Virunurme punkrilahing

Relvastatud gruppide tegevus väljaspool ametlikke väeosi. Metsavendlus, sissisõda, mittekonventsionaalne sõda, gerilja, banditism ja mis iganes nimed sellele nähtusele antud on.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas metssiga »

Sellest lahingust ja neist meestest on kirjutatud Alutaguse Memento "Mälestustelehes" nr 11, detsember 2001. Üpris vähelevinud väljaanne, aga suuremates raamatukogudes peaks leiduma.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas gruppen »

Ja kui sa Shiim seda raamatukogust ei leia või aega sinna kammima minna pole, siis anna märku - oman seal otsekontakti kes kahtlemata kohe organiseerib selle!
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas soesilm »

36 tapetud nõukogude võimu esindajat - see on Eesti mõistes väga suur number. Kas seda on kontrollitud arhiivist või on see kohalike jutt? Ma küsin seda, sest: ... Peeter Võsa jutu järgi ... ei ole eriti usaldusväärne.
1945 sai julgeoleku statistika põhjal kokku surma 58 sõjaväelast ja julgeolekutöötajat, 69 HP võitlejat ja aktivisti.
Seega vähemalt 1/3 1945 aastal ENSVs lahingutes tapetud nõukogude võimu esindajast.
Kui see nii oli, siis tahaks täpsemalt teada meeste tausta, relvastust ja punkri ehitust.
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas oleeg »

gruppen kirjutas:Ja kui sa Shiim seda raamatukogust ei leia või aega sinna kammima minna pole, siis anna märku - oman seal otsekontakti kes kahtlemata kohe organiseerib selle!
Oleksin väga tänulik sellise organiseerimise eest :scratch: Anna privas märku, mida selleks tuleks teha?

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas metssiga »

soesilm kirjutas:36 tapetud nõukogude võimu esindajat - see on Eesti mõistes väga suur number. Kas seda on kontrollitud arhiivist või on see kohalike jutt? Ma küsin seda, sest: ... Peeter Võsa jutu järgi ... ei ole eriti usaldusväärne.
1945 sai julgeoleku statistika põhjal kokku surma 58 sõjaväelast ja julgeolekutöötajat, 69 HP võitlejat ja aktivisti.
Seega vähemalt 1/3 1945 aastal ENSVs lahingutes tapetud nõukogude võimu esindajast.
Kui see nii oli, siis tahaks täpsemalt teada meeste tausta, relvastust ja punkri ehitust.
Jäta nüüd, isand Soesilm. Harilik "oral history" selle halvimas vormis. Operatsiooni akti järgi ei langenud selles lahingus mitte kui ühtegi ründajat. Kui keegi soovib siin mind rünnata, et need olid võltsitud valelikud dokumendid nõukameeste kaotuste kohta, siis hoiatan - ründan vastu! Ja veel, ega selles siis midagi erilist ei olnud. Partisanide kaotused on alati suuremad, kui regulaararmeel. Ja juba väljaselgitatud-teadaoleva metsavendade punkri ründamine oli organisatsiooniliselt ja taktikaliselt, sisevägede kogemuste ja väljaõppe ja ülekaalu juures, nö lapsemäng. Ainus asi, kas punkrimehed alistusid või hakkasid vastu. Viimasel juhul oli kaks võimalust - tina venelastele kuni surmani või väljamurre (ka kaks võimalust - kõik langesid võitluses või pääsesid, vähemalt osa). Kõike juhtus ja oli. Üks tegelikult juhtunud asi tuli veel meelde. 1946 Saaremaal Eikla soos punkrit rünnanud venelased said nii tina, et eemaldusid lahinguväljalt täienduse kohalekutsumiseks ja seejärel metsavennad omakorda eemaldusid rahulikult kellestki segamata. Aga paistab, et see oli vist küll üksik erand.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas soesilm »

Just seda ma ootasin.
Kuigi ehk mõnes mõttes lootsin kinnitust tõelisele "punkrilahingule" (nii lahe kõla on sellel terminil). Oli ju öeldud, et ... arhiiviandmete põhjal. Ei tea mis arhiiv see oli.
Krt nelja mehega 36 oleks ikka Hollywoodi stsenaariumi lõhnaga!
Kasutaja avatar
oleeg
Liige
Postitusi: 5193
Liitunud: 23 Jaan, 2006 14:10
Asukoht: Kodutares
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas oleeg »

soesilm kirjutas:Just seda ma ootasin.
Kuigi ehk mõnes mõttes lootsin kinnitust tõelisele "punkrilahingule" (nii lahe kõla on sellel terminil). Oli ju öeldud, et ... arhiiviandmete põhjal. Ei tea mis arhiiv see oli.
Krt nelja mehega 36 oleks ikka Hollywoodi stsenaariumi lõhnaga!
Peand-pea, soesilm! Metssiga ootab rünnakut ja valmistub juba. Sa võta õige tema vasak tiib, ma püüan paremat tiiba julgestada - ega see rünnak tulemata jää! :scratch:
Küllap leidub keegi, kes mõne esivanema kombel on valmis püha tõe ja õigluse (antud juhul siis 36 mehe) eest võitlusse asuma ning ambrasuurile viskuma. Metsavennad olid ju nii võimsad ja pahasid sai alati palju surma :scratch:

Ootasingi, millal keegi selle utoopia julgeb kahtluse alla seada...

terv
o
[i]Miski siin ilmas ei saa viibida nii sügavas vaikuses kui surnud inimene.[/i]
Frederic Manning
gruppen
Liige
Postitusi: 388
Liitunud: 01 Dets, 2005 3:49
Asukoht: Eesti
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas gruppen »

Ega see pole kõige suurem utoopia - neid ole teisigi, nii et pigem siis ringkaitse, kuigi see on selles plaanis natukene kole sõna. Karvasele käele on ülesanne kätte antud :wink: 8)
Larry
Liige
Postitusi: 1029
Liitunud: 31 Dets, 2005 16:39
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas Larry »

Metssiga - kui Sul see operatsiooni akt käepärast on, siis võiksid ka siin üles tähendada metsavendade relvastuse, kui seda muidugi mainitud on. Ma pole kunagi ühtegi operatsiooni akti näinud - mis seal üldse peale operatsiooni käigu/ kirjelduse veel kirjas on? Kas operatiivgrupi suurus on kirjas? 36 kastilöödud vanti 4 metsavenna kohta tundub veits kahtlane jah. Metsavendadel pidi sel juhul väga korralik punker olema, igal mehel kuulipilduja ning punkri ümbrus mineeritud ja valve all. Ühesõnaga seda juhtumit võiks "ajaloolise tõe" huvides natuke harutada 8) .
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas metssiga »

Selle Virunurme punkrilahingu kohta operatsiooni akti mul käepärast ei ole (see on kirjas Mälestustelehes, millele eelpool viitasin). Lisan siin ühe pikema-põhjalikuma operatsiooni akti (NB! see on esialgne toortõlge!). Üldiselt olid need aktid märksa lühemad ja lahingust kui sellisest saab sealt ainult aimu, täpselt on aga kirjas oma kaotused (sh haavatud), vastase kaotused, äravõetud relvade arv, tegevuse asukoht, osalenud jõud osaliselt (sageli lihtsalt allüksuse nimi, aga mitte tegelikult kohalolnud meeste arv). Allakirjutanuid oli vähemalt kolm, kui mitte rohkem (see selleks, et tuftaad ära hoida, küll need kõrgemad julgeolekumehed juba oma alluvaid tundsid!).


1946, november, 14. Vahu küla
Meie, allakirjutanud, Järvamaa MVD OBB /vene tähed/ ülem leitnant Verhodanov, Järvamaa MVD Järva-Jaani operatiivpunkti ülem nooremleitnant Jakovlev, ENSV MVD V/V /vene tähed/ kuulipildurite rühma T-260 s/p /vene tähed/ komandör vanemleitnant Strebazev, Järvamaa MVD banditismivastase võitluse volinik vanem Laane, kuulipildurite rühma I/260 reamees Zagorodnev koostasime käesoleva akti järgnevas:
Sellel kuupäeval kõik ülalloetletud operatiivgrupi koosseisu kuulunud liikmed, kokku 20 inimest, viisid läbi operatsiooni bandiitide punkri likvideerimiseks, mis asub metsamassiivis, umbes poolteist km Nõmmkülast lääne pool, Väinjärve valla Vahu külast kaks ja pool km kagu pool.
Punker asub segametsas (männik, lepik, kaasik koos põõsastega), millest läbi läänest itta kulgeb väike 100-200 m laiune nõgu, mis on täis kasvanud noort segametsa. Kõrgendiku põhjaküljel asub tihedas metsas punker, mille katus on hoolikalt mulla ja samblaga maskeeritud ja maapinnast umbes pool meetrit kõrgemal.
Operatiivgrupp lähenes punkrile kella 8.30 paiku idapoolselt küljelt. Umbes 20 m kauguselt tehti korstnast tuleva suitsu ja sahinate järgi kindlaks bandiitide kohalolek.
Ümberpiiramise eesmärgil läks põhja suunas 5 inimest operatiivgrupi koosseisust eesotsas seersant Saviniga, relvastatud 4 karabiini ja ühe käsikuulipildujaga. Lõuna poole suundus 5-meheline salk eesotsas seersant Getmanoviga, samasuguste relvadega. Ida poolt teostas piiramist kinnivõtmisgrupp, mis koosnes operatiivkoosseisust, rühmakomandörist ja neljast sõdurist.
Bandiitidele psüühilise mõju avaldamise eesmärgil viskasid pärast ümberpiiramist vanemseersant Tarasenko ja nooremseersant Abaskin kinnivõtmisgrupist kumbki ühe granaadi punkri poole.
Pärast granaatide lõhkemist hüüdis Jakovlev kõvasti eesti keeles: „Olete ümber piiratud, andke alla!“
Selle peale viskasid bandiidid varsti granaadi punkrist lõuna poole ja pärast seda andsid samas suunas automaadist ja vintpüssidest valanguid kinnivõtmisgrupi pihta, kes asus punkrist 10-12 m kaugusel. Kuna tiheda metsa tõttu polnud võimalik bandiite näha, avas operatiivgrupp tule bandiitide tule suunas.
Samal ajal oli punkrist lõuna pool kuulda põgenevate bandiitide kiireid samme. Nad sattusid peale sõdur Zagorodnevile, kes laskis karabiinist nende pihta ja tappis ühe viiest surmava lasuga rinda, kuid ülejäänud bandiididlasksid automaadist valangu Zagorodnevi pihta, mille tulemusena kuulid läbistasid tal kahest kohast sineli, pluusi, alussärgi ja üks kuul riivas keha rinna kohalt. Neli bandiiti, pööranud veidi vasakule, jooksid ära. Sel ajal reamees Vlattsenko, kes lamas Zagorodnevist 10 meetri kaugusel, haavas karabiinilasuga kõhtu teist bandiiti, kes kohe maha kukkus ja oigama hakkas, lamades oma vintpüssi peal. Järelejäänud kolm bandiiti sattusid põgenedes reamees Konsini peale ja tulistasid mitu korda automaadist ja vintpüssidest, mille tulemusena Konsin sai surmavalt haavata, mitu kuuli läbis rinna ja pea. Pärast seda, murdnud ahelikust läbi, väljusid bandiid operatiivgrupi piiramisrõngast.
Pärast punkri ja selle asukoha esialgset läbivaatamist moodustati opertiivgrupp koos Järvamaa NVD UO /vene tähed/ teenistuskoeraga kolme bandiidi jälitamiseks. Kogenematusest ei võtnud koer jälge üles ja kuna inimsilmale olid need nähtamatud, oli jälitamine kasutu.
Pärast punkri ja selle ümbruse läbivaatamist avastati järgmist:
1. Punkri mõõtmed: pikkus – 4,5 m, laius – 3 m, kõrgus – 2 m. Ehitatud pakusdest kuuse- ja männipalkidest kogu kõrguses maa sisse, lagi kaetud laudadega, seejärel kahekordselt palkidega, pealt kaetud mulla ja samblaga. Põrand laudadest. Käik punkrisse kulges umbes 7 meetrit piki maasse kaevatud süvendit. Ukse vastasseinas on lae alla tehtud klaasitud vaateaken mõõtmetega 30 x 50 cm.
Punkri sees avastati järgmist:
a) sissekäigu juures vasakus nurgas ukse kõrval oli ahi koos pliidiga, millel seisi katel keeva liha- ja kapsasupiga;
b) paremasse nurka ukse kõrvale on kaevatud veevõtuks kitsas kaev;
c) parempoolse seina ääres ukse lähedal oli kolm kotti jahuga, kogukaaluga 6-7 puuda, kottide kõrval 6 pudelit kodus valmistatud marjasiirupiga;
d) riiulil oli majapidamisriistadest: 4 erineva suurusega alumiiniumtaldrikut, üks hakklihamasin, kaks alumiiniumplaskut, 6 lusikat, 4 tükki seepi, purgikeses umbes 50 mitmesuguse suurusega õngekonksu, 2 sõdurikatelokki, puust vann veega, milles oli leos paar pesu. Naela otsas rippus väike lamp „Nahkhiir“, kaks kööginuga, ümmargune vasest pesukauss, riiuleil oli pudelikestes ja paberisse keeratult terapipart, soodat, soola.
e) ahju kõrval oli tünn äsja sissetehtud kapsastega, umbes 6 ämbrit;
f) punkri esiosas oli põrandal 4 heintega täidetud aluskotti;
g) punkri sissekäigu juures paremal pool oli põrandal maas umbes 20 kapsapead;
h) erinevatest kohtadest punkri lähedalt umbes 15-20 m kauguselt leiti: maasse kaevatud tünn sealihaga, 50-60 kg; piimanõu lambalihaga, 20 kg; plekkpurk sulatatud rasvaga, 4-5 kg;
i) tööriistadest leiti punkrist: 2 kirvest, 1 saag, käsihöövel, naaskel, saapaliistud;
j) punkris seisis seina ääres 2 vintpüssi: üks SVT TsR /vene tähed/, teine saksa oma, C/243. Püssid olid lahinguvalmis, laetud, padrunitaskud täis. Saksa ja vene lahingupadruneid leidus kotikeses ja padrunitaskutes … /pole loetav/.
2. Punkri ümbruse läbivaatamisel avastati: (vt. skeem)
a) sõdur Zagorodnevi asukohast kahe meetri kaugusel lamas tapetud bandiit läbilastud rinnaga, tema all oli vintpüss SVT G.F. N 847 /vene tähed/, mille pidemes oli 2 padrunit, lukk pooles vinnas. Tapetu taskus oli püstol TT VP N 815 /vene tähed/ ühe padruniga rauas ja 8-ga pidemes.
b) sõdur Zagorodnevil läbistasid bandiitide lasud sineli, pluusi, alussärgi ja põletasid riivamisi keha rinnakohalt;
tapetud bandiit oli keskmist kasvu, tumedate juustega, ümmarguse näoga, laiaõlgne, tugeva rinnaga, keha füüsiliselt arenenud, jalas poolsaapad ja mustad püksid, seljas must pintsak. Ilma peakatteta. Dokumente polnud.
c) piiramisrõngas asus paremal pool kuulipildur number kaks, sõdur Konsin, kelle bandiidid automaadivalanguga tapsid. Kuulid läbistasid rinna ja korvi kaudu pea. Konsin lamas kohuli, nägu allapoole, pea punkri suunas, kolme kasetüve jalamil, käes karabiin. Relva läbivaatamisel sellest padruneid ei leitud, toru oli värskest püssirohust tahmunud.
d) Konsinist 10 m eespool lamas selili raskesti kõhtu haavatu bandiit, käes vintpüss, ja oigas. Vintpüss SVT DO 403 /vene tähed/ pidemes 3 padrunit, torus värske püssirohugaasi tahm.
Tõlgi Jakovlevi abil küsiti haavatud bandiidilt perekonna- ja eesnime. Bandiit ei vastanud kohe, siis ütles ta tasa: „ kanne“, eesnimest ei saadud aru. Küsimusele, kes olid teised bandiidid, vastas ta: „Minu kaks venda Kannet, Mänd ja Jakovits.“
Pärast seda ta enam küsimustele ei vastanud, ainult hingas raskelt ja suri umbes 30 minuti pärast.
Relvad, osa toiduaineid ja bandiitide laibad on toimetatud Järvamaa MVD UO-sse /vene tähed/, bandiitide poolt tapetud reamees Konsini laip – pma väeossa.
Punker, kapsad, osa liha ja mitmesugune muu kraam on ära põletatud, eelnevalt valati kõik üle petrooleumiga, mida punkri lähedal plekkpurgis oli 12 liitrit.
Järvamaa MVD UO-s näidati bandiitide laipu bandes osalenutele, arreteeritud Roose, Helmutile ja Saksberg, Akslile, kes ütlesid, et tunnevad nad ära, ja nimelt:
Esimene Kabrits, Voldemar, teine Kanne, Herbert, nende bande liikmed. Peale selle tundis ära ka tema isa – Kanne, Herman.
Mille kohta koostati käesolev akt.
/VEROHDANOV/
/JAKOVLEV/
/STREBEZEV/
/LAANE/
/ZAGORODNEV/
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas metssiga »

soesilm kirjutas:Kuigi ehk mõnes mõttes lootsin kinnitust tõelisele "punkrilahingule" (nii lahe kõla on sellel terminil).
"Lahe" punkrilahing oli Virumaal Roela-Aruküla metsas 11. märtsil 1946: kindlustatud punkris päev läbi vastupanemist, pimeduse saabumisel väljaimbumine (vastase tunnimehed võeti maha hääletult) ja kõik pääsesid. Sellest samas "Mälestustelehes" nr 12, märts 2002. Aga üldiselt, need punkrilahingud olid meeleheite akt. Taktikaline toimimine oli kohe eemalduda või läbimurdele minna. Rahvasuus ja -meeles oli muidugi tähtis nimetada suuri ja aja jooksul üha suurenevaid vastase kaotuste arve, kuid ega siis vastupanuliikumise eesmärgiks ei olnud siin ja siis mitte vastaste mahanottimine, vaid oma jõudude hoidmine.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas metssiga »

Viimasest loost veel, lisaks operatsiooni aktile (pagan, kirjutasin, et tunnimehed võeti maha hääletult, see oli siiski mingi teine juhtum - vanainimese pea :-)) :

Roela-Aruküla punkrilahing Virumaal 11. märtsil 1946
Väljavõte Karl Moori ülekuulamise protokollist 3.6.1946

[ ... ]
Küsimus: Rääkige täpsemalt sellest lahingust sõjaväelise grupiga.
Vastus: 11. märtsi hommikul k. a., umbes nädal aega pärast kolme punaarmeelase tapmist SEINPERE Johannese talus, kõik JUHKAM Heino bande liikmed, s. o. JUHKAM Heino, mina – MOOR Karl, JUHKAM Mihkel (JUHKAM Heino isa) ja LEHTLA Johannes , olime punkris, kus me ennast varjasime. Kõik me magasime, kui umbes kell 9 hommikul JUHKAM Heino ajas meid üles ja hüüdis, et tulistatakse. Pärast seda kuulsin ma ise paari valangut. JUHKAM H. käskis kõigil seista oma laskeavade juurde, avada need, relvad laskevalmis seada ja hakata tulistama kõiki lähedalasuvaid põõsaid madala sihikuga lume tasapinnal. Me avasime tule. JUHKAM oli automaadiga ukse laskeava juures, LEHTLA prantsuse kuulipildujaga vastasseinas, mina – MOOR Karl saksa vintpüssiga kolmanda laskeava juures ja JUHKAM Mihkel poolautomaadiga neljanda juures. Esimese rünnaku tagasi löönud, panime JUHKAMI käsul riidesse, samaaegselt läbi laskeavade vaadeldes. Kuuldus uuesti laskmist, kuid JUHKAM käskis meil tuld mitte avada, vaid lasta kallaletungijad lähemale. Pärast seda, kui tulistamine kostis juba päris punkri lähedal, avasime JUHKAM Heino käsul taas tule. Niiviisi lõime rünnakuid tagasi kuni kella kaheni päeval, millejärel tulistamine katkes.
Õhtul kui pimenes, pani JUHKAM ette häiret teha. Tema käsu peale hakkasime kõik tulistama ja karjuma “Hurraa!”, tema ise aga läks punkrist välja ja hakkas seal tulistama. Meid piiravate vägede poolt ei tulnud mingit vastust. Pärast seda väljus JUHKAM Heino veel kaks korda punkrist ja tegi luuret, mille järel me võtsime vastu otsuse – murda lahinguga piirajatest läbi, kui need on veel kohal. Umbes kell 21.30 me väljusime punkrist, olles enne seda ära rikkunud minu raadiovastuvõtja ja akordeoni, mis jäid punkrisse, samuti riideid ja teisi esemeid. Relvad võtsime kaasa, jättes maha kaks poolautomaati, saksa vintpüssi, nagaani ja laskemoona. Punkri juurest hakkasime liikuma lääne suunas. Ees JUHKAM Heino, tema järel LEHTLA, siis mina – MOOR Karl ja viimasena JUHKAM Mihkel. Iga 4 – 5 sammu järel me kuulatasime. Nii liikusime 300 metrit pooleteise tunni jooksul.
Metsasihile jõudes me kuulatasime ja siis märkasime kahte liikuvat kogu. Avasime tule. JUHKAM Heino kuulipilduja andis tõrke, mina ja LEHTLA avasime tule automaatidest ja kogud kukkusid kohe.
Pärast seda me jooksime üle metsasihi, hiljem juba kuulsime appihüüdeid sellest suunast, kus me tulistasime kogude pihta. Pärast seda avati mõnes kohas automaadituli ja hakati vilistama, meie grupp liikus üha sügavamale metsa. Püüdes oma jälgi segada, muutsime korduvalt järsult oma liikumissuunda, läksime uuesti oma jälgedes tagasi, liikudes teed mööda, kus jälgi ei jää, hüppasime teeäärsesse kuusikusse. Niiviisi jõudsime Kadila külla, sealt Koeraveresse Küti vallas. Nurga talus talunik KAASIK Johannese juures saime teada, et siin vägesid pole ja liikusime edasi. Koeravere külas läksime talunik MÄEKIVI Magnuse juurde ja varjasime ennast tema juures kolm päeva, kus puhkasime ja sõime. Pärast seda hakkasime ennast varjama, olles kogu aeg liikumas, ööseks peatusime kas küünides või taludes. Neli päeva pärast punkrist lahkumist JUHKAM Heino isa JUHKAM Mihkel läks meist lahku Väljaotsa küla piirkonnas ja lahkus teadmata suunas. Pärast seda ei ole ma JUHKAM Mihklit näinud. Hiljem tõin ma oma kodust kolm paari vanu suuski ja me hakkasime liikuma suuskadel.
Küsimus: Kas teile on teada, missuguseid kaotusi kandis väegrupp 1946. aasta 11. märtsi lahingus?
Vastus: Täpselt kaotusi ma ei tea, keegi talumeestest rääkis, et lahingu ajal sai surma ja haavata 10 inimest, keegi aga, et 15 inimest.
Küsimus: Kirjeldage selle punkri ehitust, milles te pidasite lahingut väegrupiga 11. märtsil 1946.
Vastus: See punker oli ehitatud 1944. aasta detsembri lõpus ja kujutas endast ehitist, mis oli kaevatud kuni poolteist meetrit maasse, spetsiaalset kohandatud kaitseks. Punkri sees mahtus vabalt püsti seisma. Väljaspoolt oli punkri kõrgus maapinna kohal umbes pool meetrit. Välisseinad olid tugevdatud kivide ja mullaga kaitseks kuulide eest. Laskeavad olid arvestatud nõnda, et juba kolme meetri kaugusele igast punkri nurgast võis anda sihikulist risttuld kahest kõrvutiasuvast laskeavast. Punkri uks oli kaitstud granaatide sisseviskamise eest igast küljest traatvõrguga. Punkri ümber olid selle maskeerimiseks istutatud tihedad noored kuused, mille sisse oli maskeeritud okastraadist tõke. Kuuskede alumised oksad olid ära lõigatud ning seega ei seganud vaatlemist ja sihtimist laskeavadest. Bande pealik JUHKAM Heino, nagu ma eespool tunnistasin, oli saksa armee leitnant ning punker ehitati ja kohandati kaitseks tema plaani järgi.

ERAF f. 129 SM, n. 1, s. 14434/1. kd, l. 77–78 (tõlge vene keelest).

ERAF 131sm – 43, 129 – surma sai 2 ja haavata 3 siseväelast
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Kasutaja avatar
soesilm
Liige
Postitusi: 902
Liitunud: 07 Sept, 2007 20:40
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas soesilm »

Suurepärane kirjeldus. Ja vahva / vapper / oskuslik tegevus. Veidi õnne ka.
Kuid samas statistiliselt vist ka üsna erandlik?
Äkki peaks selliseid lahingukirjeldusi rohkem üles panema (ka meie poolt vaadatuna negatiivsemaid)?
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas metssiga »

soesilm kirjutas:Suurepärane kirjeldus. Veidi õnne ka.
Nagu aastaid tagasi ütles mulle üks briti SAS mees - meie väljaõpe ja oskused olid paremad, aga õnne pidi ka olema, et eluga tagasi tulla.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Virunurme punkrilahing

Postitus Postitas metssiga »

Üks teistsugune:

"Tsekistlik-sõjaväelise operatsiooni läbiviimise akt terroristlik-diversioonilise grupi liikmete likvideerimise kohta.
Kell 5.30, 30. juunil 1952. aastal. ENSV Pärnu-Jaagupi rajooni Kangru külas.
Meie /terve rida nimesid/ tänasel päeval arreteeritud terroristlik-diversioonilise grupi pealiku Jerlet, Erich tunnistuste alusel ENSV RJM operatiivkoosseisu ja RJM vägede 2. divisjoni 3. rühma isikkoosseisuga on läbi viidud tsekistlik-sõjaväeline operatsioon terroristlik-diversioonilise grupi liikmete kinnipidamiseks, kes varjavad ennast punkris metsamassiivis Pärnu-Jaagupi rajooni Kangru küla piirkonnas. Operatiiv-sõjaväeline grupp avastas punkri, kust avati automaadituli. 15 minutit kestnud lahingu tagajärjel tapeti tulevahetuses bande liige PUUMETS, Aglaida, 1949 kuulus väljasaatmisele kui natsiponalist-bandiidi PUUMETS, Evald abikaasa, kuid hoidus kõrvale väljasaatmisest ja hakkas ennast varjama. Teisi bandiite punkris ei olnud."
Aglaida tulistas kergekuulipilduja DP-ga!
Aga natuke ka nõuka sisevägede taktikast: teadaolevas kohas punker piirati ümber, siis pandi ülesse kaks ristuvate laskesektoritega raskekuulipildujat ja hakati neist uhama, padrunite puudust ju ei olnud. Kui punkrimehed alla ei andnud, hakkas punkri poole roomama "gruppa zahvata", kes punkrini jõudes tegid asja ära käsigranaatidega. Üldiselt lõpp meie meestele, kui annavad taktikalise asjaajamise vastastele. Taktika enese kätte võtmisega aga üks kui teine metsavendade salk pääses.
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 4 külalist