"Tankid EKV-le"

[rbl]

Ligi kogu loogika iva on läbinisti vale.
Loogika on, et rahu ajal 2% rohkem ei saa. Ülimalt naiivne oleks loota, et tänapäeva sõdade kulgemise tempo juures sõja ajal midagi üldse osta õnnestub enam, isegi kui kõik riigi reservid üleöö rivitult lasta.

Asi pole tegelikult selles kui suur see kaitseeelarve protsent SKP-st on. On see 2% või 20% vaid selle 2% eesmärgipärases kasutamises otseseks riigikaitse hüvanguks. Olgu see protsent kas või 20 aga kui sellest riigikaitsele mingit reaalset tulu ei tõuse siis samahästi võib see protsent olla ka 0.2 või üldse olematu. See teeks sisuliselt sama välja sest tulemus oleks nii või teisiti olematu.

Eriti hea näide on need kolm Sandown klassi miinijahtijat, millest nüüd üks kannibaliseeritakse lihtsalt varuosadeks, 300 miljoni raske raha eest ostetakse miinijahtija ja siis pannakse see lambist kai äärde seisma ning kannibaliseeritakse varuosadeks. Seega kasu riigikaitsele jällegi ummargune 0 ja keegi järjekordselt mitte millegi eest ei vastuta. See tähendab saamata jäänud kolme järelveetavat 155mm. suurtükiväe-pataljoni, ühte 155/52 Caesari iseliikuvat patareid, 4000 7.62mm. poolautomaatset täpsuspüssi, 200 Javelini laskekompleksi või 10 jalaväelahingumasinat jne. jne.

"...teadaolevalt oli algul laual ka plaan loobuda vähemalt ühest kuus aastat tagasi ostetud Sandown-klassi miinijahtijast, ent kuna selle müümine osutuks võimatuks, siis sellest plaanist loobuti. Küll aga on selge, et kõiki kolme miinijahtijat korraga töös ei hoita, tõenäoliselt jäetakse üks neist varuosadena kasutamiseks. Asi on nimelt selles, et laevad vajaksid lähiajal kapitaalremonti, see aga nõuab taas hiiglaslikku rahasummat, kuna laevu ostes ei kasutanud kaitseministeerium võimalust osta üks laev vähem, kuid võtta selle asemel tasuta hoolduse võimalus."

Ärme hakka jälle unistama mingist keskmaa õhutõrjest, kaugmaa AT-st, tankidest jne. Püüame jääda ikka reaalsuse piiridesse ja kasutame oma vähest energiat sihipäraselt vähemalt sellele, mis uues kaitseväearengukavas otseselt kirjas on nimelt:

-uued käsitulirelvad
-iseliikuvad suurtükid
-jalaväe lahingumasinad
-kaasaegne uue põlvkonna tankitõrjerelvastus

Unustage ära see M-113 sellega ei tasu jamada, see on nii vana lagunev, logisev masin, mille moderniseerimine ja hooldus läheb kalliks. Lihtne on neid suur hulk praktiliselt tasuta poolmuidu kokku osta aga siis hiljem ühel heal päeval avastame, et remontida ning varuosi hankida me neile õieti enam ei jõua ja nii nad kuhugile platsile enamuse ajast kasutult seisma jäävadki.

[mx77]

Corvus, miljonit ikka vist?

[Viiskümmend]

Tegin oma viimases postituses väikese vea, Poola sai Norralt 1 NOKi eest kokku 5 allveelaeva, targemad ehk aitavad selle Poola-Norra erisuhte ajaloolise sisu osas?!
Meie FH70 süsteemi ostmine Saksamaalt kasvas välja Eesti-Saksa väljaõppealasest koostööst, samal ajal olid need samad haubitsad ju märksa soodsamalt UK-s ja Itaalias müügis.
Millegipärast ei ole me 20 aastaga suutnud mitte ühegi riigiga varustuse saamiseks erisuhteid luua ning ainuke viis midagi saada on jätkuvalt suurte rahapakkidega vehkimine või nn.tööstuse pakkumiste vahel valimine. Selle sama olukorraga leppimine ongi uue 10 aastase "uus kaine pilk ja parem realism".

[Kapten Trumm]

Mulle jääb ka see väide pisut arusaamatuks? 2% SKP'st määrab ära summa, mis igal juhul tuleb riigikaitsele eraldada, seega on ta ju eelisseisus täna, sest kokkuleppeliselt on see summa juba ennem eelarvearutelu nö lukku pandud. Kõik teised valdkonnad ei ole sellises seisus, et eksisteeriks mingi protsent või fikseeritud summa (eelarvest või SKP'st), mis oleks juba ennem eelarvearutelu nö kindel!

Samasuguses "eelisseisus" on tegelikult iga kulu, millele on seadusest tulenev kulukoht olemas.
Märkimisväärseim näide on sotsiaalkulud, kuigi seal puudub mingi "dzentelmenide kokkulepe", ei julge selle kallale ka keegi minna.
Aga selle vahega, et sotsiaalkulude summa on kaitsekuludest hoopis teises suurusklassis.
Umbes samasuguses eelisseisus on täna ka kulud, mis lähevad EL abirahade omafinantseeringuks ja mitmed asjad veel.
Selles pingereas on see õnnetu "eelisseisus" kaitse-eelarve vist kuskil 5-6 kohal alles.

Ligi teemapüstitus on absoluutselt vildakas. Rääkida, et kaitse-eelarve on mingi suur ja äravalitud erand riigieelarves, on pehmelt öelda vildakas.
Teiseks muidugi see, et ega protsendiga saa püsse ja sokke osta, ikka rahasummaga.
Muidugi tuleb nõus olla sellega, et "hää et niigi läits".
Mis muidugi jahu ajamist tõeks ei muuda.

[Kapten Trumm]

Ega see ei ole ainult Ligi loogika. Kunnase loogika on üsna samasugune, et rahuaja rahadega sõjaaja kaitseväge ei ehita, Kunans lihtsalt lisab, et meil peaks olema valmis garantiid, erinevad seadused, lepingud ja määrused, et kui "kuumaks" läheb, saaks kohe tegutsema (ostma, tarnima) hakata. Kunnase toob siin näitena Vabadussõda, kus Eesti riik väga lühikese aja jooksul laenas 100-150% oma SKT-st kaitseväe tarbeks. Samas, olen nõus, ka mulle endale tundub see loogika kahtlane. Ma ka ei näe, kuskohast me selle aja leiaksime.

Hmm, ja kuidas see asi toimiks nt Gruusia augustisõjaga analoogse sündmuste arenemise kiiruse juures?
Sellise tempo juures ei jõuaks Eesti isegi oma reserve mobiliseerida, rääkimata relvastuse hangetest.

[rbl]

Tegin oma viimases postituses väikese vea, Poola sai Norralt 1 NOKi eest kokku 5 allveelaeva, targemad ehk aitavad selle Poola-Norra erisuhte ajaloolise sisu osas?!
Meie FH70 süsteemi ostmine Saksamaalt kasvas välja Eesti-Saksa väljaõppealasest koostööst, samal ajal olid need samad haubitsad ju märksa soodsamalt UK-s ja Itaalias müügis.
Millegipärast ei ole me 20 aastaga suutnud mitte ühegi riigiga varustuse saamiseks erisuhteid luua ning ainuke viis midagi saada on jätkuvalt suurte rahapakkidega vehkimine või nn.tööstuse pakkumiste vahel valimine. Selle sama olukorraga leppimine ongi uue 10 aastase "uus kaine pilk ja parem realism".

Need allveelaevad mida Poola Norralt sümboolse hinnaga kingituseks sai olid Type-205, sisuliselt juba 50 aastat, nii moraalselt kui tehniliselt vananenud rauakola. Mujal on need juba ammu vanarauaks lõigatud või seisavad kusagil muuseumis eksponaatidena. Norras aga keevitaja aspesti täis allveelaeva 2 eurose tunnihinnaga utiliseerima ei hakka vaid küsib tunni hinnaks netos minimaalselt 20 eurot, sinna lisanduvad veel kulumaterjalid, igasugused riigimaksud, ettevõttekasum jne. Kokkuvõttes vanaraua müügist Norra nende laevade utiliseerimise maksumust tagasi ei saaks, hoopis peaks kena kopika peale maksma. Seega oleks igati loogiline need laevad lihtsalt sümboolse hinna eest ära kinkida sest ei ole mõtet hoida kalleid relvasüsteeme, mille käigushoidmine ja regulaarne hooldus on finantsiliselt ülejõukäiv ning neelab riigikaitse arenguks vajalikke ressursse. Nende allveelaevade töökorras hoidmisest vabanenud vahendite arvel sai Norra omale lubada näiteks uusi automaate HK-416, püstolkuulipildujaid MP-7 ja mida kõike veel.

[Kapten Trumm]

Suvaline:
Vanemahüvitis
Vanaduspension
Lastetoetus
Toitjakaotuspension
Eripension
jne jne

Kuu pealt oled kukkunud või? Kõik seadusest tulenevad kulud, mille äravõtmise saajatelt pole võimalik ei poliitiliselt ega juriidiliselt (õigustatud ootuse põhimõte)

kuid antud juhul räägib Ligi siiski faktide keeles, mitte loosungitega...

Esitada ühte, riigieelarve mastaabis suht teisejärgulist kulurida kui midagi eelistatut pole mingi faktide keel, vaid räme faktide soovitud viisil esitamine.
Jah, riigikaitse on üks eelistatuid, kuid mitte migagi nii väga erilist eelarves - kus on märksa suuremaid ja mitte vähem eelisseisus kulusid täna.

[Madis22]

Vaatame lähemalt:

Vanemahüvitis - eelarves väheneb maht ühel või teisel põhjusel c.3,3 miljoni

Vanaduspension - kasvab c.5%, kuid see ei ole "EELISSEIS" vaid koalitsiooni poliitiline kokkulepe

Lastetoetus - lisanduvad vajaduspõhised lastetoetused ning taastatakse tasustatud isapuhkus. Pluss muud kokkulepped, mis ei ole "EELISSEIS", vaid hetkel võimul oleva koalitsiooni poliitilise kokkuleppe tulemus.

Toitjakaotuspension - maht kasvab, sest töövõimetuspensionile ja toitjakaotuspensionile tuleb juurde täiendav pensionilisa

Eripension - alternatiiviks pakutakse juba ammu III sammast. Võimalik, et tulevikus valitseva koalitsiooni poliitilise kokkuleppe korras kaob eripension mitmest valdkonnast.

Leiad ehk ise need sotsiaalvaldkonna kulukohad, mis ei kasva vaid kahanevad? Ole ometi mees ja loe eelarve eelnõu ja lisad läbi, ära parista siia loosungeid!

Eelisseisus täpselt samal põhimõttel, millel kaitseeelarvegi. Kaitseeelarve on seotud 2% SKP-st, mis ei garanteeri selle pöördumatut kasvu. Kui SKP väheneb, siis väheneb ka kaitseeelarve. Pensionid ja toetused on seotud seadusega (või määrusega) kinnitatud määradega ja vastava hüve saajate arvuga. Kui pensionäride hulk suureneb, siis eelarverea maht kasvab ka ilma pensione tõstmata. Sama on kõigi teiste nimetatud summadega. Oleks pensionid seotud otse pensionikindlustusmaksete laekumisega, ka siis võiks pensione pidada "eelisseisus olevaks", kuigi masu ajal oleks pidanud pensione räigelt langetama. Ligi loeb kaitseeelarve eelisseisus olema sellepärast, et selle suuruse määrab mõõdetav ja arvutatav määr. Pensionitele ja rõhuvale enamusele sotsiaaltoetustest kehtib täpselt samasugune mõõdetav ja arvutatav määr.

[Kapten Trumm]

Kokkuvõttes on Eesti eelarves märksa suuremaid ja märksa tsementeeritumaid kulusid kui kaitse-eelarve, mille % on lihtsalt fikseeritud koalitsioonilepingus.
Koalitsioonileping on aga juriidilises mõttes kõhutuul.
Rääkida mingist eeliseisust on puru silma ajamine tegelikult.
Kogu vaidlus, whats the fuzz?

[kert122]

mängige eelarve ringi www.meieraha.eu

[gooligan]

selle eelarve teema võib lukku panna ja mitte digitaalset ruumi enam raisata. On isegi väike ime, et 2% saavutati ja seda niivõrd raskel ajal, kus ka kõikidel teistel valdkondadel käed pikad (politseinikud, õpetajad, arstid jne jne).
Oleks ju olnud lihtsam valida Läti-Leedu tee ja oma igapäevasteks kuludeks napsata kaitseelarvest juurde (mis paljudele vasakpoolsetele vägagi südamelähedane ka tänases Eestis).
Ühesõnaga unistada, et rahuajal kaitseelarve suhet SKPsse tõstetakse ei vääri isegi helesinise unistuse staatust.
Ainuke asi mille osas tasub valvel olla on just see, et neid vahendeid kasutatakse ikka sihipäraselt - ka siia oleks ju mugav peita kulusid, mis peaks olema teistel eelarveridadel (a'la laskesuusatamine, merepääste, piirivalve vms). Sellise lähenemise eest on ka NATO hurjutanud nt Leedut, kes proovis oma kaitseelarvet näidata paremas valguses, lisades piirivalve jms kulusid, mis teps sinna tegelikult ei kuulu.
Ja jälle jõuame tagasi sinna, et mis selle rahaga on/ei ole võimalik saavutada?
Mina jaotaks NATO reageerimiskiiruse laias laastus kaheks - kõik mis puudutab tehnilist abi = vajadusel reaktsioon kiire. Maaväed= poliitilist kemplemist palju pikemalt ja tulemused sõltuvad poliitilisest konjunktuurist jm tuhandest sisepoliitilisest asjast.
Ehk siis me peame keskenduma oma maavägede arendamisele ning lootma, et taeva katavad ära NATO hävitajad ja raketisüsteemid (nt AEGIS'ega varustatud sõjalaevad ja/või Patriot raketipatareid nagu hetkel Türki viidi). Samas ükski NATO sõdur ilma pika poliitilise protsessita siia ei astu ja hakkama peame ise saama. Ja siit tulebki teine küsimus - kui pingete kasvades maabub Paldiskis USA varustuslaev ja laaditakse maha hulk Abramseid, siis kas meil on võimekus/oskus neid ka kasutada? Kui rakendusoskus puudub on tegu kasutute raudkastidega ning tõenäoliselt laeval oma visiiri avada mõtet ei ole.
Mida peaksime oma väljaõppes muutma/tegema, et meie maaväed oskaksid selliseid asju enda kasuks pöörata - seda nii tegutsemises koos tankidega kui ka logistilist abi, mis selle väeliigi jaoks paratamatult vaja läheb. Ka oleks mõistlik juba täna mõelda, kuhu täpselt paigutada Patriot raketikompleksid ning logistilised ettevalmistused ära teha - ehk kui läheb kuumaks, siis autol on parkmisplats valmis valatud, vool olemas ja majutustingimused loodud.
Ja tulemuseks ongi reaalne heidutusvõime - kui meie idanaaber näeb, et õhus ülekaalu ei saavutata, korralikult relvastatud maavägi on piiril valmis rünnakut tõkestama, kaob igasugune isu ründamiseks (ja selleks ei ole vaja võõrriigi mitut brigaadi Eestisse tuua). Ja see on ka põhiline erinevus nt Soomest - kuna NATO liikmelisus puudub, ei saa nad ka eeldada, et keegi tuleb ja aitab - järelikult peavad nad kõiki relvasüsteeme ise omama (= väga väga kallis väikeriigile).

[Lemet]

Eelisseisus täpselt samal põhimõttel, millel kaitseeelarvegi.

Karta on, et ikka tunduvalt edulisemas seisus. Vaata, palju on valijate hulgas inimesi, kellele riigikaitse kordab läheb ja palju neid, kes hääletavad pensioni eest

[rbl]

Äsjalõppenud NATO õppus Steadfast Juncture 2012 kuhu mõningatel andmetel Eesti üksusi ei olnudki kaasatud näitas selgelt, et sellest AK-4-ga kaootiliselt ees tolgendavast Eesti jalaväelasest oleks liitlastele päeval x pigem kahju kui kasu. Sõja saatuse otsustaks nii või teisiti ära kas vastase või liitlaste raskerelvastus, mingil paaril AK-4 relvastatud kergjalaväepataljonil seal erilist rolli olema ei saaks. Las see Baltikumi kaitseplaan ja selle realiseerimine jäägu suuremate NATO liitlasriikide pärusmaaks, kes omavad selleks vastavaid vahendeid st. raskerelvastust. Hüpoteetilistelt sõjateemadelt Venemaaga peaksime oma riigikaitses keskenduma hoopis enda tänastele reaalsetele pisiprobleemidele: uued käsitulirelvad, iseliikuvad suurtükid, jalaväe lahingumasinad, kaasaegne uue põlvkonna tankitõrjerelvastus jne. Uute käsitulirelvade all on mõeldud nähtavasti väljavahetamist vajavaid automate Galil ja Negev LMG, millede ressurss peaks hakkama peagi lõppema. Sisuliselt saame me siin raha hulgaliselt kokku hoida ja asendada need kaks relvasüsteemi ühega, milleks oleks siis automaat HK M27 IAR. USA aastane sõjaline abiprogramm Eestile on kusagil 8 miljonit dollarit selle eest saaksime me USA-st u. 4000 automaati M27IAR, millest igaüks maksab u. 2000 dollarit. Ega seda ameeriklaste abiprogrammi ei pruugi meie jaoks enam kauaks jätkuda, maksimaalselt ehk aastat paar kuni Afganistanist väed lõplikult välja tuuakse siis saab ka see arvatavasti meie jaoks otsa. Järgneval aastal võiks selle sama programmi raames hankida ka Javelini laskeseadmeid, mida peaks 8 miljoni dollari eest saama u. 60 ühikut. Rakette jõuame ise hiljem ka enda raha eest juurde hankida. Seega jääksid veel ainult liikursuurtükid ja jalaväelahingumasinad.

[Kapten Trumm]

Selline ongi Kremli agenda, et las Eesti kaitse oleks mingi poliitiliste riskidega seotud müütilise välisabi teha - seda agendat reklaamivad nii kasulikud idioodid kui mõjuagendid.
Vaata vahelduseks, mis maaväe üksustest koosneb see müütiline NRF, mida siia esmalt saadetakse ja tuututa siis edasi tohutust raskerelvastuse vastuseisust.
Uued käsirelvad on täiesti kolmandajärguline probleem. Eriti tark ja Kremlile meelepärane tegu oleks kulutada suurusjärk 100 miljonit eurot käsirelvade väljavahetamiseks (mis ei anna juurde suurt midagi) ja jätta selle asemel ostmata näiteks sadu lühimaa õhutõrjerakette.

[rbl]

Kremli agendat saab Kapten Trumm nõnda hästi teada ainult juhul kui ta ise on Kremli agent. Reaalne Eesti riigikaitse aga kohe kuidagi talle korda ei paista minevat. Kõiges järjekindlalt pidev demoraliseeriv pessimism ja negatiivsus. Uued käsitulirelvad ei ole kolmandajärguline probleem, see on esmajärguline probleem ja arengukavas ilusti kirjas. Ära tegele soovmõtlemisega vaid järgi kaitseväe arengukava. 100 miljonit eurot käsitulirelvade väljavahetamiseks, milleks? Mobilisatsioonireservil on juba üle 100 000 7.62 mm. G3/AK-4/AG-3/M-14 automaadi olemas. Jutt käib igapäevaselt reaalselt lahingutes osalevatest missiooniüksustest ja neile mõnetuhande automaadi ostmisest. Ära muretse lühimaa õhutõrjerakette juba hangiti juurde. Käsitulirelvade ja kaasaegse uue põlvkonna tankitõrjerelvastuse probleemi annaks iga-aastase USA tasuta sõjalise abiprogrammi raames suuresti ära lahendada.