Laskeharjutused armees

Muljeid teenistusest. Nii Eesti väeosades, N Liidus, luures või vastuluures, või hoopis partisanide juures. Kuidas kellelgi juhtunud on.
Vasta
Kasutaja avatar
Tux
Liige
Postitusi: 1327
Liitunud: 30 Okt, 2005 21:13
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Laskeharjutused armees

Postitus Postitas Tux »

Siin foorumi mõnes teises rubriigis on juttu olnud Eesti Kaitseväe ja Vene armee erinevustest ja sellest, kui kaua me vastu peaksime rünnaku all. Alljärgnev on minu isiklik mälestus tööliste- ja talupoegade armee sõjalisest võimekusest Gorbatsovi aja alguses.

Teadaolevalt oli võitmatus NL sõjaväes asi siis nii, et sõdurivannet ei antud kohe esimesel mobilisatsiooni päeval vaid ikka alles peale noorteaja läbimist, kus siis selleks veidi ettevalmistusi tehti. Nende ettevalmistuste hulka käis ka polügoonil laskmine.

Ühel sügisesel hommikul rivistatigi meid peale hommikusööki ülesse, laaditi siis veoautode peale ja sõit läkski lahti. Jõudsime siis kohale ja jälle rivistus. Minu kõige suuremaks hämmastuseks aga hakati juba väljakujunenud rühmasid järsku ümber komplekteerima! Meil oli roodus 1/3 asiaate ja kui enne olid nad enam-vähem ühtlaselt jagunenud, siis nüüd jagati rahvas väliste tunnuste alusel ümber. Ei osanud algul sellele segadusele mingit põhjendust leida, aga läheme looga edasi. Marssisime siis pool tunnikest läbi metsa polügooni poole. Eespool juba kostis püssipauke ja automaadi tärinat. Järsku ilmusid kusagilt välja mingid võõrad ohvitserid ja meid pandi metsaveerele ootereziimile. Veidi eemal oli näha paari musta Volgat ja hulka Uaz-e. Muidu nii laisad seerud, prapporid ja leitnandid käitusid juba eriti püüdlikult ja kõmistasid "s komandirskim golossom" käske. Eks see oli ikka sellest tingitud kohalolevate polkovnikute ja kindralite hulgast. Käisid veel ükshaaval meie varjus oma saapaid porist puhtaks harjamas, et paremini välja näha.

Varsti oli ka minule tundmatu väeosa oma laskeharjutused ära teinud ja tuli meie kord tulejoonele minna. Meil oli roodus siis 3 "vsvodi" ja igaühes veel 4 "odteleniet". Esimesena saadeti välja siis minu vsvod, kätte jagati meile karabiinid ja viskasime siis kõhuli ja ootasime edasisi korraldusi. Nali oli muidugi ka selles, et väeosas oli meile põhjalikult tutvustatud kalashnikovi käsitsemist ja karabiine meile näidatud ei olnud. Kohapeal siis seersandid vaikselt instueerisid neid kes hakkama ei saanud. Tegime siis laskeharjutuste eest vastutavate, aga mitte meie väeosa ohvitseride järelvalve all oma 5 pauku ära. Edasi rivisse ja siis võsavahe poole ootama. Sealt juba aga marssis vastu järgmine vsvod. Meie koos 3 vsvodiga kes nüüd siis koosnes ainult asiaatidest jäime aga ootama. 2 vsvod tegi ka oma laskeharjutuse ära ja lahkus ka positsioonilt. Jõudes meie juurde tagasi läks aga asi imelikuks. Meid kamandati uuesti laskma! Teine vsvod aga lahkus koos asiaatidega veoautodel. Kasahhid ja usbekkid hakkasid küll lärmama, et meie tahame ka, aga need suupruukijad käratati kohe vait. Seekord võõraid ohvitsere tulejoonel enam polnud. Ringi jalutasid vaid meie enda seerud ja prapporid, ju siis olid suured ülemused veendunud, et meie omadest mingit ohtu pole ja omad mehed piisavalt pädevad laskeharjutust läbi viima. Pärast kuulsin kuidas üks prappor seletas ühele seerule, et vaata, nende tsurkade hulgas on juba viimased kaks nädalat mingi käärimine ja et parem ärme neile relva anna...

See oli ka täiesti põhjendatud kartus, sest "duhhidest" asiaate mõnitati ja piinati karantiini ajal täiega venelastest seerude poolt. Seekord läks siis seerudel õnneks aga aasta hiljem kui üks eriline pervert koju minekuks hakkas valmistuma sai ta oma armsate alamate poolt kõik kuhjaga tagasi, aga see on juba teine jutt.

Ma olen ka täiesti teadlik sellest, et näiteks Pihkva dessandimehed elasid teistsugust elu. Mu oma klassivend sattus sinna 1985 aasta algul pool aastat enne mind, hiljem oli Viljandis ja käisin teda ka Pihkvas vaatamas. Juhtusime sinna spordipäeval kus meestel toimus suusavõistlus.
Tegime sellest üritusest ka 8mm filmi, see meenutas küll rohkem tummfilmi koomika klassikat, sest enamik mehi nägi suuski esimest korda elus ja püstiseismiseks tarvitati männipuude abi, aga see on jällegi teise jutustuse teema.
fireman
Liige
Postitusi: 463
Liitunud: 07 Mai, 2005 11:46
Asukoht: põlvamaa
Kontakt:

Postitus Postitas fireman »

Meil anti relvad kätte pärast garantiini.Kuini utsebka sai läbitud jooksime ja puhastasime neid relvi ning vahel saime laskmas kah käidud.Seal selekteeriti kindlama käega kutte välja ja neile anti lisaks veel vindid optikaga.Kui minu vsvood teada sai,et parimad peavad veel vinte ka kaasa tassima lisaks ak 74-dele siis hakkasime sihilikult kõik mööda laskma :D Lisaks saime veel makarovid.Need olid küll ühed kummalised relvad millega võisid pideme tühjaks lasta ja ,et märgile pihta saada pidid pärast püstoliga viskama.Veel jagati granaate ja neid sai kah loopimas käidud.
Muideks lahe foorum on see :)
ooblää
Liige
Postitusi: 329
Liitunud: 13 Nov, 2005 22:09
Asukoht: harjumaa
Kontakt:

Postitus Postitas ooblää »

Me saime kah praktiliselt relvad kohe kätte.Enne vande andmist oli hulk kuule lätimaa avarustesse külvatud.Esimene päev jäi meelde hästi;Viidi polügonile.Kõigepealt demonstreerisid oma laskeoskust ofitserid,makarovitest :twisted: see oli vist 15 m kaugusele märklehte,või veel ligemal :lol: Tase oli neil "hea",üks kuul ühte serva,teine teise,mõni sai mustale ka pihta.Irvitasin ja kommenteerisin nende tulemusi nats valju häälega.Sellepeale solvuti ja käsutati,"marss laskma,kui kolme kuuli musta ei lase,saad kolm päeva köögitoimkonda"Vastasin"Esimene proovilask,teised kaks kümnes"Ja nii ka juhtus,Ofitseridel suud ammuli :shock: Nad vaesekesed ei teadnud,at ma olin enne kroonut 1,5 aastat sportlaskmisega tegelenud. :twisted:
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Kuule, OOBLÄÄ

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

... loen siin juba jupp aega su kommenteid erinevatel teemadel - kuradi kõva poiss oled (oma jutu järgi).

Järsku avaldad mulle oma identiteedi - personaalselt muidugi - ja suhtleme siis edasi?
ooblää
Liige
Postitusi: 329
Liitunud: 13 Nov, 2005 22:09
Asukoht: harjumaa
Kontakt:

Re: Kuule, OOBLÄÄ

Postitus Postitas ooblää »

Borja kirjutas:... loen siin juba jupp aega su kommenteid erinevatel teemadel - kuradi kõva poiss oled (oma jutu järgi).

Järsku avaldad mulle oma identiteedi - personaalselt muidugi - ja suhtleme siis edasi?
Esialgu pole viitsinud veel midagi välja mõelda,kõik reaalselt läbi elatud.Mis sa sellest arvad,kui ütlen,et Toimusid KL esimesed õppused,seal oli kohal nii mõnedki ofitserid,kes praegu väga kõrgetel kohtadel.Ja järsku öösel (kui ülemad staabi järelkärus pidu pidasid) käis PÕMM,staabi käru põhja all lõhkes ainult 80 g trotüüli. Trotüül põhja alla,1 patarei,1pesupulk ,naruke nööri,traati ja tinapaberit.Nii kui keegi staabiukse avab,nii põmps käiski,upsss Nii,et venekroonu tembud kandusid edasi tänapäeva.Aga nad ise provatseerised; õeldi"Et kes öösel ringi kolab ja vahele jääb, läheb kartsa"Ümber nende putka kõndis tunnimees.Eks siis sai tõestatud,et on ka eestimaal häid luurajad :twisted: :twisted:Nissi õppused
Muideks praegu olen maha rahunenud,tegelen nats KL ja aitan noorkotkaid.Üks minu grupp on ka noorte ERNA korra võitnud ja teine punt kelle juhendaja olin said ka võidu.Erinevatel aastatel muidugi.
kõik on võimalik,vaja ainult tahta
komandör
Liige
Postitusi: 53
Liitunud: 13 Jaan, 2006 14:26
Asukoht: Pärnu
Kontakt:

laskmisest

Postitus Postitas komandör »

Aeg on oma tööd hoolega teinud, ma ei mäletagi enam, millal AKM-st esimesed 3 pauku sai tehtud, ju see oli utšepkas ja peale sõdurivannet.
Tankikahurist ja kuulipildujast harjutasime drenažööridel. Pugesime tankitorni ja siis hakati seda kiigutama ja raputama, nagu sõidaks masin maastikul. Selle käigus tuli n.ö. tuli juhtida sihtmärki. Hiljem kontrolliti tulemusi. Peab ütlema, et oli jama.
Hiljem, kui juba lineikas olin ja päris tankil mööda tankodroomi edasi tuiskasime, siis sai ikka 7.62 kuulipildujast niita nii eesolevaid märklaudu kui võsa nende ümber. 100 mm kahurist sai ka pauke pandud, fugassid panid mulla lendama.
Makarovist lasin juba lineikas, rühmakomandör leitnant Kabajev sättis välitiirus üles märklaua, siis 20 sammu peale pani kolm pauku ära ja käisime tulemust vaatamas. Kokku tuli 20 silma ja leitnandil nina püsti. Tol päeval lasid tankikomandörid, kellena ka mina teenisin. Kui tuli minu kord, siis saatsin rahumeeli kolm kuuli märklaua suunas ja tulemuseks 21 silma. Leitnandil silmad suured, pidin siis seletama, et keskkoolis 10. ja 11. klassis tegelesin sportlaskmisega 5.6mm Margolinist ja olen kätte saanud ka 29 silma. Makarovist lasin aga tol päeval elus esimest korda ja see raibe lõi tugevasti tagasi, et oli harjumatu. Eks oleks ka leitnandil nadi tunne olnud, kui oleksin 28 või 29 silma kätte saanud. Aga see selleks. :lol: :lol: :lol:
vot tak
Kapral Karu
Moderaator
Postitusi: 1133
Liitunud: 14 Dets, 2004 13:44
Kontakt:

Postitus Postitas Kapral Karu »

Minul õnnestus 2 aastat lahinguväeosas nii ära teenida, et kuskilt ainsatki pauku ei teinud. Nooreajal olin 1,5 kuud laatsaretis ja hospidalis, seetõttu jäi tavapärane noortemahv saamata ja ilmselt siis ka laskeharjutuste aja puhkasin haigemajades maha.

Divisjonis käisin sageli üle päeva karauulis, aga kedagi ei paistnud huvitavat, kas ma üldse lasta oskangi. Oma esimesed ja viimased paugud kalašnikovist tegin keskkooli lõpetamise ajal Muuga kordoni lähedal asunud piirivalve laskeväljal, sõjalises arvestuse saamiseks. Ma nimelt käisin sõjalise tundides üldse vaid mõnel korral, ja selle eest saadeti mind peale 10. klassi lõpetamist "suvetööle" -- nn sõjalis-sportlikku laagrisse (olime ligi 2 nädalat telkides Klooga sõjaväelinnaku taga).
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

ka mina ei mäleta et oleks mingist relvast sõjaväes lasknud,sai küll käidud

karauulis jne

kui automaadi äraandmine oli siis jälle muidugi hea-puhastada pole vaja
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

Kalleb kirjutas:
...sai küll käidud karauulis jne kui automaadi äraandmine oli siis jälle muidugi hea-puhastada pole vaja...

Mulle täitsa arusaamatu - peale iga kuradi karauuli sai automaati kõva tund aega poleerida - mis tähendab puhastada pole vaja??
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

automaadid olid täiesti uued ja keegi polnud nendest kunagi ühtegi pauku

teinud

ei tea karauulis meid neid keegi neid nühkima ei ajanud

see oli utsebkas kui automaati tund aega sunniti poleerima
Shiim
Moderaator
Postitusi: 1720
Liitunud: 20 Jaan, 2005 2:52
Kontakt:

Postitus Postitas Shiim »

kalleb kirjutas:automaadid olid täiesti uued ja keegi polnud nendest kunagi ühtegi pauku

teinud

ei tea karauulis meid neid keegi neid nühkima ei ajanud

see oli utsebkas kui automaati tund aega sunniti poleerima
Oh, oleks minu relvapuhastamised (eriti noorteajal) ainult tunniga piirdunud...
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

kalleb kirjutas:
automaadid olid täiesti uued ja keegi polnud nendest kunagi ühtegi pauku

teinud

ei tea karauulis meid neid keegi neid nühkima ei ajanud

see oli utsebkas kui automaati tund aega sunniti poleerima
Jutt polnud üldse laskmisest - karauulis sai tunde oldud vihma, lume, muidu niiskuse käes. Peale karauuli relva lahtivõtmine, osade kuivatamine (puhastamine kui vaja), kerge õlitamine ja kokkupanek - elementaarne! Ja oma tund selleks alati kulus - et korralikult teha.

Nii et Kallebi jutust ikka aru ei saa...
Tarmo Männard
Liige
Postitusi: 1230
Liitunud: 08 Sept, 2005 0:35
Asukoht: Tallinn, Õismäe
Kontakt:

Heh-heh-heh

Postitus Postitas Tarmo Männard »

Minul õnnestus kogu teenistuse jooksul automaati vaid kaks korda käes hoida. Esimene kord, kui näidati ja teine kord, kui vannet vastu võtsin.
Toona suutsin ka määrustikku rikkuda: kui vanne maha loetud, soovis divisionikomandör mulle õnne.
Sellele tuli hüüdes vastata "Sluzhu sovetskomu sojuzu"
Mina ütlesin õnnitluse peale vaikselt ja viisakalt "Spassibo"
:D
Kasutaja avatar
kalleb
Liige
Postitusi: 5343
Liitunud: 27 Mai, 2005 22:55
Kontakt:

Postitus Postitas kalleb »

kui ei saa aru siis ei saa,mis teha

mina puhastasin aga oma automaati 1 kord kui ta ära andsin

eks relvad loomulikult roostetavad jne

selles ma ei kahtle
Kasutaja avatar
Tundmatu sõdur nr. 4
Liige
Postitusi: 10495
Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
Asukoht: Siilis

Postitus Postitas Tundmatu sõdur nr. 4 »

To Kalleb:

sitt koht siis oli - isegi vene kroonu kohta!
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 6 külalist