Kas poleks õigem võrrelda NLAWi maksumust konkreetselt Javelini lasu maksumusega.?? Laskeseade on tal ju korduvkasutatav.
tommy, nagu Sa varem viidatud videotest aru said, siis ei ole Javelini klassi relv Spike mitte kuidagi samal tasemel struktuurides, kui NLAW. Laskeseade võib olla korduvkasutav, kuid seda seadet ei saa kahjuks kloonida rühmade/jagude tasemele. Selle peale ütlevad targemad, et taolised TT relvad ongi tulekaardiga paika pandud ning keegi neid võssa ei vea. Ei tahagi vastu vaielda. Madalamal tasemel ongi siis CG ja see hispaanlaste lask ning that's it. Loodetavasti ongi nii ja ma ajan siin lihtsalt targematel s... keema.
Kui Sa vaatad neid videosid, siis see jutt CG mitmekülgsest moonavalikust kõlab nagu nice to have.
Asja iva on selles, et mittejuhitava moonaga, suhteliselt kasina efektiivse laskekaugusega granaadiheitjate vastu on kõik endast lugupidavad soomusarmeed ammu vasturohtu leiutanud.
Kontaktis, kus vastaspooled juba teavad üksteise olemasolust, liigutakse vastavas formatsioonis, mis muudab nendega tankiküttimise üsna suitsidaalseks.
Jalavägi peaks relvastuma nii, et on võimalik lõhkuda jalastunud jalaväe ja soomusmasinate omavaheline koostöö, Eesti oludes juba nende ohutu vahekauguse venitamine 400-500 m peale on suur samm edasi, sest siinsel liigendatud maastikul peaks siis jalavägi asuma kaitsjat ründama ilma oma põhilise eeliseta - ülekaaluka otsetule toeta. 400-500 m kauguselt on liikudes aga jalaväel väga keeruline positsioonidel ja maskeeritud kaitsjaid tabada (mis 150-200 m pealt on märksa võimalikum).
Minuarust siin tagab kvalitatiivse paranemise juhitavate ja suure(ma) laskekaugusega relvade arvukas kasutamine.
Lihtsalt selline mõte.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
During the First Chechen Campaign, Russian losses were particularly heavy in close
combat–out to 300 meters. Within that space, Chechen forces “hugged” Russian forces to avoid
Russian supporting artillery fire and air strikes while Chechen small arms and RPG fire exacted a
blood tax on those same Russian forces. Reluctant Russian conscripts were frequently engaged
by older, seasoned Chechens in uneven close fighting. The Chechens knew the territory, were
supported by much of the population and (in their perspective) were fighting for their homeland.
Although Chechnya is part of the Russian Federation, the average Russian conscript usually did
not share the same zeal in retaking this part of the motherland. What zeal the conscript had
diminished as the fight got closer.
As the Russian military planners prepared for the next campaign, they realized that,
whenever possible, it was to the Russian Army’s advantage to keep the Chechens at least 300
meters away from the conscript Russian ground force. Three hundred meters is the maximum
effective range of the Kalashnikov assault rifle and the RPG-7 antitank grenade launcher when
fired against a stationary target. Maintaining this 300 meter distance was not too difficult when
advancing across the northern Chechen plain up to the Terek river. However, once the Russian
Army crossed over into difficult terrain, such as forests, cities or mountains, it became
increasingly difficult to maintain this separation.
Ei saanud aru, mida öelda üritame.....
Nende kolonnide vastu juhitavad TT-raketid, kaudtuli, miinid jmt.
Kui sisenevad kinnisele maastikule, kus distants väiksem, siis lisanduvad ka jalaväe kantavad TT-vahendid. Loomulikult peab kaitsev pool omama ka head positsiooni valikut, oskama ära kasutada maastikku jms...
Või tahad soomuskolonni vastu ronida avamaastikule oma 400-meetrise laskekaugusega toruga.???
Ei soovitaks.
Kõik see ei muuda fakti, et jalaväele on vägagi vajalikud ka erinevad HE(ja muud) tüüpi lasud.
Mitte alati ei saa peamiseks ja tähtsaks sihtmärgiks olema pataljoni suurune soomuskolonn...
Ei saanud aru, mida öelda üritame.....
Nende kolonnide vastu juhitavad TT-raketid, kaudtuli, miinid jmt.
Kui sisenevad kinnisele maastikule, kus distants väiksem, siis lisanduvad ka jalaväe kantavad TT-vahendid. Loomulikult peab kaitsev pool omama ka head positsiooni valikut, oskama ära kasutada maastikku jms...
Või tahad soomuskolonni vastu ronida avamaastikule oma 400-meetrise laskekaugusega toruga.???
Ei soovitaks.
Kõik see ei muuda fakti, et jalaväele on vägagi vajalikud ka erinevad HE(ja muud) tüüpi lasud.
Mitte alati ei saa peamiseks ja tähtsaks sihtmärgiks olema pataljoni suurune soomuskolonn...
Ka kinnisel maastikul on distantse üle 500 meetri. Mingi aeg tagasi arutasime siin mingit Unto Pulkkineni ülesannet (http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=120), kuidas kolonni kinni pidada. Distantsipiirid tulid väga kiiresti ette juba Võrumaal. Mis siis veel Ida-Virumaast rääkida, kus lagedat maad on kohati kümneid kilomeetried. Rakvere ümber on sisuliselt suur lage ala - kui Rakvere soomusvägedega ära võtta, ei ole EKV võimeline seda tagasi vallutama muidu kui suurtükiväega sodiks tampides. Mis see endaga kaasa toob on teada.
Viimati muutis Kilo Tango, 09 Sept, 2014 11:57, muudetud 1 kord kokku.
Kilo Tango, neid teemasid on siin arutatud ju pikka aega. Sinu algatuse juhtus see 6 aastat tagasi. Ma loodan, et sellest kõigest on midagi kasu ka olnud.
Ühe tuttava soome sõjaväelase jutu järgi on NLAW kaunis mõttetu toru. Laskekaugus ja sellega seoses ka taktikaline kasutamine pidi olema enam vähem sarnane mis CGil või APILASel aga hind jääb umbes samasse kanti Javelini või Spike rakettiga. Pidi olema poliitiline ost Rootsist …
Kui me saame umbes nii 80 Javelini kätte, on meil olemas nii kvaliteeti ( Javelin ) kui ka kvantiteeti ( Milan, CG, AT 4 ). Seega on meil TT rakettide poolest enam vähem korras, kuni Idanaabril ilmub täiesti uus tankipõlvkond relvastusse, koos uute kaitsemeetmetega. Kuid seda arvatavasti lähima kümne aasta jooksul ei juhtu ( pigem 20ne aasta jooksul, kui neid on jõutud ka osta piisavas koguses et muutuksid peavaluks ).
TT puhul võiks veel vaadata XM25 taoliste asjade suunas ( masstoomisel lubatakse ühiku hinnaks 35,000 dollarit ja granaadi hinnaks 55 dollarit ) peaks suutma läbi lüüa 50mm soomust ehk siis suudab mulgustada kõiki idanaabri soomusmasinaid mis pole tankid. Ühe NLAWi eest saaks XM25 ja 100 granaati. Nendega saaks asendada CGid … mis on reaalselt sama võimekusega relvad. Nii XM25 kui CG tänapäevase tanki vastu midagi ära ei tee … kuid kergemaid soomusmasinaid augustavad ilusti.
Mingi aeg raha olemasolul võiks vaadata ka uuemaid Javelini versioone juurde … Kuid üldisemalt on meil kantavate TT rakettidega peale Javelini ilmumist lood korras.
Kas soomlased on poolearulised, et sama tootja käest ei ostnud CG süsteeme, vaid krabasid nii kõrgelt riiulilt, kui varbad ulatasid välja sirutama? Kui poliitiline, siis poliitiline, kas neid sunniti NLAW-e ostma?
XM25 osas vist ei tasu veel sõna võtta, sest hinnad ja võimekus on veel hindamisel. Soesilm ütles kunagi üsna teravalt 120 mm Strixi kohta
Eks neil oma diilid olid ( ehk said mingi muu toote odavamalt ) ... kuid mida annab nii 400 ( kui kasutada top attacki ) - 600 ( otsesihtimisega ) meetrise laskekaugusega rakett oluliselt rohkem juurde kui CG ?
Sealjuures ka Javelini pauk maksab 40 000 dollarit ... ehk siis sama palju kui NLWi oma ...
Nii lühikestel vahemaadel pole see juhitavus just kõige olulisem ... eriti veel kui arvestada, et liikuvaid sihtmärke sellega lasta ei saa nagunii.
Seega minu isikliku arvamuse järgi on tegemist rängalt ülemakstud süsteemiga, mis pole oma hinda väärt.
XM25 koha pealt olen nõus, kuid nagu ütlesin, et kui asja saab võiks kaaluda.
Xender, alljärgnev seletus paneb mõtlema, et liikuvate sihtmärkide tulistamine on NLAW-il palju lihtsamaks tehtud. Tsükkel "sihin-hingan-ei hinga-vajutan päästikut", "kurat, tõmbasin ära!", "Pagan, kaugus oli valesti hinnatud!" jne jama peaks ära jääma. See omakorda peaks kaasa aitama tulekontaktis viibimise jooksul suuremate kaotuste tekitamisele. Eriti olukorras, kus teist tulistamise võimalust ei pruugi olla, sest vastu hakatakse tulistama.
PLOS (Predicted Line of Sight)
The soldier tracks the target for a few
seconds before firing. The missile’s
guidance electronics record the soldier’s
aiming movement, calculate and predict a
flight path to the target.
Ja kui masin liigub natuke kiiremini või aeglasemini või jääb vahepeal seima või keerab ?
Tegemist on lihtlabase ennetamismehhanismiga mida kasutati kuni elektroonika tulekuni kergete ÕT kahurite juures.
Loomulikult on NLAW parem kui CG ma ei kahtlegi selles ... aga rakett maksab sama palju kui Javelini rakett. Kui NLAW lask maksaks 40 00 dollarit ( umbes 5 x rohkem kui GC TT lask, näeks ma selle asjanduse mõttet ) ...
kaur3 kirjutas:Xender, alljärgnev seletus paneb mõtlema, et liikuvate sihtmärkide tulistamine on NLAW-il palju lihtsamaks tehtud. Tsükkel "sihin-hingan-ei hinga-vajutan päästikut", "kurat, tõmbasin ära!", "Pagan, kaugus oli valesti hinnatud!" jne jama peaks ära jääma. See omakorda peaks kaasa aitama tulekontaktis viibimise jooksul suuremate kaotuste tekitamisele. Eriti olukorras, kus teist tulistamise võimalust ei pruugi olla, sest vastu hakatakse tulistama.
PLOS (Predicted Line of Sight)
The soldier tracks the target for a few
seconds before firing. The missile’s
guidance electronics record the soldier’s
aiming movement, calculate and predict a
flight path to the target.
See PLOS asi on ikka väga primitiivne ja kui Javelini paugu hind on sama kui selle NLAW oma, siis tõesti on täiesti mõttetu projekt.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
Tegemist on lihtlabase ennetamismehhanismiga mida kasutati kuni elektroonika tulekuni kergete ÕT kahurite juures.
Rootslased on selle ennetamismehhanismi surunud mingisse ülikallisse raketti ning otsivad lolle relvaostjaid? Nüüd ma saan aru, miks rootslased üleolevalt soomlastesse suhtuvad
NLAW-i ei ole mõtet võrrelda ju Javeliniga, mis on hoopis teise taseme relv. Javelin ei jõua reeglina nii madalale struktuuriastmele, kui NLAW.
Kunagi, kui siin foorumis sai žonglööritud tankipataljoni mõttega ja hinnaks oli vist 2 miljardit raha, sai vastu žonglööritud mõttega, et selle raha eest saaks 10 000 NLAW-i ja tollal käis jutt 20 000 EUR/tükk. Üks Javelini rakett võrduks 2 NLAW? + Javelini laskeseadeldise kulu (mis omakorda 2 NLAW-i hind). Tollal sai hüpoteetiliselt küsitud, kas tshetsheenid oleks ostnud ühe pataljoni tanke või 10 000 NLAW-i. Täna saaks sama küsida ukrainlaste kohta?
1. Javelin ja NLAV on erineva taseme relvad, kuid nende eesmärk on sama ( Javeliniga saab tegelikult kimbutada ka madalal lendavaid helikoptereid ) : hävitada vastase tanke.
NLAVi ja Javelini hind ( isegi siis kui arvestada laskeseade juurde ... mida muuseas saab kasutada ka infrapuna kaamerana ) on enam vähem sarnane ... eriti veel kui arvestada, et turul on saadaval ka second hand laskeseadmeid.
2. NLAWi natuke odavama hinna nullib suuremas jaos ära ka selle väike laskekaugus : 600 meetrit vs Javelinil 2500 meetrit ( rakett ise suudaks lennata ligi 50 00 meetrit ) ehk siis sama ala katteks on vaja oluliselt rohkem NLAW seadmeid.
3. Ei ole vaja 10 000 Javelini või NLAWi raketti ... juba 20 00 - 30 00 raketi ja 100 - 150 laskmeseadmega ( Javelini puhul ) on piisvav kogus, kui neid õigesti kasutada ja isegi kui iga kolmandaga saadakse pihta ... ületaks katkilaskud soomuse kogus kaugelt idanaabri taluvuse piirid + midagi laseks katki ka suurtükkivägi, miinid, milanid ja CGid jne.
4. Tankide peamine ülesanne pole võidelda teiste tankidega, vaid olla manööversõjas piigi ots millega tabada vaenlast pehmesse kohta.
5. Omada suurt kogust ainult ühesugust relvastust, tähendab ka suurt taktikalist paindumatust. Ainult 10 000 NLAW olemasolul piisaks vastasel oma soomustehnika hoidmine kusagil 10 00 meetri kaugusel meie positsioonidest ja sealt rahus tümitamist. Javelini efektiivne laskekaugus on suurem kui venelaste soomustehnika ( tankide ja IFVde ) efektiivne laskekaugus, mis tähendab, et tümitada saaks ainult kaugtulerelvadega.
6. Mis tähendab, et ka Javelin ei aja ainult asja ära ... hea oleks kui oleks endal counter battary võimekusega suurtükkivägi ja tankid koos lahingmasinatega, mis ei laseks vaenlasel end liiga kindlalt tagalas sisse seada.
Ühesõnaga NLAW pole piisavalt odav, et asendada GCit või AT4lja aga ei oma samas ka Javelini laskekaugust ega võimekust, et olla nedega samal pulgal ... kuid omab põhimõteliselt sama hinnasilti ( kui arvestada, et sama suure ala katteks on neid rohkem vaja ). Ehk siis kaunis mõttetu Rootslaste leiutis
Xender, aitäh selgitamast! Minu hämmeldus kainete põhjamaalaste ja brittide uisapäisa
toimetamise pärast muutus veel suuremaks. Täitsa uskumatult kuritegelik käitumine.
Viimati muutis kaur3, 09 Sept, 2014 20:48, muudetud 1 kord kokku.
