Vanem tehnika, memuaarid jne.

Laevad, lennukid, tankid... Kõik sõjatehnikast.
Vasta
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Ehh raisk, põnev lugemine igatahes..

Aga nohh, konkreetne repliik on ju siiani lahti seletamata..

Oli ju pingeline vaikus vahepeal.
Mosse spido näitas mul vähem kui oli tegelik kiirus - seepärast oli isegi ütlemist politseiga - 90 kmh spido järgi oli kiirus 100. Vene mehhaanilise mõõteriista iseärasused, arvan - reguleerida seal kuskilt ei saanud.
Noh memuaristid.. Kas tõesti ei kannatanud üldse tuunida..?

Saame Lemetist aru, oli nõuka ajal töödejuhataja..Ja Kapten Trumm, alles kõrvatagused märjad..
Ühesõnaga ei pidanud matsu jagamagi..

Aga tolleaegsed kutselised sohvrid..? Ometi pidite ju konkreetse instrumendi hingeeluga kokku puutuma..Ja seda ka seestpoolt nägema.. Et kasvõi "inimväärset " palka välja teenida..

Kas ei mäleta midagi.. :roll:
ivanorav
Liige
Postitusi: 922
Liitunud: 30 Juun, 2008 22:38
Asukoht: Soome
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas ivanorav »

Mäletan ähmaselt veel autokoolist, et KAMAZ-l olid elektrilised elektrolüüdi soojendusseadmed, plakatitel nägid need akus olevad vidinad välja,nagu praegused eelsüüteküünlad.
Lemet
Liige
Postitusi: 19936
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Lemet »

Meil käisid enne Kamazide tulekut kõik Venemaa veod Zilide ja "Kutaisi Volvodega". Gorki, DAAZ, Moskva ning selle ümbrus ja tagune, rääkimata Piiterist, Kingissepast ja lähematest kohtadest. Haruldane polnud ka näiteks kahe kasti naelte Pärnust Zilliga äratoomine. Ca 10 kilogrammi koormat. Üks osavnäpp meisterdas endale koguni kahest tavalisest Zili kabiinist pika magamiskohaga kabiini, see oli Eestis (ja võimalik, et ka terves Liidus) ainulaadne. Vanemaealistel foorumlastel on vast olnud liikluses seda punase-kollase kirjut imesadulat ka liikumas võimalus näha olnud. Peale Kamazide saabumist kasutati seda kolmnurga meetodit päris laialt. Muideks, ka üks Zili mudel, mida "krokodilliks" kutsuti, oli ju Kamazi mootoriga.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Tervit mehed..

Oskab keegi lahti harutada tsitaati E. Antoni raamatust "amatöörautojuhi käsiraaamat".. Aastast 1961..

"Volga mootor on hoovõtul tundlikum kui Pobedal. Näiteks 10-km. tunnikiirusel kuni 60 km. tunnis saavutamiseks kulub Pobedal 24 sekundit, Volgal aga 16,5 sekundit."

Mis kollektiiv arvab, kas rebiti kiirus üles otsekäigul, või kasutati ka madalamaid ülekandeid..?

Sest arusaadavatel põhjustel puudub dünaamiline näitaja nullist sajani.. :shock:

Vastus oleks oluline edasiste eksperimentide läbiviimisel..

Ehk oskab Lemet ja laborikollektiiv midagi asjalikku lisada.. Aga ehk vaevalt..
Liiga veeuputuseeelsed riistapuud..
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas jackpuuk »

Otsekäigust ei tohiks juttu olla, juba tühikäigu pööretel peaks otsekäiguga kiirus kõrgem olema kui 10 kilomeetrit tunnis. Ning need pauk ja postivahe mootorid koos aeglase peaülekandega on sitked küll, aga sellised numbrid nende võimsuse ja kaalu suhtega ei käi kuidagi kokku. Pigem võiks olla jutt teisest käigust või siis tõesti kõigi kolme läbilappamisest. Kui vähegi õieti mäletan, siis Gaz 21-le anti andmetes kiirendus sajani mingi 30+ sekundit. Ja Pobi max kiiruseks 105 kilomeetrit tunnis.
sitt päev, kellele kurdad
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Ning need pauk ja postivahe mootorid koos aeglase peaülekandega on sitked küll, aga sellised numbrid nende võimsuse ja kaalu suhtega ei käi kuidagi kokku. Pigem võiks olla jutt teisest käigust või siis tõesti kõigi kolme läbilappamisest.
Seda minagi arvasin. Ja seoses "türbliga", ehk siis VOLVO FL6.. Auto ise paras rimu , väljalaskeaasta 1996.. Paras Trummi juurde kapremonti saata..


Nimelt sai huvi pärast testitud mootori dünaamikat.. 5,5 liitrit ja 210hj. Tühimass 7,4tonni..

10-60 tuli kätte 15,3 sekundiga. seda 4-jandaga pigistades.. 50 pealt tuli viienda vastu vahetada ja vähemalt sekundijagu läks kaduma..

0-100-ni. tuli kätte 40, 6 sekundiga.. :twisted: Ja olgem ausad, oli paras ekstreemsus. Inertsjõud käigukastis läksid ikka päris suureks..
Iga käiguvahetus nii sekundijagu.. :D



Ehk siis kont järada Lemetile laboriseltskonnaga.. Erivõimsus 28,4hj. tonni kohta. Palju nutusem kui fossiilsetel nõuka sõiduautodel.. Ja dünaamika vaat et parem kui Volgal, rääkimata Pobist..?

Noh, aga kas õpetatud peade suudest järgneb kommentaare..?
jackpuuk
Liige
Postitusi: 2243
Liitunud: 28 Aug, 2007 2:06
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas jackpuuk »

Mansteiniherra, ära nüüd tead küll mida millega võrdlema hakka :wink:, sul on seal väänet umbes 10+ X rohkem kui Pobil. Nullist sajani ja ülespoole mängivad siiski võimsusenumbrid, kuid näiteks kuuekümnest sajani otsekäigul (või siis kiirendaval) mängib kõige suuremat rolli ikkagi vääne. Sest max võimsuse pööretest jääb selline kiirendamine ikka väga kaugele (enamikel mootoritel), diislitel on need pöörded lähedasemad kui bensukatel (eriti vabalthingavatel).
sitt päev, kellele kurdad
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Mansteiniherra, ära nüüd tead küll mida millega võrdlema hakka , sul on seal väänet umbes 10+ X rohkem kui Pobil.
Ei nohh, siin tuleb appi puhas matemaatika..

Pobi vääne 125 njuutonmeetrit, ehk siis tonni kohta 96,2

Volvo rimakal 700, tonni kohta94,6..

Erivõimsused maksimumpöörete piirkonnas tonni kohta hoopis Volvo kahjuks..

Pobi.. 40hj..
Volvo 28,3hj..

ja Pobi kiirenduseks pakutakse kõigest 46 sekundit sajani..? :roll:

Kus on konks? Lemet ja laboristid, ootame kommentaare..?
HotelVictor
Liige
Postitusi: 208
Liitunud: 23 Nov, 2013 14:06
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas HotelVictor »

von manstein kirjutas:Kus on konks? Lemet ja laboristid, ootame kommentaare..?
Ma ei ole küll adressaat, aga selgust toob antud autode väändemomendi graafikute vördlemine.

Kui Pobil on see lubatud maksimaalne väändemoment kättesaadaval ilmselt üpris kitsas kõrgemate pöörete vahemikus siis FL'il on maksimaalselähedane väändemoment kättesaadav terves tööalas (mis ta siis on? Tühikäik kuni 1800 või 2000RPM?).

Kindlasti mängib rolli ka tänapäevasema jõuülekande oluliselt suurem efektiivsus s.t. oluliselt väiksem jõukadu.

See on nüüd antud kontekstis natuke siga ja kägu, aga brittide populaarne autosaade Fifth Gear körvutas legendaarsed 80'ndate kiired sakslased nende samade markide tänapäevaste 2.0 liitriste diiselmootoriga vastetega ja kunagised kiired ja vihased saavad tänapäevase lahja perekuudi käest igas asendis - nii kiirendusel kui ka kurvisöidus (Fifth Gear season 23, Episode 17), uue masina efektiivsus on lihtsalt kordades suurem.
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Kui Pobil on see lubatud maksimaalne väändemoment kättesaadaval ilmselt üpris kitsas kõrgemate pöörete vahemikus siis FL'il on maksimaalselähedane väändemoment kättesaadav terves tööalas (mis ta siis on? Tühikäik kuni 1800 või 2000RPM?).
Ega ta nüüd nii ralliaauto ei olnud midagi..

https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%93%D0 ... 0%B0%C2%BB

Siit saab selgust, et see igivana püstklappidega mootori momendihari oli 2000 peal ja nominaalvõimsus tuli kätte 3600 põõrdega..

Suht sarnane Volvo 5,5 liitrise mootori karakteristikuga.. Tühikäigupöörded 700.. Mõistlik vedu alates nii 1200 pöördest ja võimsuse lagi 2300-2400 pööret..

Postituse autor üritab veeretada juttu tegelikult selle "kurikuulsa" mosse 412 juurde, mille hirmvõimsad parameetrid lubavad memuaristidel meenutada lõppkiirusi üle 160.. :twisted:

Ehk siis küllap olid nõukaaegsed hobujõud ja kilogrammmeetrid vähe devalveeritud väärtused.. :scratch:

Tegelikult on Lemetil pundiga stendiprotokollid olemas.. Või mis..?
Lemet
Liige
Postitusi: 19936
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Lemet »

Tead, ma lihtsalt ei viitsi...sa võid ju siin jaurata, palju kulub, egas konkreetsed seigad minu ja näikse, et ka mõnegi teisega juhtunu osas seepärast ei muutu. ENSVs eksisteeris AZLK katselabor, seal töötanud seltskond tegi toona päris huvitavat tööd ja ühe mansteini siputamine seda ei muuda. Nagu ka seda, et nii mõnelgi foorumlasel on olnud juhust 412 spido skaala lõppu välja jooksutada. Jällegi-et see sulle vastukarva on, on sinu enda probleem ja ei muuda juhtunut teps mitte olematuks. Aga kui sulle jaurata meeldib, siis anna minna, vaba maa.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
von manstein
Liige
Postitusi: 1403
Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
Asukoht: saaremaa
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas von manstein »

Nuh, olen sunnit isand mansteini "asjatundlikust"pisut kahtluse alla seadma-omakäeliselt ümberlapatud ja kohendatud 408 mootor sai kätte 146 km/h. Kusjuures kestis head mitu aastat.
Jah, tundub töega seletamatu müsteeriumina..

Sest kui vaadata 1966 aasta Za Ruljomi põnevat artiklit rahvamasside autosporti meelitamise koha pealt, leiame sellised andmed..

http://www.zr.ru/archive/zr/1966/07/vyk ... ekordov#28

Et ehk, vähemalt teoreetiliselt pidi "ümbertegemata" mosse arendama kildi lendstardist isegi 123..

Dünaamika koha pealt on normandmed päris tagasihoidlikud..

Ja mis piirab 408 mosse püssiks muutumist, on ära põhjendanud siin..

http://www.zr.ru/archive/zr/1967/10/tie ... tilietki#8

Lemet, kas tuleb teadurite poolt põhjapanevaid kommentaare..? Et mis siis mootoriga tegelikult ära tehti..

Kahtlen et mitte..
Ometi olid ju ise roolis..
Lemet
Liige
Postitusi: 19936
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Lemet »

Et mootor mu enda poolt ümber sai lapatud, siis võin üpris üksikasjaliselt tehtu üles lugeda. Kõigepealt sai vänt lihvitud ja saaled sisse saaberdatud. Hooratas kergemaks. Kolvid üle kaalutud ja õliga läbi silindri vajuda lastud. Rõngad sobitatud. Klapid 53(?? aega sedavõrd palju möödas, aga olid vist ikka 53 omad) omadest üle treitud. Klapivedrud ära mõõdetud ja paika aetud. Sisse ja väljalaskekollektorid kaaneavadega kohakuti aetud ja jõudumööda lihvitud. Küünlad ja jagaja stendis välja valitud. Jahutustiivik eest maha keeratud ja elektrilisega asendatud. Vist sai kõik üles loetud... :dont_know:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
häh
Liige
Postitusi: 213
Liitunud: 23 Nov, 2014 20:42
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas häh »

http://www.100avtostranic.ru/9.htm

Selle järgi suutis AZLK tehase sportvariant välja joosta 180 km/h - seda siis 1840 cm3 125 hj mootoriga- kaks nukkvõlli, topelt Weberid jms toredused. Igati loogiline, sest et võrdlusena sai VFTS hakkama ~190 km/h vajades selleks 160 hj ja tehes 0-100 8,2 sekundiga. (Ausalt öeldes, mitte eriti erutav, enamik keskklassi sedaane teeb seda ju praegu 9 sekundi kanti ja tippkiirused üle 200.... ). Loomulikult ei ole need kiirusenäitajad päris kontekstis, tegu oli ralli jaoks mõeldud riistapuudega, aga mingi pildi saab ette. Sealt lehelt leiab veel igasuguste vene imede näitajaid.

Nagu juba öeldud, miskit ei klapi kohe kuidagi. Seda, et osuti "skaalalt välja sai" keegi ei kahtlegi, ma ise postitasin sellest kaks linki. Aga reaalse kiirusega sääl küll kohe mingit tegemist polnud. Olge nüüd mõistlikud, kui stokk massinas oleks oma 56 kilovatiga sajaseitsmekümnega jooksnud, milleks need ponnistused topeltkarburaatorite ja spets plokikaanega...

Ja noh, uuema aja võrreldava võimsusega riistapuud millega sõitnud- golfid escordid nt- mossega võrreldes nagu öö ja päev, aga mingeid kiirusrekordeid ka nendega ju ei püstita taevake. 1.6 Escort jookseb 160 välja (jah, on proovitud, jah, GPSiga mõõtes :D) edasine meelitamine on juba üsna kahtlane ning visa ja hästi ei usu, et passis toodud kiirusnumbrit (sõltub modifikatsioonist, enda 1.6'l oli see 177 km/h) Eesti oludes horisontaalsel teel üldse kätte saab, "päriselt" noh, mitte "osuti järgi"... Ja nüüd võrrelda viimase lõpu escorti (+10kW, parem aerodünaamika, parem jõuülekanne) ja 412't.... :dont_know:
Lemet
Liige
Postitusi: 19936
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.

Postitus Postitas Lemet »

Jällegi läheb praktika trükisõnast lahku- võimsust ei mäleta, kuid kiirusnäitaja saadi ühe nukaga mootoriga praktikas mõnevõrra parem kui ses artiklis kahe nukaga mootori kohta kirjas. Seda miidugi taas auto spido põhjal. Ja mälu järgi seda kahenukast mootorit tehasemeeskond suurt ei kasutanudki, vähemalt mitte Eestis sõites. Meenutagem, et spetsgrupi Mossed pistsid edukalt Ladadega rinda ja see olnuks sedavõrd suurte numbrite vahe puhul suht võimatu olnud.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: mersu66 ja 12 külalist