Soesilm, sa lausa paned imestama.
Mis roll on meie õhuturbes tihedalt praktiseeritaval "Tango-Scramble" üritusel, kus lennukitel tuleb kindla aja jooksul õhku tõusta....selleks et peagi maanduda. Meeste öösel ärkamist saaks ju eraldi mõõta ja harjutada. Siis saab eraldi mõõta lennukite juurde jõudmist - ütlemata, et seda saab ka kõvasti harjutada. Siis lennuki käivitamist saab ju teenindusmeeskond eraldi harjutada - milleks ülikalleid pilootide tunde raisata....õhutõusmist ja maandumist aga saab harjutada rahulikus väljaõpperutiinis, vähem riske, vähem ületunnitasusid jne.
Ja kui need sekundid saab arvutis kokku liita ja produtseerida valmidusraporti - korras.
Pole vaja mingit inimeste tarbetut jooksutamist ja lennukikütuse liigset põletamist kiiresti kõrgusse tõusmiseks.
Seejuures on aru saada, et piloot saab alles stardirajal teada, kas asi on "for real" või järjekordne drill.
Vastan nüüd ise kah: keeruka süsteemi üksikute lülide töötamise järgi ei saa teha järeldusi süsteemi kui terviku töötamise kohta, sest lülid mõjutavad üksteist. Muidu võiks Kevadtormi ka asendada VÕK-ide õppusega, brigaadi staapi ja suurtükipataljoni võib ju suurepäraselt imiteerida kuskil staabi arvutis...?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.