Jõelaevad Emajõel

[aurik]

See, et 60-tel aastatel Peipsile saabunud Raketad, nii meie kui Pihkva omad tulid Ukrainast Narvani ise, on üsna kindel. Nende, mis saabusid 70-te lõpus ja 80-tel, seega siis meie Raketa 3 ja kolm pihkvalast, mis iga viie aasta tagant mingitel ajenditel üksteist välja vahetasid, puhul ma nii kindel ei ole. (ükski neist polnud ka enam tutikas, vaid juba aastaid kasutatud kas Dnepril või ülem-Volgal.) Nagunii tuli nad enne Peipsit kusagil treilerile panna ja eks seda tehti siis vast kohe? Suurel sovietimaal olid vastavad veotreilerid olemas, Raketasid veeti maanteed mööda üle Uuralite Siberi jõgedele nig Armeeniasse Sevani järvelegi. Netis on isegi sarnastest vedudest mõned kehva kvaliteediga pildid üleval.

Venelased otsustasid uue põlvkonna tiibureid ehitama hakata. Pidavat tulema neli erinevat mudelit. Esimese katseeksemplar peaks hiljemalt järgmisel suvel valmis saama. Panen lingi kah. Laevuke näeb pisut Polesje tüübi moodi välja, ainult on veel väiksem
http://www.nn.ru/info/news/nizhegorodsk ... lyakh.html

[tympsa]

Huvitav uudis venelaste uue laevaprojekti kohta, kuid mis sellest tegelikkuses saab, pole veel teada. Muide, ka sama Feodossia laevatehas, millest enne juttu oli, on ikka veel töös ja peaks tootma ka hydrofoile. Need on küll liiga suured, et Emajõele ära mahtuda korralikult.

Meie puhul pole ju küsimus mitte niivõrd laeva välisgabariitidest kui süvisest. Isegi see originaal- Raketa, mille süviseks märgiti aeglasel käigul sõites 1, 8 meetrit , istus pisut sügaval vees. Seepärast tellitigi meile need M -märgistusega väiksema süvisega variandid ( melkosidjashii ) , mis paraku kannatasid ka vähem lainet ja mahutasid vähem inimesi.Praegune uus Piirissaare sadam lubab vastu võtta kuni 1, 7 m süvisega laeva ja Mustveesse nad rajavad sadamat samale süvisele. Tegelt on nii Eesti Väravate faarvaatris kui Piirissaarelgi vett ilmselt tublisti üle 2 meetri, kuid laevaasjanduses tahetakse ikka väga kindlad olla, et keegi oma kallist laeva seal ära ei lõhu ja inimesed kannatada ei saa.

Asjaolu, mis Raketa tegi nii unikaalseks ( ja mis ajab tänapäeva euroametnikud tagajalgele!), on fakt, et sellel oli tagumine tekk lahtine, seal olid ahtris isegi metallist istepingid.Minu teada kaasaegsetel hydrofoilidel enamasti seda lahtist tekki pole, kõik on kinnine nagu rongis. Ma mäletan, et kui ma poisikesena koos isaga esimest korda Peipsile sõitsin Raketaga, siis olin kõik see aeg lahtisel tekil, salongi istuma ei tahtnud sugugi minna. On ikka hoopis teine asi kui tuul sulle näkku puhub, päike paitab ja kui laev tuurid üles võtab, siis on ikka tahtmine seda vahumöllu ahtri taga otse pealt vaadata ja veepritsmeid näkku saada.Samuti oli väga põnev vaadata, mida Raketa päralainetus teeb jõel väikestele paatidele, kus mõni tüüp parajasti kala püüdis . Päris ümber ei läinud küll ükski paat, kuid ma olen kindel, et mõttelist rusikaraputamist ja vandesõnu tuli neilt kalameestelt kindlasti. Paksu aknaklaasi tagant vaatamine pole päris see .Vähemalt poisikesele oli see väga põnev värk, täiskasvanu võib-olla soovib peagi salongi minna.

Minu teada oli sinna ülemisele tekile kaptenikubriku lähedale ronimine sõidu ajal keelatud,trepi peal oli mingi nöör ees ja silt, et ei tohi, kuid all võis vabalt olla.Kuid eks keelud ongi selleks, et neid rikkuda. Olen nüüd näinud netis pilte kus laev vajutab täie vaardiga ja üleval reelingu ääres noored teevad Titanicu stiilis " I am king of the world !" showd . Mis minu arust on nati liiast, reelingust võiks ikka kinni hoida kui kiirus on 65 km / h

Ettevaatlikele ja konservatiivsetele inglastele oli aga isegi Raketa lahtine alumine tagatekk Thamesi jõel liiast ja nad paigutasid sinna kaitsevõrgu, et keegi lakkutäis briti poissmees sealt vette ei kukuks. Kogu laeva ilme ja võlu kohitseti julmalt ära. Ma võin kihla vedada, et ühelegi eestlasele, leedulasele, venelasele ega üldse endise N. Liidu asukale poleks selline asi iial pähe tulnud.

[aurik]

Kui uskuda "Pegasuse" kapteni baka tööd (kättesaadav siit http://www.tartusadam.ee/ajalugu_est.html ), siis oli meie "Raketa 1" originaalis põhitüüpi laev, mis siin mõne aasta pärast väiksema süvisega aluseks ümber ehitati. Ega see väga raske polnudki, nõudis vaid vindi kõrguse muutmist ja uusi tüürilabasid. Tiibade puhul polnud vist vaja midagi ümber tõsta.
Venemaal on kaks selli teineteisest sõltumatult koostanud "Raketade" hingekirju ja nendest on näha, et M-laevade ehitus algab alles 1965. aastast. Meie "R1" ja leedukate "Aiste" (olen täitsa nõus sellega, et laeva uutmoodi istmetepaigutus on saatanast) on aga valminud 1963. Arvata, et leedukad sättisid oma vanemaid "Raketasid" ka ise ümber.

[aurik]

Käisin neti avarustes uurimas, miks tiiburid Thamesilt üsna kiiresti kadusid. 70-tel olid Londonis sõidus mitte ainult "Raketad" vaid ka teiste riikide toodang. Saatuslikuks sai neile väidetavalt hoopistükkis jõe räpasus. Igasugune pooluppunud praht kuni puutüvedeni välja, mida jões palju hulpis, tekitas sagedasi tiibade ja vindi vigastusi. Arusaadav, et selline laevatüüp siis Thamesilt ära kaotati.
Nägin veel paari pilti Londoni "Raketadest". Olid ilma kaitsevõrguta. Kasvõi seesamane
http://riverthames.sosugary.com/display ... play_media

[skulmars]

[OnuEnn]

"Ausalt öelda oli "Raketaga" sõit suure lainetuse puhul paras pesumasin."

ma olen seitsmekümnendatel Raketaga Tartust Pihkvasse sõitnud (vahepeatusega Piirissaarel). korra ka suure lainega, poisikese jaoks oli täitsa lahe elamus.

[viiking]

Austus ja lugupidamine!

Raketa oli ikka kõva pill

Seda ei saa võrrelda tänapäeva võimaluste ja kogemustega, kus kõike on kui pappi jagub...

Ehk tohib Raketat natukene võrrelda vendade Jõulide pilliga ja sõiduga Kvissentalist Atlantiseni ja tagasi...nii ketta peal u 120 v pealegi... Jõgi muutus ikka väääga kitsaks ja kurve palju seal vähe neid oligi olid nad kõik sirged...

Lisame siia nende paadi möirged...Supilinlased ja tartlased teavad...

Vaadake Youtuuubist muscle-boate

[Soobel]

Jaa, maikuu veemoto üritus Kvissentalis oli asi, mida korduvalt issi käekõrval kaemas sai käidud. Mäletan neid hääli. Aga Tallinnas oli juunis suursõit kaunis vanavanemate kodu (ka praeguse kodu) ligidal. See käis küll mööda asfalti, aga hääled ja kastoorõli hais ikka samad.

[sinivarrukas]

Ma saan oma mälestustest rääkida niipalju:
Kuna mu isa töötas Tartu jõesadamas Raketal motoristina/kapteni abina, siis mina veetsin oma suvevaheajad kõik laeval, Tartu - Pihkva liinil (vahepeatus oli tõesti Piirissaarel), kuni "Rakettide" liinilt mahavõtmiseni. Polnud kusagil ühtegi võrku ega erilisi keeldusidki reisijatele. Taga ahtris oli päris mõnus seista ja veejuga jälgida... Tartul oli kolm laeva ja Pihkval ka kolm, erinesid vaid parda numbrite poolest. Ja muidugi ahtrilipp, venelastel plekist cccp, eestlasetel siidist ensv. Ja asju juhtus...

Raketid vahetati välja "Polesje'te" vastu, mis hiljem jah Polariseks said (enne seda olid ka vaid parda numbrid). Need olid mõeldud rohkem jõelaevadeks, vähe teravam laine Peipsil tahtis laeva molekulideks lammutada. Rakett oli parem, nii jäi mulle meelde ja laevahundid ise ka rääkisid.

[tympsa]

Ja muide, poolakad müüvad ka Raketat, mille nad ise kunagi leedukatelt ostsid. Laeva andmed on küll kuulutuses jummala lambist võetud, minu teada ei mahutanud ükski Raketa 72 reisijat kirjade järgi (faktiliselt võis neid küll sinna toppida nii palju, näiteks kuulsatel jõhvikareisidel sügisel) ja pikkus oli laeval ikka 27 m, laius 5 m .

http://ships.pl/new/index.php/en/pokaz/14/49/

Kuid hind 115 000 euri on üsna soodus eeldusel, et laev on tehniliselt korras . Kahju, et Kilk on oma Tartu Sadamaga nii kehvas seisus, et isegi Ropka magusad kaikohad kinnisvaraärikatele maha müüs.Eks sinna saab kindlasti veel paar tigutorni otse jõe kaldale ehitada kui linnavalitsus nii sült on ja ärikatele kõike lubab.

Nüüd, kus viisavabadus Venega on käega katsuda, kus Piirissaarel on uus ja korralik sadam, kus Mustveesse tehakse sama ja Eesti Väravates on faarvaater kenasti süvendatud 2 meetrini, peaks ootama stardipauku, kuna reisilaevade liiklus Emajõel ja Peipsil taas lahti läheb.Lahti läheb see kindlasti, sest pole loogiline, et Euroopa suuruselt 5. järvel pole reisilaevade ega isegi huvilaevade liiklust olemaski !

[aurik]

pohlakate müügikuulutuse numbrid on mõõdud veeliini mööda ja süvis on antud tiibadel sõidu ajal. Nii et kuidagi eklektilised numbrid. Tegemist M-tüüpi Raketaga. Leidsin tast muid pilte kah, sõidukorras kindlasti, aga sanitaarremonti vajav.
72 istekohta tal loomulikult pole. Ma ei ole küll päris kindel, aga see number peaks olema max. kandevõime, millega ta on enam-vähem suuteline end tiibadele ajama. Muidugi eeldusel, et pardal viibivad sellid pole kõik raskekaallased.
Leedukatel olnud sovetiajal Nemunasel korraga vähemalt 8 Raketat. Päris kõva.

[viiking]

Ja muideks leedukatelt tasuks õppida!!

Aga vist pöördumatult hilja...olid KORRALIKUD asfalditrassid ja on tänaseni, viaduktid...miks siin ei suudeta...ei taheta, muideks, pakun

Raha liigub mujale

Räägitakse aga muud pläma...

[retti]

Ja muide, poolakad müüvad ka Raketat, mille nad ise kunagi leedukatelt ostsid. Laeva andmed on küll kuulutuses jummala lambist võetud, minu teada ei mahutanud ükski Raketa 72 reisijat kirjade järgi (faktiliselt võis neid küll sinna toppida nii palju, näiteks kuulsatel jõhvikareisidel sügisel)

Legendaarseid jõhvikareise tegid ikkagi Koidula ja Kreutzwald.
aurik
kas pildil olev vasakpoolseim laev on puksiir Baikal?

143058t1hbf1a7.jpg

143062t1hb5534.jpg

[aurik]

Tegelikult tegid 70-tel (I poolel kindlasti) jõhvikareise ka Vanemuine, Raketad ja Zarja-1. Asutustel oli võimalik terve laev kinni panna ja kiirlaevad läksid ka mängu.

Ei, see ei ole "Baikal". Pildil on üks Kostromitš tüüpi töölaevadest. Tartu jõesadamal oli neid kolm- "Ahti" "Kajak" ja "Tartu" , ehk siis üks neist. Muidugi oli Peipsi vesikonnas neid veel päris mitu tükki. Kasvõi Võrtsjärve uurijate Bioloog 2, mida tihti Tartus näha oli.
"Baikal" oli sellist tüüpi http://fleetphoto.ru/photo/56076/ Ainult ruhv oli beeži värvi.

Tympsa kirjutas mõni aeg tagasi Leedu Raketadest
Samalt venelaste saidilt lugesin, et 2 Leedu Raketat osteti poolakate poolt ära ja nad proovisid merd mööda Leedust Poola jõuda, kuid uppusid tormis.
Ma olen ka seda kunagi lugenud, ent kuna täna oli juba Leedu Raketadest juttu, siis üritasin asja üle uurida. Arvan nüüd, et need polnud leedukate "Raketad" (või on see uppumine hoopis müüt?!) Päeva ajal kirjutasin, et Leedus olnud 8 Raketat, aga kindlad on tegelikult vaid 5. Kolm tükki (neist kaks justkui uppunut) on täiesti kummituslaevad, millest pole teada ei ehitusaastat ega midagi, ainult lause, et uppus tormiga Poola sõites. Ja juhtumi aastaarvu ka pole. Üritasin leedukate enda laevandusfoorumist Google translate abil jälgi ajada, seal loost ei kõssugi.

[Roamless]

Offtopic aga Viikingile teadmiseks, kui võrrelda Leedu ja Eesti korruptsiooni, siis Eestis korruptsiooni ei ole Tuttava Eestis elava leeduka väide. Teed on neil küll Baltimaadest parimad, aga seda kes ja kuidas need ehituskonkursid võitnud on, sa parem teada ei sooviks (see ei ole enam ainult tuttava leeduka, vaid juba sealsete asjadega kursis olevate kohalike väide). Meil vist päästab sellest eestlastele omane kadedus, kus see kes klotsist ilma jääb, läheb kohe kaebab kuhu vaja, kahjuks sõditakse samamoodi ka meil teedeehituse suurhangetega, mis hankeid kõvasti pidurdavad. Meil on Tallinnas sellel kevadel muutunud enamus teid väga raskesti läbitavateks, kuid ainus mis rahvas pahameele peale saab, on üksteisele näpuga näitamine ja vanas vaimus edasi laskmine. Eriti vihale ajab, et linna prioriteedid on nappide vahendite juures mingid munitsipaalgolfiväljakud, partreimölast kubisevad tasuta koju toodavad linnaajalehed (muide neid lehti pidi veel lisanduma) ja TTV jne jne. Lisaks tunduvad mõned abilinnapea tasemel tegelased hoopis teisest riigist pappi saama, sest linna asjadega tegelemise asemel on nende prioriteediks hoopis mingi imeliku naaberiigi rahvuspoliitika ajamine. Seega kokkuvõtvalt, kuigi Leedus on korruptsioon meiega võrreldes tunduvalt suurem, neil siiski just teede kohalt on arengud nähtavalt paremad. Vabandust ilusa jõelaeva teema risustamise pärast asjasse mittepuutuva mölaga