Viktoriin
Re: Viktoriin
Kasutan juhust. Kindlusarhitektuuris on selline termin nagu 'jõevärav' - kui linnusest või linnast jookseb läbi jõgi, siis müüris on eriline värav, kust pääseb läbi vesi, aga kust ei tohiks siise pääseda vaenlane. Küsimus - Eestis peaks olema üks linnus, kus olid jõeväravad?
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
-
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Pärnu
http://www.parnupostimees.ee/798726/muu ... oevaravat/
Kui on õige, siis vastaja tiitlile ei pretendeeri (käitusin ebaausalt - alla 5 sek googles), küsige ise
http://www.parnupostimees.ee/798726/muu ... oevaravat/
Kui on õige, siis vastaja tiitlile ei pretendeeri (käitusin ebaausalt - alla 5 sek googles), küsige ise
Re: Viktoriin
Ei ole õige:Hjalmar Nelk kirjutas:Pärnu
http://www.parnupostimees.ee/798726/muu ... oevaravat/
Kui on õige, siis vastaja tiitlile ei pretendeeri (käitusin ebaausalt - alla 5 sek googles), küsige ise
1 - küsitud on linnust, mitte linna;
2 - kesk- ja uusaja kontekstis on "Pärnu", noh, pehmelt öeldes ebakorrektne;
3 - artikkel räägib jõe suunas avanevast harilikust linnamüüri väravast ehk siis piki jõge olevast müüri väravast; küsimus oli jõeväravast, mis on müüris, mis on enam-vähem risti jõega ja läheb sellest üle.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43808
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Tuli üks hea küsimus uuema aja perioodi kohta. Ärge siis muinasaja huvilised segada laske - küsimus muidu ununeb.
Selline suurepärane relv nagu automaatgranaadiheitja AGS-17 on NSVL relvajõududes kogunud kuulsust sellega, et selle relva laskemoon kipub aeg-ajalt sõdurite poolt enda soojendamiseks tehtud lõketes plahvatama. Küsin, millisest tehnilisest nüansist on see komme põhjustatud (lisaks sõdurite lohakusele)?
Selline suurepärane relv nagu automaatgranaadiheitja AGS-17 on NSVL relvajõududes kogunud kuulsust sellega, et selle relva laskemoon kipub aeg-ajalt sõdurite poolt enda soojendamiseks tehtud lõketes plahvatama. Küsin, millisest tehnilisest nüansist on see komme põhjustatud (lisaks sõdurite lohakusele)?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Viktoriin
Vastus AGS-17 kohta tuleb Alar Niguli raamatust "Võitlus kahel rindel". Nimelt oli selle relva moona kogus tsinkpakendis 30 lasku, kassetti mahtus aga 29. Nii jäi pakendisse üleliigne lask sisse, mida hiljem enam ei kontrollitud, kuna üleliigset lasku polnud eriti kuhugi panna. Kuna iga lask oli pakendatud jäigast kartongist ümbrisesse, visati see aga kõrbes ja mujal, kus puid ei olnud, lõkkematerjalina sooja saamiseks lõkkesse. Järg vabaks.
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Viktoriin
Jutupaunad, eelmine küsimus on ju veel vastamata, on's mõtet siia kolhoosi tekitada.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Re: Viktoriin
Tegu võiks olla Koluvere linnusega? http://www.mois.ee/laane/koluvere.shtml
Ainus, mida me ajaloost õpime, on see, et keegi ei õpi ajaloost midagi.
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Live for nothing or die for something.
Kui esimene kuul kõrvust mõõda lendab, tuleb vastu lasta.
EA, EU, EH
Re: Viktoriin
Ei...Koluvere on küll tore koht, aga tegu on hariliku linnusega, mida ümbritseb veega täidetud vallikraav.ruger kirjutas:Tegu võiks olla Koluvere linnusega? http://www.mois.ee/laane/koluvere.shtml
Koluveres on vesi linnuse ümber. Mina küsin linnust, millest vesi (ma ei teagi, kas jõgi või oja) voolab linnusest läbi ning mille müüridel on vee sisse- ja väljalaskmiseks (linnusest läbilaskmiseks) spetsiaalsed väravad.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
-
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Asi hakkas päris tõsiselt huvitama 
Tarvastu oma vesiveskiga?
Kastre ja jõetõke?
Kumbki vist ei ole õige vastus ...

Tarvastu oma vesiveskiga?
Kastre ja jõetõke?
Kumbki vist ei ole õige vastus ...
Re: Viktoriin
Kunagi oleks nagu midagi sellist loetud - ehk on Kärkna?
Re: Viktoriin
Ei, Tarvastu on suhteliselt sarnane Koluverega...eenduvaid veskeid vallikraavis on mujal ka...Hjalmar Nelk kirjutas:Asi hakkas päris tõsiselt huvitama
Tarvastu oma vesiveskiga?
Kastre ja jõetõke?
Kumbki vist ei ole õige vastus ...
Kastretes on olnud puidust rohkem tõkkepuu-laadsed tarindid. Ülejõe-müüre ei ole teada.
Abi: minu küsitud linnuses oli 10 torni, neist 1 peavärava oma ja kaks siis vee läbilaskeavade ja vaenlase tõkenditega.
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
-
- Liige
- Postitusi: 137
- Liitunud: 20 Okt, 2010 16:11
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Viljandist läks keskajal veetee läbi. Loogiline on oletada, et see oli ka kindlusega turvatud.
Re: Viktoriin
Veetee, kui läks, siis mööda Viljandi järve. Sa tahad pakkuda, et üle järve oli müür ehitatud ja selle sees oli värav?kromanjoonlane kirjutas:Viljandist läks keskajal veetee läbi. Loogiline on oletada, et see oli ka kindlusega turvatud.
Hea Viljandi linnuse plaan on Tuulse 1942, lk 140. Nagu näha, ei ühtegi jõge läbi linnuse:
http://tallinn.ester.ee/search~S1*est?/ ... &5%2C%2C96
Või loe Viljandi muuseumi kodulehelt:
http://www.muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=126
Kindlusarhitektuur on osa meie elukeskkonnast
-
- Liige
- Postitusi: 137
- Liitunud: 20 Okt, 2010 16:11
- Kontakt:
Re: Viktoriin
Eks ma lähtusin sihukesest loogikast, et kui küsija isegi ei tea, kas jõgi või oja, siis pole asjasse segatud vooluveekogu enam olemas.
Jääb üle Põltsamaa linnus. Põltsamaal voolab jõgi praegu ilusti linnusest mööda küll, aga praegune kaheharuline jõesäng on kujunenud uusajal paemurdmistööde käigus. Magnuse ajal läks jõgi kuskilt mujalt. Mõni haru võis minna läbi linnuse.
Jääb üle Põltsamaa linnus. Põltsamaal voolab jõgi praegu ilusti linnusest mööda küll, aga praegune kaheharuline jõesäng on kujunenud uusajal paemurdmistööde käigus. Magnuse ajal läks jõgi kuskilt mujalt. Mõni haru võis minna läbi linnuse.
Re: Viktoriin
PEAKS OLEMA, tähendab siis seda, et kindlalt ei tea aga keegi kuskil arvab nii? OLID JÕEVÄRAVAD, tähendab siis, et ei praegu ega lähiminevikus ei ole kellegi ihusilm neid näinud? Ka veekogu tüüpi ei tea täpselt? Äkki oli kogunisti kunstlikult kaevatud kraav?Castellum kirjutas:Küsimus - Eestis peaks olema üks linnus, kus olid jõeväravad?
Aga pakun Põltsamaad.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: parkija ja 2 külalist