Kas N Liidus oli ka midagi head?

[VanaUnt]

Padumaterdajatele veel üks kont.
Mis oli NL parem, niipalju poliitilisi anekdoote, kui siis pole praeguses vabariigis küll ja naerdud sai kordades rohkem. Brežnevist, Tšapajevist oli kuulda iga päev mõni anekdoot, nüüd on ainult heal juhul mõni blondiini anekdoot allpool vööd.

[OnuEnn]

n-liidust on pärit ka selline anekdoot:
"mille eest istud?"
"laiskuse"
"?!"
"rääkisime sõbraga anekdoote, õhtul ei viitsinud minna - hommikul tuldi järgi"

[Kapten Trumm]

"sest enamikes kolhoosides sai enda tarbeks vilja või masinaid täiesti ametlikult tasuta või võileivahinna eest."
tuletan meelde, et kolhoos oli kooperatiivne ehk ühismajapidamine. see, kui keegi kasutas selle vara tasuta või võileivahinnaeest, oli teiste ühistu liikmete tagant varastamine. kui kõik kolhoosi liikmed varastasid võrdselt (mida praktikas ei juhtunud, sest nagu ütles orwell - "kõik loomad on farmis võrdses. sead on kõige võrdsemad" (vaba sõnastusega tsitaat)), siis võis see küll olla õiglane, aga paraku ebamoraalne.

Probleem oli ikka selles, et päris suur osa seltsimehi eelistas peale rasket tööpäeva oma kolhoosi kortermaja korteris kahe Ziguli õlle taga tiksuda, mitte kuskil oma põllul higistada. Higistasid rohkem need EW aegsed inimesed, kellele see oli eluviisiks.
Sestap polnud meie kandis see eriti levinud tegevusvorm kah. Need mehed higistasid rohkem poe sabas, kui alates kell 1400 "võis järgi minna".

Tegelikult kui hästi järgi mõelda, siis kolhoosi esimees, peaaagronoom ja peatehnik olid külas need vähesed, kelle majade taga oma kurgi-ja kapsapõllud olid. Ilmselt pidid nad tegelema ka orjapidamisega, sest üks kapsapõld tahab ikka päris palju käsitööd saada, varastatud jõusöödast või kütusest ei piisa.

Tegelt, mis seda lehmapidamist puudutab, siis arusaam, justkui piisab taoliseks eratootmiseks kolhoosist varastatud kütusest ja viljast, pole muud kui oma teadmatuse halastamatu demonstratsioon.

[Sho]

Käisin siin vahepeal poes. Iseennast varustamas.
Ostsin pisut produkte kergeks eineks, millest ühtki n.liidu ajal ma poes igapäevases vabamüügis ei näinud - viinamarju, maksapasteeti, delikatess-sülti, kanasalatit, köömne-põrandaleiba.
Tagasi tulles vaatan, et Kapten Trumm, kes väitis, et see ka n.liidu aegadel täiesti võimalik oli kui just laisk või joodik polnud, pole ikka veel osanud vastata lihtsale küsimusele või on selle maha maganud. Kordan seda.

Kui täpne olla, siis iseenda varustamine oli ka ENSV ajal võimalik, tegu polnud mingi taevase vabaduse saabumisega.
Pidama jäi see ikka laiskuse ja pudelisse vaatamise, mitte võimaluste taha.
Minu vanavanemate juures nii tehti näiteks ja ei käinud keegi kordagi "organites" aru andma.
Väidan, et see oli igale töökale inimesele võimalik.

Hästi. Oletame.
Normaalses ühiskonnas toimub iseenese varustamine lähimas poes.
Kas laiskus ja pudelisse vaatamine takistas kuidagi poodi minna?
Või oli poodi minemine võimalik ainult töökale inimesele?

Ka pole Trumm nimetanud, keda ta peab silmas oma väitega: "Pigem võib siin näha asjamehi, kellel endal elu just väga ladusalt ei kulgenud (eri põhjusel) ja seetõttu oma ängi välja elavad. Isiklik tragöödia, tunneme kaasa. Õnneks neid vähe."

[Kapten Trumm]

Massisporti ei keela sul tänagi keegi harrastada. Kohtasid on selgelt rohkem tänev ase seisuga kui oli neid nõukaajal.

Kus need kohad on tasuta, peda või TÜ kehakultuuri lõpetanud (loe kvalifitseeritud) treeneriga, pesuruumiga, talvel köetava saaliga jne?
Hommepäev läheks, muidu maksab mul treenerita 50 eurot kuus see lõbu ja korralikku jooksurada sealgi pole.
Saad sa ikka aru, mida tähendas mõiste "ENSV massisport"?
See tähendas ilma kopkat maksmata kõike ülalnimetatut, endal tuli vaid riided, jalatsid ja peaasi-tahtmine kaasa võtta.
Sai hulk aastaid kasutatud ja igati kiidan, kuigi korvpall polnud alati uus ja treener aegajalt sõimas laiskuse pärast.
Mõnikord oli vesi ka külm.

[ppp]

"Suurem osa inimesi räägivad rohkem enda subjektiivsest vaatest sellest ajast"

loodetavasti on igal antud teemal sõnavõtjal olemas oma subjektiivne kogemus. vahe tuleb sisse selles, et mõned suutsid/suudavad näha laiemat objektiivset pilti ja mõned nutavad taga aega, kus kolhoosi ehitatud majas elades kolhoosist varastatud traktori ja küttega kolhoosilt varastatud maad harides peeti kolhoosist varastatud söödaga kolme lehmakronu. ilus aeg loomulikult.

Süsteem on teine, inimesed samad, võimalused suuremad aga nende võimaluste (potensiaalsete) kasutajate ring on väiksem. Siis oli "riisumine" ja varastamine suhteliselt levinud, tolereeritud, no mitte just päris "auasi". Nüüd on JOKK-värk. Ei arva, et üks või teine päris õige oleks.
Aga kes varem oli sebija, tahtis paremini elada, edevamalt edasi püüelda, ega need on ka praegu tegijad, "ettevõtlikud inimesed". Astusid tollal parteisse, et edasi jõuda, astud ka praegu ja järjest kasvõi kõik erakonnad läbi...
No see on inimeste ja loomuse kohta, süsteemiga pole see küll seotud... aga no ei oska ma tripperist, tsiviilkaitsest ega vorstitegemisest rääkida.

[Sho]

Saad sa ikka aru, mida tähendas mõiste "ENSV massisport"?
See tähendas ilma kopkat maksmata kõike ülalnimetatut,

Saad sa ikka aru, et tasuta lõunaid ei ole olemas?
Kes selle sinu eralõbu kõik kinni maksis?

[Kapten Trumm]

Hästi. Oletame.
Normaalses ühiskonnas toimub iseenese varustamine lähimas poes.
Kas laiskus ja pudelisse vaatamine takistas kuidagi poodi minna?
Või oli poodi minemine võimalik ainult töökale inimesele?

Ära nüüd lasku odavasse sofistikasse.
Jutt oli sellest, et vabadus justkui tõi võimaluse rabeleda välja tarbimisühiskonnast, minna metsa elama ja toita end ise.
See võimalus asendada poevorst enda kasvatatud seaküljega oli ka ENSV ajal samamoodi olemas. Oleks vaid tegijaid olnud.
Lisaks oli tollal võimalik arvestatavat lisaraha teenida (nt piima toomisega või tapaloomade müügiga), mis tänapäeval eriti võimalik enam pole, sest eurosertifikaat ja sada normi pole kahe lehma pidajale eriti võimalikud.

Sind muide ma silmas ei pidanudki.

[rbl]

See, et sa homme rahulikult ärkad, arvuti sisse lülitad ning ei leia oma inboxis hoiatust teatavast asutusest, on siiski täna meie "läänemarksismis" fakt. Mõnes muus riigis on sellise meili või weebi brauserile ilmunud hoiatus samuti fakt.

Ega idamarksistlikuski kultuuriruumis omalajal ei hoiatatud. Siis polnud veebibrausereid veel olemaski. Ometi ei tähenda see, et meil siin Eestiski tänapäeval asjad kuidagi teisiti oleks.

[Kapten Trumm]

Saad sa ikka aru, et tasuta lõunaid ei ole olemas?
Kes selle sinu eralõbu kõik kinni maksis?

Olen ise maksnud, sest peale ülikooli olen teeninud ikka keskmisest palgast oluliselt rohkem ning maksnud mehiselt makse - ning haiguslehel olnud vist paar korda hing haiglas korra - sedagi 2 päeva mandleid lõikamas.

Arvan, et minu spordi kinni maksmisega on ühiskond küll selges plussis olnud.
Arvan, et see käiks enamike selliste juhtumite kohta - me pole nii rikkaid, et lubada endale haiglate püsikundesid.
Seejuures pole ma selle riigi sotsiaalprogrammist sittagi saanud, isegi ülikooli ajal elatasin end ise tööl käimisega.
Lastel saadava näkase 19 eurose sotsiaaltoetuse andsin ka naisele, ostku selle eest endale midagi, sest selle eest ei saa isegi ühe lapse tantsuringi tasu maksta.

[ppp]

Käisin siin vahepeal poes. Iseennast varustamas.
Ostsin pisut produkte kergeks eineks, millest ühtki n.liidu ajal ma poes igapäevases vabamüügis ei näinud - viinamarju, maksapasteeti, delikatess-sülti, kanasalatit, köömne-põrandaleiba.
Tagasi tulles vaatan, et Kapten Trumm, kes väitis, et see ka n.liidu aegadel täiesti võimalik oli kui just laisk või joodik polnud, pole ikka veel osanud vastata lihtsale küsimusele või on selle maha maganud. Kordan seda.

Tegelikult päris vahva teema!
Aga lgp. Sho, Sa oled üks kõhuori! Aafrikas on lapsed näljas, aga Sina!
Ja jälle täpsustame...Õppisin 1981-86 Tallinnas, Mustamäelt üle tee ühikate vastast ostsin regulaarselt Tallinna Peenleiba (põrandaleib köömnetega) 20 kop päts. Vb oli liialt kroovjahust tehtud, ei sisaldanud piisavalt kiudaineid? aga maitses hästi, mõnele köömned ei maitse
Siis keegi vahepeal märkis, et gaseeritud vesi maksis 2 kopikat ja merekooli neegrid lasid 200 või 250 grammisesse klaasi. Gaseeritud vesi maksis kas 1 kop või siirupiga 3 kop nagu eelnevalt märgitud ja klaasid olid 200 grammised.
Stipp oli 40 rubla, ühika eest tuli maksta vist 3? rbl kuus linade eest.
Sellega ei taha ma öelda, et süsteem oli hea või nõukogude kord oli kõige parem maailmas, kuigi ma seda ka seal koolis õppisin. Eks mu jutt paras jama ole aga ega Te ise ka palju targemat siin sageli ei kirjuta.

[Sho]

Ära nüüd lasku odavasse sofistikasse.
Jutt oli sellest, et vabadus justkui tõi võimaluse rabeleda välja tarbimisühiskonnast, minna metsa elama ja toita end ise.

See jutt keerleb teil ka pidevalt iseenese vastandite ümber.
Mina räägin jälle algusest peale ja kogu aeg, et vabadus tõi meile meeldiva tarbimisühiskonna, kus igaüks võib poest pea piiranguteta kõike mõnusaks eluks vajalikku osta ning et selleks ei pea enam minema isekasvatajana metsa elama.

Sind muide ma silmas ei pidanudki.

Millest on tuline kahju!

[Kapten Trumm]

Leningradis tuli vist 1990 suvel automaatidest ka 15 kopikase eest klaasitäis jääkülma Pepsit.
Sai päris kõvasti joodud, venelastele oli see vist arusaamatu jook, aga Eestis tänu karastusjookide katsetehasele vägagi tuntud.

[ppp]

Saad sa ikka aru, mida tähendas mõiste "ENSV massisport"?
See tähendas ilma kopkat maksmata kõike ülalnimetatut,

Saad sa ikka aru, et tasuta lõunaid ei ole olemas?
Kes selle sinu eralõbu kõik kinni maksis?

Ja-jah, kes maksis?

[Kapten Trumm]

Keegi üritab nüüd tõestada, et riigipoolt makstav massisport on paha-paha, sest keegi jääb millestki seepärast ilma. Keegi maksab niiöelda tasuta lõuna kinni.
Tegelikult see nii ei ole.
Nende tselluliidist rikastatud koolilaste ravimine makstab tulevikus kordi rohkem - ja sporti tuleb teha justnimelt lapse ja noorena, kui organism areneb, mitte siis kui arsti ütleb peale esimest infarkti.

Oma laste ja noortega tegelemine ja nendele panustamine ongi kõige tasuvam investeering, mida iga ühiskond teha saab. ENSV ajal mõisteti seda suurepäraselt ja raha sellelt ei säästetud. Enamvähem kõik oligi tasuta.

Mitte penskarite häälte püüdmine pensionitõusuga igade valimiste eel, millega meil pea iga partei hõivatud on (niiet lastetoetused ammu unustatud on).