Lehm kolme rubla eest.

Lahingud ja väeosad. Relvad ja tehnika. Eestlased I maailmasõja rinnetel.
Vasta
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Lemet »

Et alljärgnevat teksti vähe sisukam ja huvitavam lugeda oleks, siis tõstsin artikli viimase lõigu esimeseks ning lisasin ka eesti krooni võrdlusesse. Mingi ettekujutuse vast ikka saab, kuigi see tänapäevase vene rubla kurss oli 2010 aasta lõikes üpriski kõikuv.
Metoodika aluseks on kulla ekvivalent- untsi hind 1913 ja 2010 aastal. Toetudes avalikes allikates kättesaadavatele iga-aastastele kullahindadele ja valuutakurssidele, arvutasime välja tsaarirubla ligikaudse väärtuse 2010 aasta rubla suhtes. Milliseks osutus olevat 1335 tänapäevast rubla ühe „Nikolaiaegse“ rubla eest

Omalt poolt lisaks veel, et mingil ajal 2010 aastal oli üks eesti kroon võrdne nelja rublaga. Ehk siis üks Nikolai aegne vene rubla võrdus 333 krooniga. Ja kopikas 3,3 krooniga…head arvutamist, härrased ohvitserid :wink:




Lehm kolme rubla eest. Hinnad ja palgad Tsaari-Venemaal



Pilt



Jutud sellest, kuidas „…Isakese-tsaari ajal võis kolme rubla eest osta lehma“ kutsuvad reeglina esile nostalgia. Seda enam, et neid „kolmerublaseid õhvakesi“ on kombeks võetud asustada mitte näiteks Nikolai Pavlovitši aegadesse, vaid hoopis õnnistatud 1913 aastasse, tsaari-Venemaa viimastesse rahuaegadesse. Tahaks ju nii väga uskuda, et epohhil, mida ilmestasid ballid ja kaunitarid, junkrud ja prantsuse saiakeste krudin, oli elu odavam ja kuidagi õiglasem kui praegu. Paljuski mängis seesama „kolmerublane lehm“ noil mitte väga kaugetel kaheksakümnendatel päästiku rolli vabastamaks rahvalikku rahulolematust, kui intelligentide köökides ning ajalehtedes räägiti õigustest ja vabadustest, üldvagunites ja tehaste suitsunurkades aga tõelisest elust. Peale mida Venemaa juba pea kakskümmend aastat püüab taassündida 1913 aastasse koos kõige selle juurde kuuluvaga nagu seisustega ühiskond ning sotsiaalsete garantiide puudumine.
Muuhulgas polnud suhe reaalsete sissetulekute ja hindade vahel 1913 aasta Venemaal üldsegi nii rõõmustav, kui seda on võetud tänasel päeval maalida.
Uurime siis rahulikult ja kiirustamata järgi, millised olid XX sajandi alguse Venemaa hinnad ja sissetulekud, tuginedes ainult reaalsetele dokumentidele- Vene Impeeriumi valitsuse ja ministeeriumide käskkirjadele ja määrustele, hinnakirjadele, aruannetele, raamatupidamisdokumentidele ning tolle aja menüüdele ja arvetele. Alustame oma uurimisretke 1900-datesse ning kahekümnenda sajandi alguse hindadega tutvumist Venemaa kõigi aegade kõige populaarsemast produktist. Õige, arvasite ära- viinast. Toona müüdi tsaari-Venemaal viina vaid kroonu viinapoodidest. Nii poodide kui ka kõigi teiste riigiasutuste sissepääsu kohal ilutses riigivapp- kahepäine kotkas. Riik säilitas monopoli nii viina tootmisele kui ka müügile. Siit võis ilma igasuguse järjekorrata osta alati kahte sorti viina. Punapea- Красноголовка- (punase korgiga), mida rahvasuus kutsuti „kazjonkaks“( казёнка )-„kroonuviinaks“ ning mille 0,61 liitrine pudel maksis 20 sajandi algul 40 kopikat. Teine viinasort oli valge korgiga Valgepea(Белоголовка), mida oli kaks korda läbi aetud ja mis maksis revolutsioonieelsel Venemaal 60 kopikat pudel. Müüdi ka pudeleid mahutavusega „tšetvertnoi“ (1/4 ämbrit) punutud korvides, mille maht oli ligikaudu kolm liitrit. Ja kõige väiksemad viinapudelid olid mahuga 1/10 tavalisest pudelist, mida rahva seas hüüti „мерзавчик“- lurjuseke, mahutavusega 0,061 liitrit. Sellise pudelikese eest tuli kroonu viinapoes maksta kõigest kuus kopikat. Sealjuures maksis odavapoolsem lahtine õlu nimetusega „Hele“(„Светлое“), „Viini“(„Венское“), „Stargorodi“(„ Староградское“) või „Müncheni“(„Мюнхенское“) 20-nda sajandi algul kuus kuni kümme kopikat liiter. Pudeliõlu oli taara maksumuse võrra kallim, kuskil 20 kopikat pudel. Kallite ja prestiižikate veinide pudelihind küündis viiest üheksa rublani pudel. Pudeli mahutavuseks oli revolutsioonieelsel Venemaal traditsiooniliselt 0,75 liitrit. Odavama lahtise veini liitri eest tuli erinevates kubermangudes maksta kõigest 5-20 kopikat liitrist. Konjakite hind algas kolmest rublast ning lõppes saja rubla kanti pudelist.
Kõik need hinnad kehtisid kaupluste kohta, aga vaatame, kui palju oli tarvis topka viina eest(1/6 pudelit=100 grammi) maksta kõrtsus, mida selleaegsel Venemaal kutsuti juba ka trahteriteks. Kogu vahe trahteri ja tema iidse esivanema kõrtsu vahel seisnes selles, et kõrtsis said tellida ainult viina, trahteris võis aga viina kõrvale ka süüa tellida.
Niisiis, provintsilinna servas paiknevas odavas trahteris võis peale viie kopika maksmist saada pool topkat, ehk siis 50-60 grammi odavat ja arvatavasti kõvasti lahjendatud viina. Kiireks pealehammustamiseks pakuti kõikide aegade populaarseimat viinakõrvast – soolakurki kõigest ühe kopika eest. „Küllastumiseni“ võis sellistes trahterites süüa kümne kopika eest. Muideks, turul võis kahe kopka eest saada vabalt tosina(12 tk) valitud soolakurki. Sellistes odavates joomakohtades oli küllaltki ebamugav ja ka ohtlik. Sisse ja välja sagisid kahtlased, poolkriminaalsed isikud, purjus veovoorimehed, mustatöölised. Haruldased polnud neis ka tapmised ja röövimised. Hoopis teine teema olid viisakad trahterid, meie mõistes kohvik-restoranid. Nendes viisakates ja 20-da sajandi algusaastatel küllaltki populaarsetes asutustes oli meeldiv õhtuid mööda saata. Lauanõud hiilgasid puhtusest, laualinad olid tärgeldatud ja säravvalged, kõikjal välkusid toimekad ja hoolitsetud kelnerid, köögist aga levisid imeliselt isuäratavad ja maitsvad lõhnad. Siin lõunastamine maksis aga juba 30-50 kopikat. Kuid kaasaegsete mälestuste põhjal oli see seda raha ka väärt. Viinatops maksis taolises kultuurses kohas 10 kopikat, kuid see-eest võis kindel olla, et klaasi valati tõepoolest kroonuviina ega petetud sealjuures. Kruusi õlle eest(0,61 liitrit) tuli maksta samuti kuni kümme kopikat. Tee kahe tüki suhkruga maksis viis kopikat. Hästituntud restoranides maksis söömine loomulikult rohkem. Keskmiselt tuli XX sajandi Vene Impeeriumi viisakas restoranis söömise eest maksta 1,5-2 rubla. See oli tavalise lõuna eest- esimene käik, teine, salat, paar topsi viina, magustoit ilma suuremate liialdusteta. Pärast rammusat lõunat püüti rahulolevat ja täissöönud Vene Impeeriumi kodanikku pingsalt veenda voorimehe kaarikul sõitma. Suuremates linnades oli noil aastatel ainsaks linnatranspordi vahendiks tramm, mille pileti hind oli reeglina viis kopikat ilma ümberistumiseta ja seitse ümberistumisega sõidu eest. Kuid loomulikult oli põhiliseks liikumisvahendks linnas ikkagi kaarik, mida juhtisid uljad voorimehed. Harilikult võtsid voorimehed sajandi algul linna sees sõitmise eest kakskümmend kopikat. Kuid hind oli alati kokkuleppeline ning muutus vastavalt nõudluse/pakkumise suhtele. Kuigi, isegi neil kaugetel revolutsioonieelsetel aegadel olid kõige kallimad voorimehed vaksalite ümbruses, kes häbenematult küsisid sõidu eest viiskümmend kopikat. Seda tihtipeale üpriski väikese maa eest vaksalist lähima võõrastemajani.
Veel vaksalitest ja reisimisest. Loomulikult käis reisimine valdavalt raudteed mööda. Esimese klassi pilet Moskvast Peterburgi maksis 16 rubla, istumiskohaga vagunis aga oli võimalik kohale jõuda ka kuue rubla ja neljakümne kopika eest. Moskvast Tverini esimeses klassis tuli välja käia seitse rubla ja kakskümmend viis kopikat, kolmandas klassis võis kohale jõuda kolme rubla ja kümne kopikaga. Pakikandjad pakkusid rõõmuga oma teeneid, võttes kohvrist viis kopikat. Suutem pagas, mis võttis enda alla terve käru, viidi rongi juurde või toodi rongist ära maksimaalselt kümne kopika eest. Nüüd võõrastemajad…Väga väärikate härraste võõrastemajades võeti kõigi mugavustega, telefoni, restorani jms. numbritoa eest päevas viis kuni seitse rubla. Ilma liigse luksuseta, kuid täiesti viisakas ööbimiskoht tahtis toa eest ööpäevas saada 0,7 kuni 2 rubla. Möbleeritud toad- 15-60 kopikat ööpäevas. Üldiselt maksis revolutsioonieelsel Venemaal 20-da sajandi algul korter 20 kopikat kuus ruutmeetrilt. Seda siis üürina. Moskva keskel asuv värskelt remonditud ja hea vaatega luksuslik mitmetoaline korter, kus olid ka kõik tolleaegsed tehnikasaavutused nagu telefon etc, maksis 100-150 rubla kuus. Nirus seisukorras uberik äärelinnas aga 5-7 rubla kuus. Tavaliselt maksis keskmise sissetulekuga 80 rubla kuus pere üürikorterkuskil 15 rubla kuus. Helistada Peterburi hotellist oma Moskvasse mahajäänud sõpradele ja teatada, kuidas läks reis ja kuidas end sisse seatud, maksis 50 kopikat minut, kuid ainuüksi ühenduse loomise eest küsiti veel vähemalt rubla ja viiskümmend kopikat. Märksa odavam oli kirjutada kiri, mille saatmine maksis vaid 3-4 kopikat. Teise linna telegraafi abil saadetud sõna maksis kõigest viis kopikat, äärelinna suvilasse aga vaid 1 kopikas sõna. Paki saatmine Vene Impeeriumi sees maksis kuni kiloni 25 kopikat, pakk kuni kuue kiloni läks aga saatjale maksma 65 kopikat.
Peale restorani oli võimalik ka kultuurselt meelt lahutada, minnes näiteks teatrisse. Viibida Moskvas ning mitte külastada ooperit Suures Teatris või balletti peeti matslikuks. Pilet omaette privaatlooži maksis kuni 30 rubla, esimestes ridades põrandal aga kolm kuni viis rubla. Vaadata etendust hoopistükkis „kukepööningul“ ehk ülemisel rõdul sau 30-60 kopika eest. Viisakalt einestamisega kahekümnenda sajandi algul on sedapuhku kõik selge, vaatame nüüd revolutsioonieelse Venemaa toiduainete turuhindu.
Siin on nimekiri toonastest toiduainete hindadest ning kuigi kaaluti toona kõike naelades, on hind näidatud mugavuse ja võrdlemisvõimaluste huvides kilogrammides
400-grammine musta leiva päts- 3 kopikat
400-grammine värske rukkileiva päts- 4 kopikat
300-grammine „valge leiva“ päts- 7 kopikat
1 kg värsket kartulit- 15 kopikat
1 kg säilitatud kartulit- 5 kopikat
Kilo rukkijahu- 6 kopikat
Kilo kaerajahu- 10 kopikat
Kilo kõrgema sordi nisujahu- 24 kopikat.
Kilo kartulijahu- 30 kopikat
Kilo tavalisi makarone- 20 kopikat
Kilo kõrgema sordi jahust nuudleid- 32 kopikat
Kilo teise sordi peensuhkrut- 25 kopikat
Kilo valitud tükksuhkrut- 60 kopikat
Kilo Tuula präänikuid moosiga- 80 kopikat
Kilo šokolaadikomme- 3 rubla
Kilo kohviuba- 2 rubla
Kilo teed- 3 rubla
Kilo keedusoola- 3 kopikat
Liiter värsket piima- 14 kopikat
Liiter vahukoort- 60 kopikat
Liiter hapukoort- 80 kopikat
Kilo kohupiima- 25 kopikat
Kilo „Vene“( Российский) juustu- 70 kopikat
Välismaise tehnoloogia põhjal toodetud Šveitsi
Juust, üks kilo- 1 rubla ja 40 kopikat
Kilo koorevõid- 1 rubla ja 20 kopikat
Liiter päevalilleõli- 40 kopikat
Värske kana kilo- 80 kopikat
Valitud munad, 10 tk- 25 kopikat
Värske vasikaliha, kilo- 70 kopikat
Loomaliha abatükk- 45 kopikat
Seakaela kilo- 30 kopikat
Värske jõeahven, kilo- 28 kopikat
Värske koha, kilo- 50 kopikat
Värske säga, kilo- 20 kopikat

Värske lest, kilo- 24 kopikat
Külmutatud gorbuuša, kilo- 60 kopikat
Külmutatud lõhe, kilo- 80 kopikat
Külmutatud tuur, kilo- 90 kopikat
Must teraline kalamari, kilo- 3 rubla 20 kopikat
Must esimese sordi pressitud
kalamari, kilo- 1 rubla ja 80 kopikat
Must teise sordi pressitud
Kalamari, kilo- 1 rubla ja 20 kopikat
Must kolmanda sordi pressitud kalamari, kilo- 80 kopikat
Punane soolatud kalamari, kilo- 2 rubla ja 50 kopikat
Kilo värsket kapsast- 10 kopikat
Kilo hapukapsast- 20 kopikat
Kilo mugulsibulat- 5 kopikat
Kilo porgandit- 8 kopikat
Kilo valiktomateid- 45 kopikat

Veidi ka Tsaari-Venemaa sajandi alguse asjade hindu

Alustame varustuse ja sõjaväe vormiriietuse hindadest, mida ohvitserid pidid oma raha eest ostma ning mis arvestades ohvitseride madalat palka (millest tuleb juttu artikli lõpuosas) polnud nende jaoks üldsegi mitte odav lõbu.

Ohvitseri paraadsäärikud- 20 rubla
Ohvitseri paraadmunder- 70 rubla
Ülem-ohvitseri vormimüts- 3 rubla
Ulaanimüts- 20 rubla
Husaari staabimüts- 12 rubla
Staabiohvitseri kullatud epoletid- 13 rubla
Kannused- 14 rubla
Tragini ja kasakamõõgad- 15 rubla
Ohvitseri ranits- 4 rubla
Tavalise elanikkonna riietus oli märksa odavam

Pühapäevasärk- 3 rubla
Prikaasiametniku ametiülikond- 8 rubla
Pikk palitu- 15 rubla
Nahksäärikud- 5 rubla
Suvekingad- 2 rubla
Lõõtspill- 7 rubla 50 kopikat
Grammafon- 40 rubla
Tuntud firma klaver- 200 rubla
Ilma erilise lisavarustuseta auto- 2000 rubla.

Põhiliseks edasiliikumise vahendiks noil aegadel oli loomulikult hobune, mis maksis

Voorihobune- 100 rubla
Veohobune- 70 rubla
Vana kronu vorstitööstusele- 20 rubla
Hea hobune, millega polnud häbi ka
Inimeste ette ilmuda- alates 150 rublast
Hea lüpsilehm- alates 60. Rublast


Hindadega on nüüd enam-vähem kõik selge, lähme 20-nda sajandi alguse palkade juurde. Niisiis, Vene Impeeriumi tehaste- ja vabrikutööliste ning alama astme ametnike palk suurenes 1880-ndast aastast 1913-nda aastani kuueteistkümnelt rublalt kahekümne nelja rublani kuus. Mis oli küllaltki väike raha võrreldes teistes arenenud riikides makstava palgaga samas ajavahemikus.

Palgavõrdluse kergendamiseks on kõik andmed toodud rublades võrrelduna kullahinnaga. Nii näiteks oli Itaalias tootmises ja alama astme riigiteenistujatel samas ajavahemikus suurenenud 19-lt rublalt 32 –ni kuus, Austria-Ungaris 28-lt 44 rublani, Prantsusmaal – 30 rublast 41 rublani, Saksamaal 42 rublast 57 rublani. Inglismaal 47 rublast 61 rublani, USA-s aga koguni 63 rublast kuni 112 rublani. Samas aga ei tohi unustada Tsaari-Venemaal endal toodetud toiduainete ja kaupade odavat hinda võrreldes üalatoodud riikidega.
Umbes samasugust situatsiooni võib jälgida samas ajavahemikus ka aastase sissetuleku osas ühele inimesele. Venemaal oli aastane juurdekasv ühe elaniku kohta 67 rublalt 101 rublani. Jaapanis oli juurdekasv 24 rublast 60 rublani, Itaalias 104 rublast 230 rublani. Austria-Ungaris 127 rublast 227 rublani, Prantsusmaal 233 rublast 355 rublani, Saksamaal 184 rublalt 292 rublani, Inglismaal 273 rublalt 463 rublani, USAs 290 rublast 545 rublani. Elanikkonna juurdekasv oli Venemaal suurem kõigist Euroopa riikidest ja jäi alla vaid USA näitajale, kus elanikkonna arvu suurenemises mängis suurt rolli tööjõu migratsioon. Kõik need numbrid näitavad, et aastane koguprodukt ja elatustaseme näitajad muutusid Venemaal ikkagi aeglasemalt kui teistes arenenud maades. Kuid vallatse tohutuid loodusressursse, mis olid 20 sajandi algul tootmise arenguks hädavajalikud, võis Venemaa kasutada seda looduslikku „kaasavara“ väga edukalt oma majanduse kiirema arendamise huvides. Kui poleks olnud sõda, jõuetut valitsustja kahjuks ka paljut, paljut muud….

Kuid pöördume tagasi Tsaari-Venemaa 20 sajandi alguse, 1913 aasta töötasude juurde.
Tööliste ja alama astme ametnike poolt teenitav 24 rubla on ikkagi väga suhteline mõiste, uurime pisut lähemalt, kes ja kui palju kuus teenis.
Niisiis, kõige vähemmakstud osaks palgatööjõu hulgas olid teenijad, kes said kuus 3-5 rubla naissoost ja 5-10 rubla meessoost teenijad. Kuid peale palga oli teenijatel tööandja poolt ka tasuta katus pea kohal ning reeglina ka riided „Isanda õlult“. Väga tihti oli tegu päritava elukutsega ning teenijate lapsedki nägid kasvades ja ise teenistusse astudes elu vaid härrastemaja aknast.
Edasi tulevad palganumbrite kasvades 20 sajandi alguse Venemaal provintsitehaste ja külamanufaktuuride töölised, mustatöölised ja laadijad. Nende palk oli kaheksast viieteistkümne rublani kuus. Kusjuures polnud haruldane, et üks kümnendik palgast anti välja kaartides, mille eest sai kaugelti mitte esimeses värskuses toiduaineid osta tehase kõrgendatud hindadega poest. Märkimisväärselt rohkem teenisid Moskva ja Piiteri metallitehaste töölised, kelle töötasu ulatus 25-35 rublani. Niinimetatud „töölisaristokraatia“ esindajad, näiteks kõrge professionaalsusega treialid, meistrid, brigadirid said kuus juba viiekümnest kaheksakümne rublani.

Järgmiseks revolutsioonieelse Venemaa teenistujate palkadest
Kõige väiksemad olid 20 sajandi algul riigiteenistujate palgad nooremametnikel, kes said kuus kahekümne rubla ümber. Sama palju said lihtsad postiametnikud, semstvokoolide algklasside õpetajad, apteekriabilised, sanitarid, raamatukogu hoidjad jne. Märksa rohkem said arstid, nii näiteks said semstvohaiglate arstid kuus kaheksakümmend, velskerid kolmkümmend viis, haigla juht aga 125 rubla kuus. Väikeses külahaiglas, kus oli ette nähtud vaid üks velskrikoht sai velsker 55 rubla kuus. Vanemate klasside õpetajad poisslaste ja tütarlaste gümnaasiumis said 80-100 rubla. Suurtes linnades asuvate postkontorite, raudteejaamade, jõesadamate ülemate sissetulek kuus küündis 150 rublast 300 rublani. Riigiduuma deputaatidele maksti 350 rubla, kuberneride palk oli tuhande rubla ümber, ministrid ja kõrgemad riigiametnikud, Riiginõukogu liikmed said 1500 rubla kuus.

Ohvitseride palgad peale 1909 aasta palgatõusu olid järgmised

Podporutšik sai kuus 70 rubla pluss lisatasu 30 kopikat päevas karauulipäeva ja seitse rubla üürikompensatsiooni, kõik kokku 80 rubla. Porutšik sai 80 rubla pluss samad lisatasud, kokku 90 rubla. Staabikapten sai 93 rublast 123 rublani, kapten 135-145 rublani, alampolkovnik aga 185 rublast 200 rublani kuus.



Tsaariarmee polkovnik sai riigilt 320 rubla, diviisikomandöri ametis kindral 500 rubla, korpusekomandöri kohal olev kindtaliauastmes juba 725 rubla.


http://topwar.ru/8443-korova-za-tri-rub ... ossii.html
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Manurhin
Liige
Postitusi: 5192
Liitunud: 09 Jaan, 2007 0:05
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Manurhin »

Samas võtmes jätkates võiks öelda, et hiljuti pistsin ma õhtusöögiks pintslisse tuttuue sõiduauto "Pobeda". Ei, mitte nüüd just otseselt, aga rahalises mõttes küll, kui 16 dollarit maksva "fish'n'chips with salad" tellisin. Hakkame pihta sellest, et '50 aastatel maksis uus M20 16000 rubla. Aga siis tuli 1961. aasta rahareform ja ühest vanast rublast jäi järele 10 kopikat ("Volga" GAZ 24 muideks maksis hiljem sellegipoolest ikka needsamad 16000 rutsi, aga see selleks). Järgmine rahareform oli 1992, kui tuli kroon. Ja sajast rutsist sai Džeikob Höört ehk kümnekas. Austraalia dollar oli aga krooni aja lõpus omakorda umbestäpselt 10 krooni. Ja nii ongi 16 tänast dollarit (siin kehval juhul lihttöölise tunni-, paremal juhul 15 minuti töötasu) 16000 viiekümnendate aastate rubla.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Lemet »

Kusjuures vaatasin Tsaari-Venemaa kullast viierublase (mis toona ka tõepoolest viis rubla maksis) tänase päeva hindu(osta .ee hind oli 1850 rubla) ja tuleb tõdeda, et hinnang 1 rubla = 333 krooni paistab olevat päris tõepärane. Tänapäeva mõistes sai siis teenija palka 6666 krooni, viinapudel maksis 133 krooni, mõistliku korteri üür 4995 krooni ja kartulikilo 16 ja pool krooni. Ja kapteni auastmes ohvitseri palk oli 46 620 eeku...O tempora o mores.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Svejk »

Lemet kirjutas:„мерзавчик“- lurjuseke,
...huvitav küll, miks nii :?: :D
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Lemet »

Sellest on Vseviovil Müstilise Venamaa sarjas saade või koguni kaks olemas, vaata vikerraadio arhiivist, seal on saade järelkuulamiseks täitsa olemas.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Kilo Tango
Liige
Postitusi: 9095
Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Kilo Tango »

Lemet kirjutas:...
Kilo rukkijahu- 6 kopikat
Kilo kaerajahu- 10 kopikat
Kilo kõrgema sordi nisujahu- 24 kopikat.
Kilo kartulijahu- 30 kopikat
Kilo tavalisi makarone- 20 kopikat
Kilo kõrgema sordi jahust nuudleid- 32 kopikat
Kilo teise sordi peensuhkrut- 25 kopikat
Kilo valitud tükksuhkrut- 60 kopikat
Kilo Tuula präänikuid moosiga- 80 kopikat
Kilo šokolaadikomme- 3 rubla
Kilo kohviuba- 2 rubla
Kilo teed- 3 rubla
Kilo keedusoola- 3 kopikat
Kilo kohupiima- 25 kopikat
Kilo „Vene“( Российский) juustu- 70 kopikat
Kilo koorevõid- 1 rubla ja 20 kopikat
Kilo värsket kapsast- 10 kopikat
Kilo hapukapsast- 20 kopikat
Kilo mugulsibulat- 5 kopikat
Kilo porgandit- 8 kopikat
Kilo valiktomateid- 45 kopikat
Lugesin seda nimekirja hirmuga edasi tagasi. Lõpuks süda rahunes. Sõnapaari Kilo Tango ei ole nimekirjas ...
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Lemet »

Mul jah põlise harjakana selle vanema murdekeelega vähe probleemne...aga kui väga vaja, siis ikka saab. Tahad, otsin üles ja panen "kilo tango" kah kirja...:wink:
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Lemet
Liige
Postitusi: 19913
Liitunud: 12 Apr, 2006 15:49
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Lemet »

Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Kasutaja avatar
Svejk
Liige
Postitusi: 3758
Liitunud: 13 Jaan, 2010 18:32
Asukoht: Põllul
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas Svejk »

Ma panen siiakohale ka oma isikliku eelistuse Vseviovi saadetest ehk "Salat Olivje"
Ja nii sündis "vene maailma" kartulisalat...

http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1594891
"Vaated ja veendumused pärinevad tunnetemaailma sügavikest ja loogika on enamasti vaid kuuleka intellekti abivalmis instrument põhjendamiseks ja õigustamiseks"
"Maul halten und warten diner!" (lõuad pidada ja lõunat oodata!)
metssiga
Liige
Postitusi: 1688
Liitunud: 11 Nov, 2005 19:19
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Re: Lehm kolme rubla eest.

Postitus Postitas metssiga »

Vene keiserliku armee ohvitseride palkadest põhjalik lugu:

http://history.milportal.ru/2014/11/uro ... 5-1914-gg/
Oman vastavaid kohustusi ja piiramatuid õigusi antud ülesannete täitmisel.
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline