Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Muistsed linnused, keskaegsed kindlused, kõik sõjad ja lahingud. Mis iganes leidis aset enne XX sajandit...
Vasta
millionaire
Uudistaja
Postitusi: 17
Liitunud: 29 Okt, 2011 22:32
Kontakt:

Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Postitus Postitas millionaire »

Siinses foorumis on palju räägitud meie muinasagsetest suurematest ning võimsamatest kantsidest, aga siiski on minu arvates arutelu poolik.
Kõige müstilisem ning saladuslikum on vaieldamatult Varbolaga seonduv. Kuigi sakslased tegid Harjusse muistse vabadusvõitluse aegu mitmeid retki pole olemas kirjalikke allikaid, mis viitaks, et nad kungi üldse Varbolat puutunud oleks. Mis selle tingida võis- Varbola tugevad müürid, kokkulepped kohalikega või miski muu? Igal juhul on veider, et sakslaste kroonikates seda võimast kantsi sõjalisest aspektist lähtudes ei mainita.

Teine küsimusi tekitav koht on siin pragugi arutluse all olev Kärla lihulinn, mis oma mõõtmetelt on suurim muinasaegn kants Saaremaal ning võis väidetavalt kasutusel olla veel Jüriöö ülestõusu aegu.

Jääb mõistmatuks kuidas need suured kantsid pole leidnud äramärkimist Hendriku kroonikas? Mis võib olla selle põhjuseks ning kas võib eeldada, et ka sakslastel polnud soovi lasta kirja panna kõike, millele nende hammas peale ei hakanud?
Kasutaja avatar
Abramis
Liige
Postitusi: 627
Liitunud: 21 Mär, 2005 20:23
Kontakt:

Re: Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Postitus Postitas Abramis »

Kantsid on üks ilusapoolne muinasjutt, mida on paras rääkida tuhat aastat hiljem kui keegi enam ei mäleta ega midagi saa kontrollida. No milleks on eestlasel vaja põgeneda mingi konkreetse mäekünka otsa arvates, et see on kõige kindlam tagatis ellu jäämiseks. Bullshit. Konkreetne küngas on kõige kindlam tagatis ja koht alla andmiseks, maha löödud saamiseks või janusse ja nälga suremiseks. Eestlasel oli kõige turvalisem metstesse eri suundades laiali joosta (OK. kõndida) ja tagatis ellu jääda on võrreldamatult suurem.

"Pole üldse romantiline", ütled sa.

Ja vaata selle pärast ongi nii vähe kantsidest juttu Liivimaa Hendriku kroonikas. Kantside legendi on tululik vestelda sest ajast peale kui tekkisid ideed oma riigist ja arheoloogia üheskoos arheoloogidega
http://www.oldschool.ee

"He also serves, who only stands and waits!"
The New Testament
Jaanus2
Liige
Postitusi: 3810
Liitunud: 31 Mai, 2007 13:17
Kontakt:

Re: Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Postitus Postitas Jaanus2 »

Vanal ajal mõtlesid ja tegutsesid inimesed natuke teisiti - ehk kui läheduses oli sobiv linnus, siis koguneti ikka sinna. Kui ei olnud, alles siis mindi metsa või soosaarele. Võib väita, et linnused olid kohalike pealike residentsid ja ise nad vaatasid, kuidas neid kaitsesid või ei kaitsnud. Hea näide ongi Varbola - liiga suur privaatseks kasutamiseks ja mõeldud kindlasti ka ümbruskonna rahva mahutamiseks vajadusel. Miks sakslased Varbolat ei vallutanud? Oli võibolla mingi leping selle kandi rahvaga. Kui Hendrik millestiki ei räägi, ei tähenda, et seda ei olnud. Ta lihtsalt ei räägi kõigest. Sakslased olidki esimesed siinkandis, kes pikka linnuste piiramist harrastasid, eesmärgiks need alistuma sundida. Venelased olid teinud seni enamasti nii, et kui vallutamine kohe ei õnnestunud, said lunaraha (kui piiratutel tundus, et piiramine liiga pikale läheb) ja läksid rõõmsalt koju tagasi. Rahvas linnustes jäi ellu ja enamus nende varast alles. Varbolas juhtus nii ja maksid kõvati (täpset hõbedakogust ei mäleta praegu). On pakutud isegi, et nn. Sigtuna väravad, mis praegu Novgorodis on, said venelased Varbolast. Linnused olid eelkõige võimusümbolid ja vallutama pidi need siis, kui taheti piirkonnas võimu haarata. Kui röövimise peal väljas oldi, ei nähtud pika piiramisega vaeva, mis oli üks tüütu tegevus ka piirajate poolelt vaadates. Ligikaudu nii oli see enne sakslaste tulekut, venelastele oli piisanud seni andami saamisest.
okrila
Uudistaja
Postitusi: 11
Liitunud: 14 Mai, 2012 15:28
Kontakt:

Re: Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Postitus Postitas okrila »

Varbolaga tegelesid minu teada peamiselt taanlased aga nemad ei pannud oma tegusid kirja. Kuidas nad Varbola piirkonna oma alla said ei teagi. Vahest arvatakse, et kohalikud said lääniks need linnused andes end rahumeelselt taanlaste alla. Üldiselt Taani ajal ju elasid Varbolas eestlased ja taanlased saatsid neile kiviheitemasinaid sinna sakslaste vastu.
okrila
Uudistaja
Postitusi: 11
Liitunud: 14 Mai, 2012 15:28
Kontakt:

Re: Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Postitus Postitas okrila »

Vist oli arengutase juba nii kõrge, et kogu varaga ei õnnestunud enam kiiresti metsa peitu pugeda. Nagu ei õnnestuks tänapäevalgi. Tõenäoliselt olid need linnused ka enne sakslaste-taanlaste tulekut piisavat kaitset pakkuvad ja üldjuhul vallutamatud. Näiteks venelaste ja leedulaste sõjakäikude puhul, kes jäid linnuse jalamil passides enne nälga kui linnusesolijad. Ja ilma arenenud tehnoloogiata oli Varbola vallutamine ilmselt üsna võimatu.
Pilditasku
Uudistaja
Postitusi: 4
Liitunud: 18 Okt, 2015 4:30
Kontakt:

Re: Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Postitus Postitas Pilditasku »

Muinasajal oli meie kandis tegu pea ainult mobiilse vaenlase röövretkedega. Ei peetud süstemaatilisi vallutuskampaaniaid mille puhul võinuks vastase eest aegsasti koos varaga ja moonaga pika maa taha linnusesse varju minna.
Kantsid polnud rahva jaoks kandva tähtsusega.
Linnuste suurus vihjavab pigem sellele, et kantside näol oli tegu rohkem domineeriva seltskonna eralinnustega mis ei olnud rajatud kogu kogukonna kaitseks, polnud seotud asustusega nende ümber, nad polnud alalise asustuse keskusteks ja ei saanud sellisteks ka tulevikus.
Et muistsetel kirjatarkus puudus ja kantsidel oli ebaoluline roll ühiskonna elus kaduski teave nendest koos omanikega igavikku :rip:
kalvis
Liige
Postitusi: 933
Liitunud: 03 Aug, 2014 9:49
Kontakt:

Re: Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Postitus Postitas kalvis »

Kui viimati üht eestlaste muistset linnust Harjumaal külastasin siis giid väitis et kantside ja pisilinnuste üks peamine põhifunktsioon oli ikka kaitse naabervalla märatsevate vihapursete vastu (või muu röövlibande). Selleks juhtumiks oli igati tipptopp kaitsega - naabervalla tulipead poleks suutnud oma väiksearvulise väega kantsi vallutada ega peitupugenuid maha tappa, röövisid isu mahajäetud varast täis ja lahkusid. sellised aktsioonid kestsid tavaliselt 3 päeva ja selleks ajaks jagus toitu ja vett. Peamiselt kaitseski kohaliku üliku vara ja tema alamate elusi.
Loomulikult orduvägede vastu oleks see pigem surmalõks. Ja tõenäoliselt orduvägesi see pisikindluse vallutamine ei huvitanud, nende eesmärk oli ikka peamiste tugipunktide hõivamine ning kohapealne röövretk.
Giid väitis et ka orduajal täitis selline pisilinnus oma varasemat funktsiooni - enamus jäi läänistatud eestlaste valdusesse kuid elukorralduse muutusena vähenes nende tähtsus ja vajadus järk järgult. Edaspidi oli uus isand ja tal oli oma linnus/loss ning vanad lääniisandad kaotasid oma tähtsuse.
Raubritter
Liige
Postitusi: 328
Liitunud: 03 Mai, 2014 21:01
Kontakt:

Re: Muistsed tugevad kantsid- miks nii vähe infot?

Postitus Postitas Raubritter »

See küsimus vastab endale ise, kui mõne - näiteks Rakvere linnuse või Tallinna linnamüüri all ajada pea kuklasse ja kujutada ette, kuidas paarkümmend või isegi -sada inimest sulle sealt vihaselt kive ja nooli alla saadavad. Ja siis tuleb keegi ja ütleb, et nüüd roni kuidagi sinna üles ja löö kõik kasti. Ma arvan, et kellelgi polnud erilist isu seda teha.

Ja tegelikult näitab ajalugu, et linnuste vallutamist ja madinaid müüril juhtus haruharva, ja see on rohkem filmide lemmikmoment. Linnuseid peamiselt piirati, ja see pole kinolinal kuigi huvitav. Aga igasuguse kindluserajatise taktikaline eelis ajastul, kui ei kasutatud tulirelvi ega lõhkeainet, peaks suht usutav olema.

Samuti arvan, et metas istudes kummitaks nälg ja infopuudus. Talveks varutud soolaliha-tünni, kolme lehma, tosinat kana ja odrapõldu eriti operatiivselt metsa viia ei anna, eriti olukorras, kus tuleb "joosta". Vankriga või reega ka parajasse metsa või sohu ei saa, või saab sinna sama lihtsalt ka vaenlane. Kas vankreid tol ajal üldse kasutati? Kantsi võib oma maise vara aga varakult vedada, või kui ei õnnestu, vähemalt nobedama naabri varudest elada. Aga võib-olla kogus kantsi omanik-ülik iga aasta näo pealt sinna maksudena mingi varu, mida hädakorras jagada sai või sellega endale üldse kindlustada (osta?) varjupaiga kantsis.

Lisaks on kantsis tõenäoliselt vähemalt mingisugused sõdurid või kellelgi võime relvastatud vastupanu organiseerida, mis ilmselt tundub turvalisem kui igaüks-enda-eest-tüüpi kaos.
"Venemaa on tanklakett, mis mängib riiki." -John McCain
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 0 külalist