Sissil on külm ja nälg

[Kilgore]

Samelini overbootsid on väga asjalikud. Neil peaks ka parem mudel olema, selline mille sääreosa on samuti kummeeritud ja saab nagu säärsaapa kinni paeluda. Need eespool pildil on ülaosa natuke liiga lovka (aga muidu ei läheks jalga, eks) ja kipub kotti vajuma. Siin päästab ainult ülalt kövasti kinnikrookimine. Alumised paelad tuleb topeltsölmega kinni panna, muidu on iga paari kilomeetri järel jälle lahti (oksad, lumi). Aga parim asi overbootside juures on see, et nad ei libise! Kinnitrambitud lumel käid nagu asfaldi peal. Pole vist vaja öelda kui palju see energiat säästab.
Samas, päriselt kummikuid vöi teist paari saapaid nad ikka ei asenda, sest kui saabas ikka läbinisti niiske siis tuleb see ära kuivatada vöi järgmine paar vötta. Seega minu komplekt pikematel otsadel on: Lundhags Scout + Nokia talvekummik + overbootsid. Suuskadega kasutan ainult kummikut. Kuigi overboots tehniliselt sobib nagu ka, aga noh, ei istu nad ikka korralikult klambrisse ja suusa juhtimine on niiviisi sant.
Siis talvel asjade soojas hoidmine. Mina tegin endale rootsi vörksärgist nö. kandesärgi - keerasin alumise osa vupsti üles ja sölmisin ülalt iga 15-20cm järel paracordiga kinni. Ümber kere moodustub üks suur tasku, selle vöib veel omakorda nööriga sektoriteks jagada. Sokid, patareid, joogivesi - paned köhu peale taskusse ja asjad on soojas. Näiteks Camelbaki Termobakil, kui seda selja peal kanda, on -10ga näiteks paari tunniga ventiilid jääs ja kööga. Plasku pöues kestab 24/7, lisad aga lund juurde ja ihu muudkui sulatab. Rasked asjad venitavad "taskud" alla, aga siis aitab kui laadungi alt vöörihm, rakmed vöi seljakoti puusarihm kinni tömmata.

[Juhani Putkinen]

Samelini overbootsid on väga asjalikud. Neil peaks ka parem mudel olema, selline mille sääreosa on samuti kummeeritud ja saab nagu säärsaapa kinni paeluda. Need eespool pildil on ülaosa natuke liiga lovka (aga muidu ei läheks jalga, eks) ja kipub kotti vajuma. Siin päästab ainult ülalt kövasti kinnikrookimine. Alumised paelad tuleb topeltsölmega kinni panna, muidu on iga paari kilomeetri järel jälle lahti (oksad, lumi). Aga parim asi overbootside juures on see, et nad ei libise! Kinnitrambitud lumel käid nagu asfaldi peal. Pole vist vaja öelda kui palju see energiat säästab.
Samas, päriselt kummikuid vöi teist paari saapaid nad ikka ei asenda, sest kui saabas ikka läbinisti niiske siis tuleb see ära kuivatada vöi järgmine paar vötta. Seega minu komplekt pikematel otsadel on: Lundhags Scout + Nokia talvekummik + overbootsid. Suuskadega kasutan ainult kummikut. Kuigi overboots tehniliselt sobib nagu ka, aga noh, ei istu nad ikka korralikult klambrisse ja suusa juhtimine on niiviisi sant.
Siis talvel asjade soojas hoidmine. Mina tegin endale rootsi vörksärgist nö. kandesärgi - keerasin alumise osa vupsti üles ja sölmisin ülalt iga 15-20cm järel paracordiga kinni. Ümber kere moodustub üks suur tasku, selle vöib veel omakorda nööriga sektoriteks jagada. Sokid, patareid, joogivesi - paned köhu peale taskusse ja asjad on soojas. Näiteks Camelbaki Termobakil, kui seda selja peal kanda, on -10ga näiteks paari tunniga ventiilid jääs ja kööga. Plasku pöues kestab 24/7, lisad aga lund juurde ja ihu muudkui sulatab. Rasked asjad venitavad "taskud" alla, aga siis aitab kui laadungi alt vöörihm, rakmed vöi seljakoti puusarihm kinni tömmata.

Lausa suurepärane kommentaar Kilgorelt - Aitäh!

[Juhani Putkinen]

Ma pean veel tegema märkuse.

Ma ei sugugi reklaami seda kõige uuemat Soome sõdurisaabast - et see kõlbaks igasse olukorda, ma tahtsin rääkida selle saaba määrimisest.

Esiteks see ei sobi tava sõjaväesuuskadega kokku.

Teiseks selle talla materjal läheb kõval pakasel kõvaks - libiseb jää peal. Vanemal Soome sõdurisaabal on rant, seega see sobib suusatamiseks - aga ka talla materjal ei lähe kõvaks kõval pakasel. See vanem mudel on mul ka suurem paksemate sokkidega kasutamiseks. Töötab hästi.

Aga suuskadega ma ikka kasutan üldiselt Soome talvekummikut - see on ikka midagi erilist.

[Larry]

Samelini overbootsid on väga asjalikud. Neil peaks ka parem mudel olema, selline mille sääreosa on samuti kummeeritud ja saab nagu säärsaapa kinni paeluda.

Need kummeeritud sääreosaga overbootsid on pmst nagu kummikud, st. nad ei hinga ja seegi vähene õhuvahetus, mis üle kummikuääre toimuks on sellistel kinninööritud overbootsidel täiesti puudu. Ma arvan teadvat, kus sa selliseid overbootse nägid (ma nägin kah ) ja ma kah tol hetkel kadestasin nende kandjaid, aga minu teada oli see katsepartii ja hiljem nendest kinninööritavatest overbootsidest loobuti just eelnimetatud põhjusel. Võin muidugi ka eksida - see ainult kelleltki kuuldud jutt, aga oma tõetera selles jutus kindlasti on. Eks need overbootsid ole üks suur kompromiss erinevate omaduste vahel. Jah, ei ole sama mugavad kõndida, kui saapad. Jah, ei ole nii veekindlad, kui kummikud. Jah, ei ole nii mugavad suusatada, kui kummikud. Nad ongi mõeldud pigem saabast täiendama, samas on nad kummikust oluliselt kergemad ja hingavamad ja vaatamata kumerale ninaosale saab ka suusatada. Igasuguse varustuse kaasaskandmisega on üldiselt lihtne - kui kotti mahub ja tassida jaksad, siis muudkui anna minna. Aga see "võrkrakmete" idee on huvitav! Olen isegi pead murdnud (ilmselt kõik, kes vähegi rohkem metsas käivad), kuidas sooja vajavaid asju kaasas kanda.

[Kapten Trumm]

Aastaid tagasi EKV poolt hangitud Soome "eelmine" Sievi/Jalase jalaväesaabas oli üle prah kaup tõepoolest.
Ei olnud nad libedad ja pidasid vastu senikaua, kuni tallad läbi kulusid. Toimisid päris vingete külmadega.
Sai suusatatud päris palju alla -20 kraadi ja varbad ei külmetanud (villased sokid sees).
Sobisid nad ka kokku meil kasutusel olevate Rootsi armeesuuskadega (ninaosa, vedruklambri jaoks mõeldud kand).
Hiljem toodi siia odava hinna pärast igasugu Ida-Euroopa jama Poolast, Sloveeniast või tont teab kuskohast.
Ei sobi nad suusale, ei pea nad vastu ja on ebamugavad kiiresti jalga ajamiseks.
Kui vaadata nt Sievi tööjalatside hindu, siis ega need soome saapad vast odavad kah polnud.

Vanemal Soome sõdurisaabal on rant, seega see sobib suusatamiseks - aga ka talla materjal ei lähe kõvaks kõval pakasel

[Kilgore]

Aitäh Juhani, katsume Teile ka natuke kogemusi tagasi anda.
Larryle on raske vastu vaielda, isegi kui tahaks. Miks ma neid täiskummeeritud overbootse paremateks pean (st. pidasin See öhuvahetuse puudumine on ilmselgelt väga tösine miinus) on see, et ma näeks neist suurt abi ka kevad-suvi-sügis perioodil kui vaja köiksugu lodudes sumbata. Ei käi taktikalises olukorras asjad nii lihtsalt, et tuleb vesi vastu, siis istub seltskond potsti mättale ja hakkab saapaid kummikute vastu vahetama. Kiirelt overboots peale ja minek oleks tunduvalt asisem variant. Aga, käisin just eile väikese tiiru metsas kus önnestus ka paar korda pölvini kraavi vajuda, ning tuleb tunnistada, et nende riidega OBde ülaosad said ikka üsna nobedalt läbimärjaks. Minu hinnangul sääreni vees lahmamist nad kaua ei kannata. Koju jöudes impregneerisin sääreosad kohe Nikwaxi TX.Directiga - näis kas on tolku. Kui ei, siis tuleb mönda kangemat vahendit proovida.
Räägime kinnastest ka (vabandan kui juba varem jutuks on olnud!). Aastaringselt kannan kaasas Bundeswehri nomex "piloodikindaid" (töhusad, no-nonsenss ehitus, mugavad, odavad, kuivavad kiirelt kuigi nahkne peopesa ja näpuotsad kipuvad metsas koguaeg kergelt niisked olema) + neopreensörmikud. Vähegi jahedamate ilmadega (öösel alla +10-15) lisanduvad USA talvekindad millel on nahast/presendist väliskest ja seal sees selline villane pool-labakinnas. Pöial ja nimetissörm eraldi, aga ülejäänud 3 näppu koos ja saab ka labakuna kasutada. Neopreensörmikuid ei jaksa ära kiita, käed on koguaeg soojad isegi kui kinnas läbimärg. Ja käed saavad märjaks, sest nii kui relva puudutad on jälle natuke niiskust kindas. Tasub ainult selline mudel otsida millel peopesa mingi mittelibiseva materjaliga (kummipunktid, nahk) kaetud on, sest neopreen on ise väga libe.

[speedsta]

Eelpool viidatud overbootsidele liigset umbsust ette ei heida. Kui oled kuiva soki ja saapaga need peale tõmmanud, siis pool päeva kannatab täiesti ära olla. Viimasel Kevadtormil tassisin neid pidevalt kaasas, aga nagu õnnetuseks taipasin liiga hilja jalga tõmmata, ehk siis kui märg rohi/metsaalune oli saapad niiskeks teinud. Kooslus niiske saapaga ei põhjustanud jala haudumist, kuigi trampimist oli päris usinasti. Eks ole jalad ka harjunud igasugu jama taluma. Üks asi on kindel, kuiv jalg hoiab motivatsiooni/võitlusvõimet.
Sievi/Jalas on mugav kanda, aga veekindlus jätab soovida. Proovinud igasugu määrdeid ja möginaid, aga pikem jalutuskäik vihmamärjal heinamaal/kulupõllul annab endast suhteliselt kiiresti tunda.
Kinnastest julgen soovitada Rootsi nahast labakuid. Tegusad asjad suusatamisel (hoiavad hästi tuult ja külma), sõrmikud peavad ikka all olema. Eelmise aasta üsnagi külmal Tartu Maratonil teenisid mind hästi.

[speedsta]

Kuigi käesoleva aasta lumeolud võrreldes kahe viimase aastaga tagasihoidlikumad, siis oli hoopis teine tubak, kui räätsad sai alla pandud. Algul olin veidi skeptiline, eeskätt suuruse tõttu aga polnud üldse viga, veidi rohkem pidi jalad harkis kõndima
Soojal aastaajal tuleb rabas kah ära katsetada. Ei tee reklaami aga Hobby Style 40 € hind on minu arust küll soodne.

[Juhani Putkinen]

Ma käisin täna suusatamas oma pikade ja laiade metsasuuskadega ja normaalse seljakotiga. Panin tähele, et samal alal oli ka räätsadega tegutsedud. See polnud sugugi mingi üllatus - ma olen nende jälgedega päris tihti siin kandis kokku puudunud.

Ise arvan aga, et tava pikkade ja laiade sõjaväesuuskadega on üldiselt ikka lihtsam saada edasi kui räätsadega. Muidugi on maastikul ka erandeid.

Vahepeal ma ikka peaaegu kirusin ja vandusin kui oli väga tihe mets ja/või võsa ees. Aga kui jälle hõredam ala ees, siis kiitsin suuskasid.

[Tiam]

Huvitav, kas siss ei saa midagi sellist teadmist ülisuures hädas kasutada:
http://www.youtube.com/watch?v=skKmwT0E ... e=youtu.be

[Juhani Putkinen]

Ülisuures hädas on vaja minna tualetti - enne kui lased püksi.

[Tiam]

Ülisuures hädas on vaja minna tualetti - enne kui lased püksi.

Mida see peaks tähendama???

Siit:
häda <3:.hätta ja hädasse> ▪. Jääb hätta, on hädas. Aitab sõbra hädast välja. Põlv teeb häda. Häda vaadata, kui aeglane ta on. Häda korral ka: kui hädasti vaja. Läbi häda, hädaga, hädaga pooleks vaevaliselt, hädavaevu. Mere+häda, nälja+häda. Ihu+häda, pissi+häda, hinge+häda, surma+häda. Aja+häda, raha+häda. Häda+karje, häda+lipp ‹-lipu› mer, häda+olukord, häda+pidur, häda+sadam (kuhu laev avarii korral sõidab), häda+signaal, häda+valgustus. Häda+ hädaline, hädapärane: häda+abi, häda+abinõu, häda+asi, häda+vale. Häda+kaitse ‹-.kaitse› jur. Häda+kirjanik vilets kirjanik. Häda+ väga, hädasti: häda+tarvilik = häda+vajalik. Häda+põli = häda+põlv viletsus. Hätta+jäänu; hädas+olija

[EOD]

Juhani tahtis lihtsalt märkida, et sellise primitiivse detektorraadioga pole midagi tänapäeval vastu võtta. Heal juhul saad äikese tulekust varem teada.

[Juhani Putkinen]

Väike häda - on vaja pissida.

Suur häda - on vaja sittuda.

Ülisuur häda - kõhulahtisus, on vaja väga kiiresti sittuda enne kui on püksid sitta täis.

-----

Sissil pole tõesti mitte midagi peale hakata detektorraadiovastuvõtjatega.

Sissiüksuse varustuses võiks olla hea skänner korralike antennidega - vaenlase pealt kuulamiseks ja saada selgeks milliseid sagedusi kasutatakse ja mis on vabad, näiteks külgmiinide õhkimiseks distantslõhkeseadmetega.

-----

Aga teemaks on: Sissil on külm ja nälg.

Kuidas saada näiteks mune - ja kuidas küpsetada mune ilma, et vaenlane seda märkaks näiteks termokaameraga?

Kas loodusest oleks saada midagi millest tervislikku suppi keeta? Soe supp viiks korraga ära nii külma kui ka nälja.

[OnuEnn]

"sellise primitiivse detektorraadioga pole midagi tänapäeval vastu võtta."

kusjuures on vastuvõtta küll. linnas võivad erinevad elektrihäired kasuliku signaali summutada, aga maal või metsas kuuleb raadiot küll. põhimõtteliselt võetakse ka FM saateid sellisega vastu, aga mul isiklik kogemus selles osas puudub.

küll aga mu aastavahetuse paiku tehtud katsetus suht suvaliselt keritud pooliga andis vähemalt 4 kuulatavat raadiojaama. vene, saksa, itaalia ja veel mõnedes keeltes. antenniks oli 80m inverted V ja maanduseks elektri kaitsemaandus aga mängis ka lihtsamate vahenditega. kuna raadiojaamu oli kuulda sarnase signaalitugevusega mitu, siis paljast dioodiga detekteerimisest ei piisanud, sisendvõnkeringiga tuli veidi selektiivsust tõsta.