Pisut OT, aga Siberi vangilaagrite tee läbikäinute mälestustes on mitmel puhul tähendatud, et esimestena surid nimelt suhteliselt hea toidu peal olnud taluinimesed. Kas isegi mitte kadunud Gunnar Aarmaa seda ei väitnud...Sõja- ja kriisioludes napi toiduga harjunutel on eelis.
hiljaaegu oli kuskil juttu katsetusejärgsetest radiatsiooniluurest japside ja jänkide poolt. sain aru, et mingeid isotoope siiski tuvastati aga midagi olnud vist ka puudu. samas ei tähendavat see puudujääk midagi kui katsetus viidi läbi piisavalt sügaval maa all. pead ei anna, et loetut õigesti vahendasin.Kapten Trumm kirjutas: PK tuumaprogrammist pole eriti midagi teada, ka seda, kas see üldse tuumapommi valmis saanud on. 0,5 kilotonnise maa-aluse katsetuse saab ka 500 tonni tavalõhkeainega teha.
siis peaks ju keskmine naine olema ideaalne sõdur...lühem, peenem, pidevalt dieedil. ometi.... kaua ta jõuab 40 kiloseid 155 mm. mürske laadida?Actual kirjutas:Väike kasv ja tagasihoidliku toiduga hakkama saamine on sõjalistes oludes on ainult plussiks. Väike kasv tähendab väikest sihtmärki, väiksekasvuline peab vähem kaevuma, väikesekasvulisi mahub sõidukitesse rohkem või vajavad nad väiksemat sõidukit (jällegi väiksem sihtmärk, vähem materjali, vähem kütet, väiksem ökoloogiline jalajälg) - väiksem keha vajab vähem toitu, riiet, ruumi. Surnute ja hukkunute käitlemine on ökonoomsem jne.
Sõja- ja kriisioludes napi toiduga harjunutel on eelis. Mitmed uurimused näitavad, et tagasihoidlik toitumine ja nälg tagavad parema tervise. Paljud arenenud riikidele omased haigused ja terviseriskid on seotud liiga rikkaliku toitumisega.
Hüpoteetiliselt üritades võrrelda hakkamaaamist kriisioludes, võivad L-Korea inimesed murduda kiiresti, ja P-Korea elanikkond ja sõdurid pidada vastu kauem.
Lisaks söögile näikse neil ka kütust vähevõitu olevat. Eriti annab see tunda lennuväe väljaõppes (ei saa piisavalt treeninglende teha), samuti toimib suur osa autotranspordist puugaasil.Satakas kirjutas: on ka teada, et PK ei saaks kuigi pikalt sõdida sest süüa jääks väheks. praegu tegelevat suur osa armeest põlluharimisega ja kui see tegevus lõpetada, läheb riigis nälg ruttu suureks. ega ei tea ju ka nende moonavarude kohta. väljastpoolt nad enam abi ei saa (hiina ja venemaa on selja pööranud) aga puhtalt sisemajanduse arvelt elamiseks ja padrunite vorpimiseks on riik liiga väike. isegi tohutu NL kõndis ses suhtes noateral. see on küll muidugi spekulatsioon aga kellelgi kuskil sõda planeerivates struktuurides on kindlasti vajalikke andmeid arvestamaks, kas see on nii või mitte.
Kas see on ikka 100% kindel? Need ajad, mil abi saadeti pikkade raudteeešelonide ja kaubalaevade karavanidega, on tõepoolest läbi. Kuid tänaseks on P.-Korea siiski juba mingi võimekuse saavutanud ja enam pole neile vaja õpetada, kuidas nt. valmistada veoautosid Sungri 58 (=GAZ 51). Venemaa ja Hiina poolne avalik retoorika on üks asi, samas tänapäeval võib ülioluline "bratskaja pomoštš" mahtuda kõigest sõrmeküüne suurusele micro SD mälukaardile. Siin on pigem juba Venemaa ja Hiina oma geo- ja finantspoliitilised ambitsioonid mängus. Hea artikli on selle kohta täna Delfis avaldanud Leo Kunnas. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=65908794 Tõsi, samasugustele järeldustele oleme me siinsamas militaarnetis jõudnud juba õige mitmed aastad tagasi. Kahjuks pole siiamaani veel keegi suutnud välja mõelda, mida selle teadmisega (et NATO ei jõua korraga mitut sõda pidada) peale hakata...Satakas kirjutas:väljastpoolt nad enam abi ei saa (hiina ja venemaa on selja pööranud) .
Vaata ka järgmiseid. INIMESED elavad, nagu oskavad. Käsikärusid meite maal, tõsi. peale ´60 aastaid eriti linnapildis ei näinud. Muus osas tuleb nii mõndagi tuttavat ette.Kilo Tango kirjutas:Veel üks tore video.
http://youtu.be/GYr-700uQUQ
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline
