Kapten Trumm kirjutas:mikks kirjutas:Miks see soomuse ujuvus nii oluline on, et seda siin nii väga rõhutatakse?
Vaatsin seda Vene jõeületuse videot. Kui palju meil Eestis on selliseid kohti, kus saaks (oleks vaja) niimoodi ületada? Miks näiteks seal videos on mõlemale kaldale ehiatud sisse ja väljasõidu teed ja veel mitu tükki kõrvuti? Kui palju selliste sisse ja väljasõidu teedega jõgesid tegelikult on? Ja kui selliseid asju jõeületamiseks vaja on ning neid reaalselt on vaja ehitada, et BMP-d ja tankid suudaksid jõkke ja jõest välja sõita, siis kes need ehitab? Kuidas need ehitatakse reaalse lahingutegevuse ajal? Kui on vaja ka teiselpool jõge väljasõidu teed, siis kes originaalis (ja mis tehnikaga jõe ületas), et sellised asjad valmis kaevata?
Küsimus pole mitte ujuvuses, vaid laiemalt mobiilsuses (mille osa on ujuvus).
Mobiilsus ja mass (st soomuskaitse, relvastus) on üsna konfliktsed näitajad.
Mobiilsus võib väljenduda võimes sõita mööda sooheinamaad (millal meil viimati kuivendusega laiemalt tegeleti, ahh...?), mööda järvejääd, kahtlase kandevõimega sildasid ületada.
Oskad vast öelda, palju meil vähemtähtsatel teedel on sildasid, mis kannatavad üpris raske CV90 ära?
Minuarust on meil isegi maanteesildadega probleem, et need T-72 kannavad, aga Leopardi sinna maanteeamet ei luba enam.
Loomulikult kõik kaldad ei sobi ja mitte igal pool ei saa - kuid arvamus, justkui Eestis ei suudaks sõjamasinad veekogust kaldale sõita, ei ole siiski tõsi.
Lisaks inimese tehtutele on ju ka looduslikud kohad.
Ma olen endiselt skeptiline. Kui sa tõid Omedu näite, siis mitu sisse-väljasõidu kohta seal kõrvuti on, et võimalikult kiiresti ja korraga saaks üle minna? On sisse-väljasõidu kohad mõlemal kaldal? Mis juhtub kaldaga siis kui mõned masinad on juba läbi läinud, kannatab veel kasutada või on juba selline plöga kuhu igaks juhuks ei roni?
Pealgi Trumm, sa oled ise mitmeid kordi rääkinud (ja ma olen selles osas sinuga nõus), et päris sõjas juhtub alati midagi, mida pole võimalik ette prognoosida. Võin kihla vedada, et kui mõni üksus hakkab jõge ületama, siis kindlasti on üksuses vähemalt üks juht, eks oma masina jõekaldal kummuli keerab, on keegi kellel mootor keset jõge välja sureb, on keegi kelle masin hakkab jões lekkima, pannes punni ette et ülejäänud üksus ei saa enam edasi ega tagasi? Kusagil videolõigus saab kõik need kohad hiljem välja lõigata ja asi näebki ilus välja, aga päriselt...
Ma ei vaidle selle üle, et ka Eestis võib leida kohti, kus võimalik jõkke ja jõest välja sõita. Lemet tõi näite Tallinn-Tartu mnt Emajõe ületuse Kärevere silla juures. See on tõesti selline koht, vähemalt ühelt poolt kindlasti, olen ise sealt paati vette lasknud. Samas, missugune see jõepõhi ja mis seal põhjas on ja kas sealt ka tankiga läbi läheks - ei tea. Kärevere on aga nii ehk naa erandjuht: lühim tee Tallinna ja Tartu vahel, looduslik tõke ja omamoodi looduslik pudelikael. Sinna pöördub tähelepanu niikuinii.
Kas BMP-3 sõidab mööda sooheinamaad paremini kui CV90?
Kas T72 või T90 sõidavad mööda sooheinamaad paremini kui Leopard? Sõidavad nad mööda jõepõhja paremini - Leopard võib ju ka vee all sõita, ainuke erinevus on see et toru mis veest välja ulatub on Leopardi puhul nii suur, et sealt saab inimene välja ronida kui vaja?
Sa ütled, et mobiilsus on väga lai mõiste. Muidugi on ja muidugi on see kõik kokku üks suur kompromiss. Ükski areng ei ole ühesuunaline. Ei ole nii lihtne, et kui on vähem soomust, siis on suurem mobiilsus. Mõnel juhul see võib nii olla, mõnel teisel juhul võib just suurem soomus mobiilsust suurenda. Lõpuks ulatuvad asjad aga niikuinii palju kaugemale kui mingi konkreetse masina tehniline lahendus - hea luure ja hea side suurendavad mobiilsust rohkem kui see, kas mingi masin on 5 tonni kergem või raskem.