Võimearendus tankide näitel

Tagantjärele tarkus on täppisteadus. Või kui tädil oleks rattad...
Vasta
Fordtransit
Liige
Postitusi: 95
Liitunud: 01 Okt, 2014 16:49
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Fordtransit »

Jahh, nii, foorumlased. Tehke tööd ja ärge lobisege:)

Päriselt kahh.

See on päris tösine asi. Vabariigi valitsus ja kaitseväe juhataja on pystitanud ylesanded.
Minu ajudesse ei mahu, kuidas neid täita ilma masinateta, mis omavad suurimat ostest tulejöudu lahinguväljal.

Vene doktriini kohaselt, on nad maavägede peamine lahinguline jöud..? "osnovnaja bojavaja sila suhhoputnöh voisk", aga see ei ole enam nii yheselt praegu tölgendatav.
Kasutaja avatar
Fucs
Liige
Postitusi: 15540
Liitunud: 12 Dets, 2006 21:43
Asukoht: retired
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Fucs »

Fordtransit kirjutas:Ja teemasse tagasi:

Tehnilise personali väljaõpe - kuidas seda eesmärki täidame?
Tanki eriala koolid, soovitatavalt idas ja läänes, mölemalt poolt. Valmistaja tehase löppkasutaja koolitus. Esimese teise ja kolmand asme koolitus pakettidena sisse, kuni kapa kohila traktoripargis tehnohoolde läbiviimise harjutus. Hiabi vötame kaasa, kui kohapeal sildkraanat pole.
Vahelehõikena Tehnilise personali väljaõpe - kuidas seda eesmärki täidame? :
Ma ei tea praeguse koolisüsteemi võimekust toota võimalikult hea tehnilise ettevalmistusega noori, aga oma baasteadmised (aluse ja baasi, millelt kiiremini saaks kaitseväes juba edasi minna) peaks tulevased ajateenijad ideaalvariandis saama juba gümnaasiumi lõpuks.

Palju kirutud stagnaajal ei olnud mingi haruldus see, et keskkoolist sai kolme aastase õppekava järel suhteliselt laiapõhjalise autojuhi III liigi (eeldas ka autoremondilukksepa teadmisi) ja traktoristi ("põllumajandusmehhanisaatori") algteadmised. Ise sain tavalisest keskkoolist ABC kategooriad, III liigi ja ratastraktoristi load näiteks. NA-s olid sellised mehed alati teretulnud, need nopiti tavaliselt teiste seast välja, tehti vajadusel täiendkoolitus (minule nt. tehti II liik +D kat.) ja suunati teenima oma n.ö. "õpitud erialal" (soomukijuhid, tankijuhid, autojuhid, remondilukksepad, motoristid jne).

Luban, et rohkem ei risusta teemat.
Fordtransit
Liige
Postitusi: 95
Liitunud: 01 Okt, 2014 16:49
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Fordtransit »

Tsiviili poole pealt autoremondi luksepd ja insenerid, peaaegu ykstasköik mis masinaehitus eriala on piisav. Eestis peaks neid ikka olema.
mart.
Liige
Postitusi: 71
Liitunud: 11 Sept, 2014 10:44

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas mart. »

2. Tegevusvariant tähendaks siis nähtavasti seda, et meil oleks mingi OPFOR -i stiilis tankidest T-72B koosnev tankirühm.
Martin Herem
Liige
Postitusi: 2368
Liitunud: 10 Okt, 2014 7:51
Asukoht: Rahu ja Sõpruse Asulas :)
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Martin Herem »

Mart. - mina olen just nii aru saanud. Ainult T-72 on veel vara öelda. Seda kas see on rühm või tank, seda vajadust me peaksimegi selles etapis kirjeldama.
Fucs ja Fordtransit - hetkel pole vist küsimus see, kust me need mehed võtame või kas me neid saaksime. Küsimus on, kas selleks on vaja spets ametikohti. Või teeme seda mingite teiste ametikohtade abil (laiaprofiiliga luksepad jalgrattast tankini). Või hakkame hoopis "autsoorsima". Selle väljaõppevajaduse kirjeldusega peaksime selgitama ka nende tankide hulga, võimaliku üle Eesti liigutamise või alalise hajutamise.
Zuslik
Liige
Postitusi: 516
Liitunud: 14 Mär, 2008 23:34
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Zuslik »

Kui õppemasinad siis minu arvamus on , et nende peal tuleks tankitõrjujaid ja jalaväge koolitada nii aktiivselt kui võimalik ja kindlasti aastaringselt . kui on ajateenijate aktiivne õppefaas parasjagu läbi siis on kord kaiteliidu üksuste käes ja nii ringiratast . Tankiste võiks olla ühe masina kohta kaks meeskonda , sest olen päris kindel , et see väike üksus saab olema tööga korralikult ülekoormatud, samas peaksid vanemate masinate puhul hooldus ja remonditöödega hakkama saama need tanki meeskonnad ise rühmatehniku juhendamise ja järelvalve all . Masinate arv võiks esialgu olla 6 või maks 9 masinat .Tanki meeskonnast võiks õppemasinatel olla kutseline ainult komandör ja ülejäänud ametites kutsealused(tunglemine ajateenistusse sinna üksusesse saaks olema võimas).Üks pluss sellise üksuse loomisel oleks , et meie tulevaste kallite CV-de ressurssi saaks nende masinate arvelt tublisti säästa sest tanki etendamist jalaväele hakataks nii või teisiti tegema muu puudumisel CV-dega.
Tahad joosta õpi kõigepealt käima !
Viiskümmend
Liige
Postitusi: 2083
Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Viiskümmend »

Pressiteadete valguses on kogu CVde hankimise avalik fookus olnud Hollandiga peetavatel läbirääkimistel ning ostetaval kogusel - 44 tk. Ma kujutan ette, et järgmiseks suuremaks sõnumiks on siis Hollandile makstavast ostuhinnast teavitamine ning seejärel IFVde logistikakorralduse tutvustamine, ehk millised välismaa ja Eesti ettevõtted neid hooldama hakkavad, millised on kaasnevad väljaõppe, kuluvarustuse ning infrainvesteeringud jne...

...ning tulemuseks ongi üks väga korralik vundament tankide hankimiseks. Kui siinse teadusliku meetodi abil otsustatakse, et ka tanke oleks vaja siis see momentum nende edukaks kodustamiseks avaneb just IFVde soetamise positiivse "kõrvalmõjuna".

Üheks edunäiteks võiks tuua Hollandi Pasid, mis olid küll Soome Pasidega samaliigilised aga sisuliselt on tegemist ikka täiesti erinevate asjadega. Nende integreerimine Soome Paside jaoks loodud toetuselemendiga toimus täiesti hääletult, kuna selgroog ratassõidukite toetuseks oli paigas. Hollandi IFVdega luuakse täpselt samasugune selgroog ka rasketele roomiksõidukitele, mis teeb tankide ja haubitsate lisamise oluliselt lihtsamaks ja ka odavamaks.

Selline positiivne olemasoleva võimekuse kiiduväärne evolutsioon on toimumas näiteks ka õhutõrjes. Teatavasti on MBDA lõpetanud Mistral 2 süsteemi ja rakettide tootmise ning pakub selle süsteemi kasutajatele edaspidi ainult Mistral 3 rakette, mis on integreeritavad kogu muu vanema süsteemiga aga mille näitajad lähenevad vargsi juba keskmaa ÕT-le.
mart.
Liige
Postitusi: 71
Liitunud: 11 Sept, 2014 10:44

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas mart. »

Viiskümmend kirjutas:Teatavasti on MBDA lõpetanud Mistral 2 süsteemi ja rakettide tootmise ning pakub selle süsteemi kasutajatele edaspidi ainult Mistral 3 rakette, mis on integreeritavad kogu muu vanema süsteemiga aga mille näitajad lähenevad vargsi juba keskmaa ÕT-le.
Kaugele uus rakett lendab?
Veiko Palm
Liige
Postitusi: 1016
Liitunud: 10 Okt, 2014 9:23
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Veiko Palm »

Esinen vabandustega - ei jõudnud omalt poolt õigeks ajaks lubatut teha. Selle nädala esimeses pooles teen kokkuvõtte.
Kasutaja avatar
pagan
Liige
Postitusi: 1263
Liitunud: 10 Nov, 2011 1:55
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas pagan »

Kellele seda tanki siis näidata ja võimeid demonstreerida?
Ilmselt neile kes sellega lahinguväljal esimeses järjekorras ja lähemalt kokku puutuvad. Vastase näol siis.
Võibolla kaitseliitlased, võibolla scouts? Eelistatult ohvitseridel, pioneeridel ja tankitõrjujatel peaks nagu ettekujutluse ja kindlustunde andma asja kohta. Lahingkompaniidele.
Igale sidemehele, miinipildurile, luurajale ja meedikule ehk seda tankiõpet nii väga vaja ei ole?
Tankiga maastikul mürada peaksid saama tankistid, pioneerid, tankitõrjujad ja allohvitserid.

Samuti olen ma nõus selle mart.-i kommentaariga, et .. laias laastus jaguneb meil siin seltskond kaheks.
a) Kaitseliitlased kes sooviks säästlikumat laiatarbelisemat lahendust.
b) Elukutselised kes soovivad konkurentsivõimelist tipp-riista.

Sihtgrupist sõltub seega masina tüüp, õppe mahukus ja õppijate hulk.
mart. kirjutas:Kui nüüd veidikene neid asju siin üldistada siis põhiline on paika panna, milleks seda üksust üleüldse vaja peaks minema. Siin jaguneb see seltskond kohe kaheks.

Ühed on need, kes hakkavad rääkima mingisugusest jalaväelase väljaõppest, jalaväelase tankihirmu peletamisest, tankitõrjujate koolitamisest, jalaväe toetusfunktsioonist lahingus jne. Antud juhul ei ole tõesti tanki taktikalis-tehnilised parameetrid primaarsed ega üksuse suurus määrav ja kasutada võib ka vanema generatsiooni rauakola.

Siis on omakorda veel teine seltskond tegelasi, kes vastandub eelmisele nt. tommy & Co, kes räägivad lahinguvõimelisest manööverüksusest. Siin on juba tanki taktikalis-tehnilised parameetrid küllaltki olulised ja mingit suvalist rauakola enam endale lubada ei saa.
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
saksingj
Liige
Postitusi: 69
Liitunud: 21 Okt, 2014 10:45
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas saksingj »

Kuna teemas on tekkinud viivitus, julgen ka oma amatöörliku arvamuse postitada.

1. Kui räägime pehmest jõust ehk vastase heidutusest ja omade julgustusest, siis peaks kõigile selge olema, et vanarauaga pole mõtet letti ronida. Vastast heidutab ikka ainult tõsine ohuallikas (ei ole kuulnud, et venelased räägiksid harda austusega Läti tankiväest) ning igasugu vananenud kolakad (a la moderniseerimata T-72 jms) kutsuvad pigem üles mõnituslaule sarnaselt Eesti Lennuväe masinapargiga. Mis puutub omade julgustamisse ja moraali tõstmisesse, siis oleme internetiseeritud ja haritud rahvas, iga huviline saab paari hiireklikiga tutvuda näiteks T-72 või Leo-1 tehniliste andmetega, võrrelda neid meie tõenäolise vastase masinapargiga ja veenduda nimetatud tehnika kuulumises EMEXi laoplatsile.

2. Kui räägime väljaõppest, tuleb alustuseks selgeks teha, keda tahame välja õpetada - tankiste, tankidega koostööd tegevat jalaväge või tankide vastu tegutsevat jalaväge ehk tankitõrjujaid. Esimene eeldab, et mingil hetkel tulevad ka võitlusvõimelised masinad, viimast kahte saab aga üsna edukalt koolitada ka cv90ga, ilmasõjaaegse tehnika ostmine ja ülal pidamine oleks selle jaoks ilmne raiskamine.

Ma mõistan, et mäng käib siin pisut teiste reeglite järgi - on püstitatud ülesanded ja alles pärast vaatame missugune tehnika neid ülesandeid kõige odavamalt täidab. Kuid kas on siis nii suur valik, eriti meie rahakotiga? Kui valikus on tegelikult ainult 2-3 varianti, oleks ehk lihtsam sedapidi läheneda.
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Kapten Trumm »

KL tankiteemat paluks siin mitte üles võtta (nagu ka haubitsa jne teemasid).
Liiga kaugele tegelikkusest see mõttelend läheb....
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kasutaja avatar
pagan
Liige
Postitusi: 1263
Liitunud: 10 Nov, 2011 1:55
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas pagan »

Ma vabandan KL-i mainimise pärast. Aga ma soovisin kuidagi õpetatavate hulka ratsionaalselt piirata ja määrata.
Olukorras, kus niigi "riigieelarvelised vahendid ei luba". "Personali, polügone, treilereid ja remonditöökodasid ei ole."
Sellises olukorras kõiki, kõikjal ja kõigeks välja õpetada ju ei saa. Eriti veel kui sellist vatti hakkab saama mitmemiljoniline tipp-tehnika.

Et kes siis esmajärjekorras peaks väljaõpet saama? Muidu siin selgub, et kõik.

Lisaks reageerimiskiirusele on KL ja Scouts minu hinnangul teoreetiliselt ka väiksema "personalivoolavusega" kui ajateenijad.
Mõni pühendunum KL-i papi või Scoutsi liige on aastaid võtta ning olemas. Ajateenija on aastaga süsteemist läbi ja maailm avatud.
Et kas see tankist peab nii täiskohaga töö olema? Ja kas neid on ikka 30-100 inimest vaja?

P.S. Kulu suurusjärgu mõistmiseks oleks vaja teada tanki töötunni hinda. (Kütus, amortisatsioon, haldus, hooldus, varuosad, kaader)
Palun parandage kui eksin, aga vanaraud-moderne skaalal on see vastavalt 1000-20.000€.
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
Zuslik
Liige
Postitusi: 516
Liitunud: 14 Mär, 2008 23:34
Asukoht: Harjumaa
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Zuslik »

saksingj kirjutas:Kuna teemas on tekkinud viivitus, julgen ka oma amatöörliku arvamuse postitada.

1. Kui räägime pehmest jõust ehk vastase heidutusest ja omade julgustusest, siis peaks kõigile selge olema, et vanarauaga pole mõtet letti ronida. Vastast heidutab ikka ainult tõsine ohuallikas (ei ole kuulnud, et venelased räägiksid harda austusega Läti tankiväest) ning igasugu vananenud kolakad (a la moderniseerimata T-72 jms) kutsuvad pigem üles mõnituslaule sarnaselt Eesti Lennuväe masinapargiga. Mis puutub omade julgustamisse ja moraali tõstmisesse, siis oleme internetiseeritud ja haritud rahvas, iga huviline saab paari hiireklikiga tutvuda näiteks T-72 või Leo-1 tehniliste andmetega, võrrelda neid meie tõenäolise vastase masinapargiga ja veenduda nimetatud tehnika kuulumises EMEXi laoplatsile.

2. Kui räägime väljaõppest, tuleb alustuseks selgeks teha, keda tahame välja õpetada - tankiste, tankidega koostööd tegevat jalaväge või tankide vastu tegutsevat jalaväge ehk tankitõrjujaid. Esimene eeldab, et mingil hetkel tulevad ka võitlusvõimelised masinad, viimast kahte saab aga üsna edukalt koolitada ka cv90ga, ilmasõjaaegse tehnika ostmine ja ülal pidamine oleks selle jaoks ilmne raiskamine.

Ma mõistan, et mäng käib siin pisut teiste reeglite järgi - on püstitatud ülesanded ja alles pärast vaatame missugune tehnika neid ülesandeid kõige odavamalt täidab. Kuid kas on siis nii suur valik, eriti meie rahakotiga? Kui valikus on tegelikult ainult 2-3 varianti, oleks ehk lihtsam sedapidi läheneda.
Esiteks mida sa internetist leiad on masina mass , relvastus , meeskunna arv ,käiguvaru , pinnase erisurve ja heal juhul lahingkomplekti moonakogus . Võrrelda nende alusel T-72 te ja Leo2a6-te leiab inimene kes nende masinate hingeelu ei tunne , et esimene on isegi parem , sest meeskond on väiksem ja pinnase erisurve samuti . Lisaks on meie tõenäolise vastase põhitankiks ametlikult T-72 ja teisel vähemtõenäolisel lausa T-55 :twisted:
Teiseks sai eelpool kirjutatud , et miks kulutada meie jaoks kalliste CV-de ressurssi kui sama asja saab tavajalaväele õpetada 10x odavamate masinatega millede hoolduse ja jooksva remondiga peaks saama hakkama meeskonnad ise .
Tahad joosta õpi kõigepealt käima !
Kasutaja avatar
Kapten Trumm
Liige
Postitusi: 39981
Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
Kontakt:

Re: Võimearendus tankide näitel

Postitus Postitas Kapten Trumm »

Tegelikult on Leopard 2A6 erisurve pinnasele mõnevõrra (küll mitte palju, aga siiski) väiksem kui T-72 tüüpi tankidel. Mida rohkem tuunitud mudel, seda suurem (lisasoomus kasvatab massi).
Samas see erisurve ei pruugi olla kogu tõde, näiteks takistuste ületamisel loeb ka kogumass, samal põhjusel võib Uaz-469 olla märksa parema läbivusega kui rohkemate sillalukkude ja asjadega Toyota Land Cruiser. Näiteks pehmel pinnasel ülesmäge liikudes peab raskemal masinal kandma maha rohkem veojõudu, mis võib kiiremini tekitada sisse kraapimise.

CV90 on meie pinnaseoludesse küllalt asjakohane masin, küllalt madala erisurvega, samas nt kergema tanki klassist mass võib tekitada venelaste MTLB-dega võidu manööverdades ülalkirjeldatud probleeme, sealt, kus venelased probleemideta läbi ronivad, meie enam ei roni.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot] ja 2 külalist