Vanu pabereid sorteerides sattus näppu leht pealdisega: Täiesti salajane.
Lehel küsimustik ,Kas räägitakse Laidonerist halba või head ja kes need või teised mehed on.Ühesõnaga kohalik informaator on pidanud igal nädalal vastava lehe täitma ja kuhugile saatma.Tegu 1934 aastal välja antud blanketiga.Kahjuks on lahtrid täitmatta jäänud.Huvitav,kes siis Laidoneri kandidatuuri eest nii hoolega seisis.
Laidoner riigivanemaks
-
Mathias Lutz
- Liige
- Postitusi: 609
- Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
- Kontakt:
Laidoner pidi saama Eesti Vabadussõdalaste Liidu ja Ühinenud Põllumeeste kandidaadiks 1934 aasta valimistel, kuid teatud põhjustel (seotus Harju Panga pankrotiga ja muud) esitati siiski Larka. Laidoner esitati asunike ja keskerakonna poolt. Muide, Vabadussõdalaste vastaskandidaatide Laidoneri ja Pätsi vastast kampaaniat korraldas Hjalmar Mäe.
Siin üks haruldane plakat, mis haakub täpselt antud teemaga. Trükitud 1934.
http://www.pilt.ee/view/623224/
Siin üks haruldane plakat, mis haakub täpselt antud teemaga. Trükitud 1934.
http://www.pilt.ee/view/623224/
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
-
Mathias Lutz
- Liige
- Postitusi: 609
- Liitunud: 04 Mär, 2005 23:55
- Kontakt:
Marissa kirjutas: Oh ja kindral Laidoner ei kandideerinud riigivanemaks vaid presidendiks ...
vt. minu eelnevas postituses olevat plakatit.
On ju puust ja punaseks ette tehtud. Teemas sõna võttes võiks ju eelnevad postitusedki läbi vaadata...
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
raudrist kirjutas:Marissa kirjutas: Oh ja kindral Laidoner ei kandideerinud riigivanemaks vaid presidendiks ...
vt. minu eelnevas postituses olevat plakatit.
On ju puust ja punaseks ette tehtud. Teemas sõna võttes võiks ju eelnevad postitusedki läbi vaadata...
Ammu vaadatud, isegi arvutisse tõmmatud, aga teema pealkiri oli Laidoner riigivanemaks. Sellest see kommentaar.
Plakatil ongi kirjas, et Laidoner Riigivanemaks 
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Oli jah - kuid ometi oli tegemist presidendivalimistega ikkagi. See oli kirjas ka uues põhiseaduses. Miks plakatil selline tekst, siis sellel isegi seletus olemas. Auväärt professor Sulev Vahtre kunagi selgitas, et sõna president oli rahvale võõras ja seetõttu räägiti kas riigipea või riigivanema valimisest.raudrist kirjutas:Plakatil ongi kirjas, et Laidoner Riigivanemaks
Siin selle kohta põnev artikkel.
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/16/Aosa/elu04.html
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/16/Aosa/elu04.html
Palun alati pakkuda märke, medaleid, riste, autasusid tsaari, eesti ja saksa ajast. Samuti dokumente, postkaarte ja fotosid igal teemal, vorme, kiivreid, pandlaid, mõõku jms. 52-23353 ri28le@hot.ee
Aitäh viite eest, tõesti hea luguraudrist kirjutas:Siin selle kohta põnev artikkel.
http://www.ekspress.ee/Arhiiv/2001/16/Aosa/elu04.html
Vabariigi Presidendi nimetus võeti kasutusele uue põhiseadusega 1938.aastal, enne 38.aastat oli kas Riigivanem või Riigihoidja. Lisan vaatamiseks kindral J.Laidoneri Riigivanemaks valimise peatoimkonna käesideme, mida ka plakatil näha.
1) http://photobucket.com/albums/b309/asko ... elint1.jpg
2) http://photobucket.com/albums/b309/asko ... elint2.jpg
3) http://photobucket.com/albums/b309/asko ... elint3.jpg
1) http://photobucket.com/albums/b309/asko ... elint1.jpg
2) http://photobucket.com/albums/b309/asko ... elint2.jpg
3) http://photobucket.com/albums/b309/asko ... elint3.jpg
Olen huvitatud Kaitseliidu ja Kaitseväe rinnamärkidest, autasudest, dokumentidest ja sümboolikast 1918 - 1940. Võimalik erinevad variandid - ost, vahetus jne. Telefon 5092935.
1934 aasta "Riigi Teataja" seadused. Seekord valiti siiski Riigivanemat.
"Riigivanema valimise seadus" 19.01.1934
"Otsus Riigivanema valimise ringkonnakomiteede asukohtade määramiseks" (26.01)
"Otsus Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteede koosseisu kohta" (31.01)
"Korraldus Riigivanema kandidaatide ülesseadmise nõudmisega ühinenud kodanikkude allkirjade andmise aja ja korra kohta" (17.02)
"Juhatuskiri Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise nõudmistele antud allkirjade kontrollimise kohta" (26.02)
"Teadaanne Riigivanema kandidaatideks ülesseadmise nõudmistele allkirjade andmise tähtpäeva kohta"
"Riigivanema ja Riigikogu valimiste edasilükkamise dekreet" (19.03)
"Otsus Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteede koosseisu kohta" (14.03)
"Otsus Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteede koosseisu kohta" (12.03)
"Riigivanema tasu seadus" (21.03)
*
Jah, Aleks jõudis juba asja sisu seletada. Aga jätan need siiski siia.
*
Larka reklaambroshüür, mis haruldasem kui Laidoneri või Pätsu:
http://www.pilt.ee/photo/400710/14760540/
ja selle lõpuosa lk 15-16:
Põhiseaduse lahingu võitja — Riigivanemaks!
Vabadussõjalaste rahvaliikumine esitab Eesti rahva kandidaadina riigivanema kohale Eesti Vabadussõjalaste Liidu Keskjuhatuse esimehe — uue põhiseaduse eest võitleja ja võitja — kindral Andres Larka.
Meil ei ole põhjust ega vajadust kindral Larkat hakata kiitma ehk ülistama — kindral Larka teod kõnelevad ise tema eest. Meie esitame kindral Larka kandidaadiks riigivanema kohale sellepärast, et tema ausa isamaa pojana on seni omakasupüüdmatult ja ennastsalgavalt võidelnud Eesti rahva ja riigi parima tuleviku eest ja teeb seda ka sama ausa meelega edaspidi.
Kindral Larka juhtimisel algas Eesti Vabadussõjalaste Liit võitlust põhiseaduse muutmiseks ja erakondade sahkerdamiste lõpetamiseks. See võitlus oli raske ja nõudis suurt armastust kodumaa vastu, et mitte võitlust jätta pooleli ja jätta Eesti rahvast ja riiki saatuse hooleks. Võitlus oli väga raske valitsuse võimul olevate erakondade vastu, tuli elada üle ja kannatada sõjaseaduse survet. Eesti Vabadussõjalaste Liidud suleti võimude poolt, liikmete peale avaldati mitmesugusel viisil survet — kuid Vabadussõjalaste Rahvaliikumise juht, kindral Larka, seisis kaljuna selles võitluses ja tema ümber koondusivad tihedalt kõik kaasvõitlejad.
Vaatamata kõigile takistustele ja survetele, viis kindral Larka põhiseaduse lahingus Eesti rahva suurele, enneolemata võidule! Nüüd kogume end uuesti selle mehe juhtimisel ägedasse lahingusse erakondluse vastu ja kindral Larkaga meie riigi eesotsas hävitame lõpulikult erakondade võimu ja sahkerdused.
Miks meie ei toeta teisi kandidaate. Erakondade kandidaatideks on kindral Laidoner ja K. Päts.
Eesti Vabadussõjalaste Liit ei saa toetada kindral Laidoneri kandidatuuri, kuna tema kogu aja kestel on rahulikult vaadanud pealt erakondade korruptsiooni ja riigile kahjulikku tegevust ega ole sõrmegi liigutanud selleks, et erakondade sahkerusi lõpetada. Hoopis vastuoksa, kui Vabadussõjalased alustasid võitlust erakondade ja marksismi riigile kahjuliku tegevuse vastu, suhtus kindral Laidoner Vabadussõjalaste rahvaliikumisesse eitavalt ja soovitas esimesel rahvahääletusel avalikult võtta vastu erakondade poolt koostatud põhiseaduse muutmise kava.
Peale selle on kindral Laidoner peale vabanemist kaitseväeteenistusest kahjuks hakanud tegutsema ärilisel alal suurettevõtetes koos erakonnameeste ja muulastega. Need muulaste ja erakonnameeste suurettevõtted ei tegutsenud Eesti rahva kasuks, vaid mitmed neist on meie riigile suuri kahjusid teinud. Ka praegu tegutseb kindral Laidoner muulaste kapitaliga töötavates suurettevõtetes.
Kindral Laidoneri soovitavad riigivanema kohale erakonnad, kes kõige vaenulisemad on olnud vabadussõjalaste rahvaliikumise sihtidele (asunikud, keskerakond, sotsid), ning kes võitlesid uue põhiseaduse vastu. Sellest võib järeldada, et erakonnad Laidoneri kaudu loodavad oma võimu säilitada. Kuna vabadussõjalaste rahvaliikumise üheks sihiks on erakondliku süsteemi ja marksismi (härrassotside) vastu võitlemine, ei saa vabadussõjalased toetada seda kandidaati, keda kõik erakonnad oma kandidaadina toetavad.
Eesti Vabadussõjalaste Liit ei saa toetada Konstantin Päts'u kandidatuuri, kuna K. Päts kogu aeg kõige tihedamalt ja sõbralikumalt on töötanud koos meie riigikorra vaenlaste härrassotside-marksistidega. K. Päts on olnud tugevamaid erakondliku süsteemi liidreid, kes erakondade viieteistkümne-aastase tegevusega tihedalt on seotud. Kuna K. Päts erakonnamehena kunagi ei hakka erakondade vastu võitlust pidama, vaid vastuoksa on härrassotside ridadest pandud tema peale lootusi vabadussõjalaste rahvaliikumise hävitamiseks ja härrassotsidele uuesti võimu kätteandmiseks — ei saa Eesti Vabadussõjalaste Liit K. Pätsi kandidatuuri riigivanema kohale toetada.
"Riigivanema valimise seadus" 19.01.1934
"Otsus Riigivanema valimise ringkonnakomiteede asukohtade määramiseks" (26.01)
"Otsus Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteede koosseisu kohta" (31.01)
"Korraldus Riigivanema kandidaatide ülesseadmise nõudmisega ühinenud kodanikkude allkirjade andmise aja ja korra kohta" (17.02)
"Juhatuskiri Riigivanema kandidaadiks ülesseadmise nõudmistele antud allkirjade kontrollimise kohta" (26.02)
"Teadaanne Riigivanema kandidaatideks ülesseadmise nõudmistele allkirjade andmise tähtpäeva kohta"
"Riigivanema ja Riigikogu valimiste edasilükkamise dekreet" (19.03)
"Otsus Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteede koosseisu kohta" (14.03)
"Otsus Riigivanema ja Riigikogu valimiste ringkonnakomiteede koosseisu kohta" (12.03)
"Riigivanema tasu seadus" (21.03)
*
Jah, Aleks jõudis juba asja sisu seletada. Aga jätan need siiski siia.
*
Larka reklaambroshüür, mis haruldasem kui Laidoneri või Pätsu:
http://www.pilt.ee/photo/400710/14760540/
ja selle lõpuosa lk 15-16:
Põhiseaduse lahingu võitja — Riigivanemaks!
Vabadussõjalaste rahvaliikumine esitab Eesti rahva kandidaadina riigivanema kohale Eesti Vabadussõjalaste Liidu Keskjuhatuse esimehe — uue põhiseaduse eest võitleja ja võitja — kindral Andres Larka.
Meil ei ole põhjust ega vajadust kindral Larkat hakata kiitma ehk ülistama — kindral Larka teod kõnelevad ise tema eest. Meie esitame kindral Larka kandidaadiks riigivanema kohale sellepärast, et tema ausa isamaa pojana on seni omakasupüüdmatult ja ennastsalgavalt võidelnud Eesti rahva ja riigi parima tuleviku eest ja teeb seda ka sama ausa meelega edaspidi.
Kindral Larka juhtimisel algas Eesti Vabadussõjalaste Liit võitlust põhiseaduse muutmiseks ja erakondade sahkerdamiste lõpetamiseks. See võitlus oli raske ja nõudis suurt armastust kodumaa vastu, et mitte võitlust jätta pooleli ja jätta Eesti rahvast ja riiki saatuse hooleks. Võitlus oli väga raske valitsuse võimul olevate erakondade vastu, tuli elada üle ja kannatada sõjaseaduse survet. Eesti Vabadussõjalaste Liidud suleti võimude poolt, liikmete peale avaldati mitmesugusel viisil survet — kuid Vabadussõjalaste Rahvaliikumise juht, kindral Larka, seisis kaljuna selles võitluses ja tema ümber koondusivad tihedalt kõik kaasvõitlejad.
Vaatamata kõigile takistustele ja survetele, viis kindral Larka põhiseaduse lahingus Eesti rahva suurele, enneolemata võidule! Nüüd kogume end uuesti selle mehe juhtimisel ägedasse lahingusse erakondluse vastu ja kindral Larkaga meie riigi eesotsas hävitame lõpulikult erakondade võimu ja sahkerdused.
Miks meie ei toeta teisi kandidaate. Erakondade kandidaatideks on kindral Laidoner ja K. Päts.
Eesti Vabadussõjalaste Liit ei saa toetada kindral Laidoneri kandidatuuri, kuna tema kogu aja kestel on rahulikult vaadanud pealt erakondade korruptsiooni ja riigile kahjulikku tegevust ega ole sõrmegi liigutanud selleks, et erakondade sahkerusi lõpetada. Hoopis vastuoksa, kui Vabadussõjalased alustasid võitlust erakondade ja marksismi riigile kahjuliku tegevuse vastu, suhtus kindral Laidoner Vabadussõjalaste rahvaliikumisesse eitavalt ja soovitas esimesel rahvahääletusel avalikult võtta vastu erakondade poolt koostatud põhiseaduse muutmise kava.
Peale selle on kindral Laidoner peale vabanemist kaitseväeteenistusest kahjuks hakanud tegutsema ärilisel alal suurettevõtetes koos erakonnameeste ja muulastega. Need muulaste ja erakonnameeste suurettevõtted ei tegutsenud Eesti rahva kasuks, vaid mitmed neist on meie riigile suuri kahjusid teinud. Ka praegu tegutseb kindral Laidoner muulaste kapitaliga töötavates suurettevõtetes.
Kindral Laidoneri soovitavad riigivanema kohale erakonnad, kes kõige vaenulisemad on olnud vabadussõjalaste rahvaliikumise sihtidele (asunikud, keskerakond, sotsid), ning kes võitlesid uue põhiseaduse vastu. Sellest võib järeldada, et erakonnad Laidoneri kaudu loodavad oma võimu säilitada. Kuna vabadussõjalaste rahvaliikumise üheks sihiks on erakondliku süsteemi ja marksismi (härrassotside) vastu võitlemine, ei saa vabadussõjalased toetada seda kandidaati, keda kõik erakonnad oma kandidaadina toetavad.
Eesti Vabadussõjalaste Liit ei saa toetada Konstantin Päts'u kandidatuuri, kuna K. Päts kogu aeg kõige tihedamalt ja sõbralikumalt on töötanud koos meie riigikorra vaenlaste härrassotside-marksistidega. K. Päts on olnud tugevamaid erakondliku süsteemi liidreid, kes erakondade viieteistkümne-aastase tegevusega tihedalt on seotud. Kuna K. Päts erakonnamehena kunagi ei hakka erakondade vastu võitlust pidama, vaid vastuoksa on härrassotside ridadest pandud tema peale lootusi vabadussõjalaste rahvaliikumise hävitamiseks ja härrassotsidele uuesti võimu kätteandmiseks — ei saa Eesti Vabadussõjalaste Liit K. Pätsi kandidatuuri riigivanema kohale toetada.
-
toomas tyrk
- Site Admin
- Postitusi: 5710
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Arnold pidas ilmselt silmas kahte Eestis ühiste kaante vahel ilmunud raamatut. William Tomingas, "Mälestused" ja "Vaikiv ajastu Eestis". Tallinn Olion 1992 ISBN 5-460-00014-9.
Päris huvitav ja ka mõnus lugemine (stiililt selline lahe), aga tõsisele ajaloohuvilisele oleks oluliseks meeldetuletuseks, et mõlemad raamatud on kirjutatud piiri taga ning mälu kontrollimiseks polnud autoril võimalik ühtegi arhiivi külastada.
Sestap kindlasti sees palju inimmälu selektiivusest tingitud häireid ning eksimusi. Ning nii selle kui ka autori poliitiliste vaadete tõttu on paljud välis-eesti autorid mitmeid tema väiteid ka vaidlustanud.
Kust läheb tõe piir - see on ilmselt suure vaielemise küsimus
Aga igal juhul lugemist väärt teos.
Päris huvitav ja ka mõnus lugemine (stiililt selline lahe), aga tõsisele ajaloohuvilisele oleks oluliseks meeldetuletuseks, et mõlemad raamatud on kirjutatud piiri taga ning mälu kontrollimiseks polnud autoril võimalik ühtegi arhiivi külastada.
Sestap kindlasti sees palju inimmälu selektiivusest tingitud häireid ning eksimusi. Ning nii selle kui ka autori poliitiliste vaadete tõttu on paljud välis-eesti autorid mitmeid tema väiteid ka vaidlustanud.
Kust läheb tõe piir - see on ilmselt suure vaielemise küsimus
Aga igal juhul lugemist väärt teos.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline