiside kohta. Seda ainuüksi personaliprobeemide põhjal.



http://library.northsouth.edu/Upload/Me ... 0Power.pdf

[hummel]

Esiteks püramiidist - vene armee tahab minna täielikult elukutseliseks. Nagu USA sõjavägi. Nagu ka Slovakkia jne. Ainult sellises sõjaväes on võimalik "õiget" püramiidi ehitada.

Nagu avalikest allikatest on olnud võimalik välja lugeda, on VF relvajõud kutselisele armeemudelile ülemineku plaanidest esialgu teadmata ajaks loobunud. 2008 tõemeeli plaaniti, kuid läks untsu. Põhjus üldteada. Uute brigaadide struktuurid täidetakse ja on täidetud ajateenijatega, kes teenivad 12 kuud, kusjuures on taaskäivitatud ka ajateenijate-jaoülemate (seerude) kool, sest isegi neid ei jagu. Mis veel kokkuhoiupoliitikasse puutub, siis teatavasti kaotati Maaväes armee-diviis-polk-pataljon süsteem (v a mõned erandid) ja mindi üle armee-brigaad-pataljon süsteemile. Sellega kadus vahepealt üks palgasaajate-paberiliigutajate tase ja võimalik, et sealt tuli ka märgatav osa 70% võrra kärbitud mjr kohtadest.
Mis palkadesse puutub, siis seoses nende kärbetega on venelastel plaanis tõsta mäletamist mööda alates järgmisest aastast märgatavalt ka ohvitseride palku. Pole andmeid käepärast (need siin kusagil foorumis vist olemas), kuid palganumbrid hakkavad ületama EKV ohvitseride omi... Aiman selles ohtu meie julgeolekule.

Saksamaal tehti asju teismoodi - võeti kõik tahtjad sisse ja siis hoitakse neid kuni 60+ eluaastani. Ning lihtsalt leitakse (mõttetut) tegevust. Ja suurendatakse staape/organisatsioone. Ja vägi on täis halvasti motiveeritud inimesi ning ära keegi ei lähe, sest kui lähed kasvõi päev enne oma pensioniliminekut ära siis kaotad korraga kõik ehk siis kogu riigipoolse pensioni.

Minuteada asi siiski inimkvaliteediga nii hull ei olnud vähemalt siis, kui ma seal olin. Struktuuride-staapide-auastmete päästmisega seal muidugi tegeldi, kuid inimesi minuteada päris lampi ohvitserikooli ka ei võetud ja kinni ei hoitud. Sakslastel on muidugi see huvitav teema, et ohvitseri ametikohti oli allüksustes üldse vähe. 10 a tagasi oli ohvitseri koht vaid 1. rühma ülem ja kompaniiülem. Ülejäänud "ohvitserikohtadel" olid v-vbl. Nii kulges ohvitseride karjäär praktiliselt kuni kpt suhteliselt muretult ja takistusteta. Vb need saksa ohvitserid pole alati kõige teravamad, kuid kindlasti on nad meie omadest üle ohvitserilikkuse ja sisemise intelligentsiga.
Saksas on juba pikki aastaid tähtajalised lepingud ja paljud lihtsalt ise ei pikenda. Saan aru nii, et lepingu pikendamine/lõpetamine toimub reeglina vormikandja enda otsusel. Kõik ei saa majoriks. Näit saad kpt auastme/staažiga süsteemist väljuda. Lihtsalt ülendamise pärast üldiselt kedagi ei ülendata ja kui mees pole u 10-15 a jooksul ltn kohast edasi saanud, aga nooremadki on temast möödunud, siis ilmselt läheb vabatahtlikult. Saab kaasa teatud boonuseid ja ümberõppe dotatsiooni.
Saksased selgitasid ka, et ega üle 10 a RÜ-na tervisele eriti hea pole. Olen ise rääkinud 1 saksa kpt ja 1 v-srs -ga, kes ei varjanud, et teenivad oma lepingu lõpuni ja edasi ei plaani jätkata. Nad on oma panuse Bundeswehri andnud ja perspektiivi ei näe.


Kui tagasi meie kapsamaale tulla, siis minu nägemusel on EKJ-s pikka aega valitsenud RA personali alane segadus ja süsteemitus. Kas põhjuseks vähene kogenud militaarspetside hulk vastavates osakondades, ei tea.

Olen aru saanud, et meil on sageli RA ametikohti tekitatud ja ametikohtadele auastmeid määratud lähtudes kohapealsest personaliolukorrast ja konkreetsete isikute motiveerimisest ning kuidas on mingil allasutusel õnnestunud oma egoga läbi suruda.
Iga RA "pataljon" ja staap on saanud eksklusiivkoosseisu. Ühes osakonnas on 1-2 kpt/mjr kohta, teises samasuguses (tegemist enam-vähem samapalju) 4-5. Ehk mitte just süsteemne. Kuna aga palganumber sõltub teatavasti põhiliselt ametikoha auastmest ja inimesi hoitakse, on püütud mitmel pool nii kas ametikoha auastet kasvatada või siis lisandada kõrgema auastme ametikohti. Kes kopikat ei korja, rubla ei saa. Kopkas siit ja sealt ja ongi nii kpt, kui mjr ametikohti rohkem, kui ltn. Reserväele pole nüüd küll keegi mõelnud

Kui ohvitseride osas on veel mingi süsteem paika saamas, siis vanemallohvitseri ametikohate osas kehtib paras korralagedus. Ainsad kaljukindlad ametikohad on vist JÜ-instr = srs, RV = vbl ja KoVbl = v-vbl. Ülejäänutega on totaalne segadus ja neid on kergitatud täpselt nii, kuidas keegi on suutnud ära põhjendada-sebida.
Vanemallohvitser on üldse paljude vanemate ohvitseride jaoks üks laialivalguv nähtus, sest neid polnud ei nõuka ega soome armees, kus paljud hariduse saanud. Nii ei mõistetagi, kas v-vbl (eeldus u 15 a staaži, 2 juhtimiskursust jne?) sobiks kohvikeetjaks, kilejoonistajaks, mutrikeerajaks-õlinäpuks, laohoidjaks, kpt nõustajaks või tagalarühma juhiks??? Tulemus on, et v-vbl ametikohti on KV-s u 1,7x rohkem, kui vbl, samas st-vbl ametikohti 2,7x vähem, kui v-vbl, ning ü-vbl ametikohti vähemalt 27x vähem, kui st-vbl.
Palka tuleks aga maksta ja kellele võimalik, on vaikselt v-vbl koht tekitatud. Iseasi, kas juhtimisvastutus ja isegi isik oleks väärt rohkem, kui vbl või v-srs?
Ühes üksuses unustasid planeerijad vahepeal üldse st-vbl ametikohad RA koosseisust välja. Seal on tänaseks ka allohvitseride ärajooksmisest personalialane katastroof muidugi.


Pika ja lohiseva jutu kokkuvõtteks.
KV-s tuleb esmalt õppida RA personali planeerima ja süstematiseerima vastavalt riigikaitselistele, mitte individuaalsetele vajadustele - nii saab omajagu ressursse kokku hoida ja personalirahasid efektiivsemalt ümber suunata.
Ühtlasi hakkaks nii vaikset paika loksuma ka see vildakas personalipüramiid ja paraneks juhtimiskvaliteet, mis omakorda normaliseeriks töökeskkonda ja vähendaks kaadrivoolavust (mis ei sõltugi vaid palgast).

[TTA]

Esiteks püramiidist - vene armee tahab minna täielikult elukutseliseks. Nagu USA sõjavägi. Nagu ka Slovakkia jne. Ainult sellises sõjaväes on võimalik "õiget" püramiidi ehitada.

Nagu avalikest allikatest on olnud võimalik välja lugeda, on VF relvajõud kutselisele armeemudelile ülemineku plaanidest esialgu teadmata ajaks loobunud. 2008 tõemeeli plaaniti, kuid läks untsu. Põhjus üldteada. Uute brigaadide struktuurid täidetakse ja on täidetud ajateenijatega, kes teenivad 12 kuud, kusjuures on taaskäivitatud ka ajateenijate-jaoülemate (seerude) kool, sest isegi neid ei jagu. Mis veel kokkuhoiupoliitikasse puutub, siis teatavasti kaotati Maaväes armee-diviis-polk-pataljon süsteem (v a mõned erandid) ja mindi üle armee-brigaad-pataljon süsteemile. Sellega kadus vahepealt üks palgasaajate-paberiliigutajate tase ja võimalik, et sealt tuli ka märgatav osa 70% võrra kärbitud mjr kohtadest.
[/quote]

Tjaa, aga sinu ennemalt demonstreeritud pildike oli ju just sellest profiarmeele ülemineku ajast.

Kaptenite-leitnantite suhtest rääkides. Toon siinkohale väljavõtte kaitseväeteenistuse seadusest:

2) Ohvitseride põhiametikohad on:
1) kindrali auastmega ametikoht – kaitseväe ülemjuhataja ametikoht;
2) kindralleitnandi auastmega ametikoht – kaitseväe juhataja ametikoht;
3) kindralmajori auastmega ametikoht – Kaitseväe Peastaabi ülema ametikoht ja maaväe ülema ametikoht;
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]
4) brigaadikindrali auastmega ametikoht – õhuväe ülema ametikoht ja mereväe ülema ametikoht;
5) koloneli auastmega ametikoht – kaitseringkonna ülema ametikoht;
[RT I 2008, 35, 213 - jõust. 01.01.2009]
6) kolonelleitnandi auastmega ametikoht – pataljoniülema ametikoht;
7) majori auastmega ametikoht – staabiohvitseri ametikoht;
kapteni auastmega ametikoht – kompaniiülema ametikoht;
9) leitnandi auastmega ametikoht – rühmaülema ametikoht.

Kes täidavad sõjaajal rühmaülemate ametikohad? Kes täidavad sõjaajal kompaniiülemate ametikohad? Kumba täidab kaader, kumba reservistid?

[Kapten Trumm]

Oot oot, keda me seal Meegomäel õpetame (RRÜBKA)?

http://www.lahingukool.ee/kursused-ja-v ... enijatele/

See, et kaadri arv on justnimelt selline, et neist saavad SA allüksuste juhid, on muidugi suht odav vabandus. Palkade maksmise asemel tuleb reserviga tööd teha, kui Iisraelis ja Soomes saavad hakkama, saavad ka meil.

Tegemise küsimus. Kui aga seltskond ei ole huvitatud konkurentsist oma eksistentile, siis küll põhjusi leiab.

[TTA]

Oot oot, keda me seal Meegomäel õpetame (RRÜBKA)?

http://www.lahingukool.ee/kursused-ja-v ... enijatele/

See, et kaadri arv on justnimelt selline, et neist saavad SA allüksuste juhid, on muidugi suht odav vabandus. Palkade maksmise asemel tuleb reserviga tööd teha, kui Iisraelis ja Soomes saavad hakkama, saavad ka meil.

Tegemise küsimus. Kui aga seltskond ei ole huvitatud konkurentsist oma eksistentile, siis küll põhjusi leiab.

Millest sa aru ei saa? Meegomäel õpetataksegi reserv-rühmaülemaid. Kaadriohvitseride nappus on selline, et on küsitav kas kompanii kohta üle ühe jätkubki. Kustotsast sõjaajale orienteeritus odav vabandus on? Muidu ikka kisatakse et me armee on liiga RA struktuurile orienteeritud jne. Aga eks ikka räägitakse vaid sellest mis oma argumente tundub toetavat.

[Kapten Trumm]

Selleks, et kompaniiülemaid jätkuks, tuleb reservidega (kõva) tööd teha. Mitte tekitada juurde järgmist kaaderkoosseisu RA-l palgal hoidev instants. Ongi kogu "paradigma".

Nõrga ja ripakil reserviga intensiivse töö asemel kaadrile panustamine on ekstensiivareng - noh nagu Vene põllumajandus, kus Kasahstanis hariti steppe üles, samas mustmullavööndis kadus pool viljast enne kuivatisse jõudmist ära.

Ja täna on näha, et ekstensiivarengu kinnimaksmine jõukohane pole. Järelikult ainus variant on mis?

[TTA]

Selleks, et kompaniiülemaid jätkuks, tuleb reservidega (kõva) tööd teha. Mitte tekitada juurde järgmist kaaderkoosseisu RA-l palgal hoidev instants. Ongi kogu "paradigma".

Nõrga ja ripakil reserviga intensiivse töö asemel kaadrile panustamine on ekstensiivareng - noh nagu Vene põllumajandus, kus Kasahstanis hariti steppe üles, samas mustmullavööndis kadus pool viljast enne kuivatisse jõudmist ära.

Ja täna on näha, et ekstensiivarengu kinnimaksmine jõukohane pole. Järelikult ainus variant on mis?

Olen nõus et tükk aega reserviga ei tegeletud, aga ma ei saa nõus olla, et nüüd, juba mõni aasta ei ole tegeletud. Võibolla on sul kaitseliidus asjad teisiti, ei tea, selle organisatsiooniga oman kahjuks kokkupuudet vähem.

[hummel]

See SA reservväe küsimus ei ole RA personalisüsteemi probleemidesse puutuv teema, sest reservväelasi ei saa KV-s igapäevases 8-17 teenistuses ja väljaõppes kasutada. Õppustele saab küll kutsuda abiks, aga see hõlmab max 5-10% üldkoormusest. Keegi peab RA igapäevatööd ka ära tegema ja neid jagub.

Kui ajudega ja teenistuskogenud inimesed kallale lasta, on RA struktuur võimalik teha selliselt, et see töötaks efektiivselt nii RA, kui võimaldaks vajadusel SA koosseisudele sujuva ülemineku. Näiteks RA RÜ-dest saavad SA kooseisudes KoÜ-d ja RV-dest vastavalt KoV-d. Häda aga selles, et neid RÜ/RV-sid on meil RA struktuuridesse üsna vähe jäänud võrreldes staabitegelastega, keda sageli eriti SA allüksuste/üksuste juhtimisel kasutada ei saa.
Väidan, et keskmine tüüpiline reservohvitser ei saa ilma kaadri pideva juhendamiseta kompanii juhtimisega maastikul pooltki nii hästi (ehk rahuldavalt) hakkama, kui keskmine RA RÜ. Vähemalt enda poolt RÕK-idel nähtu-kogetu-kuuldu põhjal võib seda öelda. Miks, on pikem jutt ja ei kuulu teemasse.

Tjaa, aga sinu ennemalt demonstreeritud pildike oli ju just sellest profiarmeele ülemineku ajast.

Profiarmee või ajateenistuspõhine - märgatavat vahet ohvitserkoosseisus ei tohiks olla. Vahed tulevad vb madalamates auastmegruppides.
Nagu ka kirjutasin, siis ega neil täielikult see püramidiseerimine ja end mugavalt sisse elanud majorite-polkovnikute-kaptenite minemalöömine vast õnnestunud, kuid kui plaan täidetakse järgmiseks aastaks isegi 50%+ ulatuses, on pilt hoopis teine.

Eelnevas postituses jäi veel mainimata, et lisaks diviiside-polkude asendamisele brigaadidega pandi kinni ka mõnedki sõjaväeringkonna staabid.

[Kapten Trumm]

Kui ütlete, et kompaniiülem ja -veebel peavad olema ilmtingimata olema kaadrist (seepärast on kaadrit vaja x ühikut), siis tuleb tunnistada, et lõpptulemust veel ei ole. Üks põhjus on tõesti see, et tõsisema reservi õppega hakati tegema mitte väga ammu.

Kui 20 aastat oleks seda palehigis tehtud, siis me täna võiks tõsiselt rääkida reservistidest pataljoniülematest ja staabiohvitseridest. Mitte ainult KL "pataljonides", vaid ka KV reservpataljonides. KL on ses osas isegi KV-st ette läinud (formaalselt, mitte kvaliteediga). Jääb vaid loota, et uue bossiga ei toimu taaskord 180 kraadist pööret, kus kõik eelnev oli vale. Teine asi on ju see, et kõik on praktika ja tegelemise küsimus, kui eelarvest leitakse näiteks (utreerin) raha ühe õppenädalavahetuse korraldamiseks aastas, siis ei hakka seda praktikat (ja isegi pädevaid rühmaülemaid) eales olema.

sest reservväelasi ei saa KV-s igapäevases 8-17 teenistuses ja väljaõppes kasutada

Mis segab kasutamast nt (kvalifikatsiooni järgi välja sorteeritud) asendusteenistuslast pataljoni laomehena, autoremondimehena või kassapidajana? Need on täna ju kohati mehitatud kaadriga ja enamasti mehitatud palgatöötajatega tsiviilist? Ma räägin mitte KRA poolt suvalise lambakarja toomisest pataljoni ukse taha kord aastas, keda tuleb alles õpetada, vaid teatud tsiviilkvalifikatsiooni omavate (nt teatud koolide lõpetajate) spetsialistide väljasõelumisest ning neile teatavate teenistuskutsete esitamisest.

Minuarust segab seda täna peamiselt riigikaitsesüsteemi sisene tahtmatus muudatusi ellu viia (vähemalt nende vajadust aduda).

[hummel]

Kui ütlete, et kompaniiülem ja -veebel peavad olema ilmtingimata olema kaadrist (seepärast on kaadrit vaja x ühikut), siis tuleb tunnistada, et lõpptulemust veel ei ole. Üks põhjus on tõesti see, et tõsisema reservi õppega hakati tegema mitte väga ammu.

Reservväe komplekteerimise iseärasustest pole RA koosseisude kokkupanekul minuteada siiani lähtutud. Seda sellepärast, et kaadri RA ülesanded on märksa laiapõhjalisemad, kui vahete-vahel toimuvad RÕK-id, kuhu kaader peaks lülituma kas siis koosseisulisena või koolitajana.

Mis segab kasutamast nt (kvalifikatsiooni järgi välja sorteeritud) asendusteenistuslast pataljoni laomehena, autoremondimehena või kassapidajana? Need on täna ju kohati mehitatud kaadriga ja enamasti mehitatud palgatöötajatega tsiviilist?

Asendusteenistuslastest ei taha praegu tavaväeosas kuulda (vb Logistikakeskuses), kuid eks me kasutamegi valitud ajateenijaid remondimeestena. Seda kõike tuleks teha muidugi KV-s laiemalt ja tingimused peaksid olema pataljonide tasemel märksa paremad.
Osa peab siiski jääma ka kaadri pärusmaaks. Ehk näiteks remondirühma RÜ ja RV peaks olema kaader ja lisaks paar nö kaadri-srs-instruktorit. Srs palga peale aga normaalsed remondimehed tulla ei taha ja nii üritatakse võtta või võetakse tööle suvalisi mutrikeerajaid v-vbl -ks ülendatud soojale ametikohale, mis lööb paigast ära püramiidi. Teine osa suvalised tsivilistid, kes ajateenijatega tegeleda ei suuda. Mõtekam oleks vist kehtestada remondiallüksustes teenivatele vormikandjatele-instruktoritele mingi märgatav lisatasu...

Veel üks häda seisneb selles, et meil pole praktiliselt jalaväepataljone KV-s. On ju laiali üksikud kompaniid, mille juures pole igapäevaselt ette nähtud ei remondiallüksust ega kööki. Nii saab Jv ajateenijatest normaalne remondivõime olla vaid JvP tagalakompaniis, mis resideerib Võrus.
Suurtükis meil on muidugi oma üsna adekvaatne võime olemas, sest meie patareid ei asu, jumal tänatud, mööda maad laiali.