Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

[mmetsas]

Olen tavaline kodanik ning pereisa aga tunne muret meie riigi ja riigijuhtide ja kaitseväe SAAMATUSEST kaitsa mind ja mu peret sõjalise agressiooni eest. Nimelt tsiviilkaiste ja lahingutegevuste ajal oleks vaja varjendit.

Hakkasin siia teemasse vastust kirjutama aga asi venis pikemaks. teen uue teema, ehk leiab keegi otsingusõnadega ning mõtleb enda ja oma pere turvalisuse teema läbi. Oh oleks nõnda, et seda mitte kunagi vaja ei läheks jms.

Kunagi sai sellele teemal siia ka kirjutatud, siis militaarviha sõrmeke kustutas teema, arvati vist et olen vene troll vms. või levitasin religioosset materjali (oli kellegi unenägu eesseisvatest hädadest vms.). Saage nüüd aru ja jäägem kaineks vennad - velled, asi on naljast kaugel!

Aga suvel 2014 oli ju Postimehes jm. kena jutt sellest kõigest, Eesti on UHKE, et tal ei ole pommivarjendeid. Soomlased on militaarhullud jms.

Naaberriigid teevad midagi, ainukesed kes pihku itsitavad ja nato ja eu mantrat välja lalistavad on EESTLASED (häbi lausa). Mul on kuidagi halb tunnetus, et kui nad peaks tulema, tulevad nad vanamoodi, uuesti Tallinna pommitamist korraldama.

See riik (rahvana) ei ole valmis sõjaks, kuna siia taevasse võivad ilmuda pommitus lennukid! Nad on juba kord pihuks ja põrmuks siin asju lasknud. Saata teele odavamate täislastitud lennukid pommidega on odavaim viis Venelasel karistada, hirmutada ja lahendada asju. Pakun, et täppisraketid ja muu kallis kraam on kümneid kordi kallim, kui vanad lennukirondid (kasvõi propeller lennukid) 60tk. vanu pomme täis laadida ja siiapoole teele panna. Eeldatavasti on NATO hävitajad juba langenud (alla lastud rakettidega või toimunud ägedad õhulahingud, mis on punasatikate taevakotkaid kordades alla) ning uus abi ja diplomaatiline sekkumine jms. on 90 päeva kaugusel.

Kas kaitseministeeriumis istuvad "mingisugused mullis", ehk nende seas on mõni Tallinna mees, kes üles kasvanud Pelgulinna nagisevates majades. Vanaema, miks majad värisevad, kui rong sõidab, miks nad naksuvad. Pojake, sp. et põrgumöll käis üle.

------------------------------------------------------

Artikleid, see esimene on päris jube tegelikult!

Eestis pole enam töökorras varjendeid
http://pluss.postimees.ee/2767946/eesti ... varjendeid
Tasuline artikkel, kui seda paberlehes lugesin tuli nutumaik suhu. Samal ajal käis Soome uudistest läbi, et olemasolevale varjendite võrgustikule soovivad teha juurde 30tuh lisa. "Eestist kadus 20 aastat tagasi nõukogudeaegne tsiviilkaitsesüsteem, mis oli mõeldud punaeliidi ja oluliste tehaste tööliste kaitsmiseks massihävitusrelvade eest."

Eestis puuduvad pommivarjendid
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=20246148
Eestis pole varjendeid kaitsmaks elanikke Gruusia sarnase konflikti puhul, valitsus aga ei pea päästeameti direktori sõnul varjendite rajamist vajalikuks.

Margit Mutso: Tallinna planeerimisvigadest
http://epl.delfi.ee/news/arvamus/margit ... d=69492313
Tasuline artikkel aga räägib ka tsiviilkaitsest. "Põhjanaabritel on varjenditega varustatud kõik piirkonnad, linnakeskustest eramajadeni"

Enamik Eesti tuumapommikindlaid varjendeid mädaneb
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=34806479

Kas sina tead, mida teha, kui Eestis algab sõda?
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uudised/ ... d=68345939

Kus asub minu ja sinu pommivarjend?
http://www.ohtuleht.ee/491448/kus-asub- ... mmivarjend

Viimased artiklid ja taoline teema on paaril korral pannud mõne tegelase lausa pilkama ja kisaga naerma, kui on tulnud taolisest asjast juttu. Ma ise ei ole militaarinimene aga mitte ka sinisilmne euro rott või nato koogutaja ka ei ole. Ei tule meile keegi appi (tuletake kord mu sõnu meelde), heal juhul saame paari hävitaja tuge, relvastust (Seni kuni meri vaba) ja see on kõik, vaadake ise kuidas hakkama saate! Eestlaste ajalugu kordub uuesti. Nüüd on relvad ja punakuradid saavad suitsu ja tuld. Aga rahvas on totaalselt ette valmistamata, olen näinud unes agooniat ja kohutavat kaost.

ENAMUS ei taha seda lauset ega mõtet kuuldagi, kord ühes kohas, küsides seda, jooksis üks käed kõrvadel välja. Ehmatus saab olema kohutav, sellele järgneb peataolek, apaatia jms.

Siin foorumis sellel teemal ka juttu siin siin siin

Arvamusi netist:

Mhmm 14.07.2010 09:25
Korralik töötav tsiviilkaitse on iga riigi kaitsevõimekuse lahutamatu osa ning efektiivseim viis vähendada sõja puhul tsiviilkaotusi. Kahjuks on viimased konfliktid näidanud, et eelkõige hukkuvadki konfliktides just kaitsetud tsiviilisikud.
Kui Soomes on iga suurema elumaja lahutamatuks osaks pommivarjend, siis huvitav, paljude eestimaalaste jaoks meil ohu korraks varjend olemas? Kardan, et see % saab olema naeruväärselt väike. Jällegi üks mugavalt tegemata jätmine meie valitsuse poolt. Ei usu mitte seda juttu, küll NATO näeb ja kaitseb. Võiks ka ise natuke liigutada. Pärast saavad jälle lapse-lapsed ajalooraamatutest lugeda järjekordset hala, kuidas me valmis polnud...


14.07.2010 09:43
muide soomes otsustatakse heitusel sellistele asjadele suurt tähelepanu , ainult eestis millegi pärast loodetakse vist ei tea millele,sellised kaitse rajatised peaks olema ,iga nelja viie maja juures ja kaa iga kaupandus keskuse naabruses ja ühentatud kaubantuskeskustega maa allt, sellistele rahva kaitse rajatistele meie riigis ei osutata millegi pärast ültse tähelepanu ,või loodetakse sellele et maailmast on sõjad kadunud ja selliseid rajatisi ei ole eestis vaja!!

------------------------------------------------------
Mujal aga siblitakse:

Leedus hakatakse rajama elumajade alla pommivarjendeid?
http://ohtuleht.ee/606559/leedus-hakata ... varjendeid

Vene eriolukordade minister andis käsu remontida pommivarjendid
http://www.postimees.ee/2888117/vene-er ... ivarjendid

VIDEO: Moskva rajab 5000 moodsat pommivarjendit
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=32114471

Ma pean lugu väiksest ja patriootilkust riigist nimega iisrael. Seal on islamihullude rakettide tõttu maa täis tipitud kiirvarjendeid ja punkreid. Ja nende mudel töötab, kui häire on, lipsavad nad bussipeatuse kõrval olevasse betoonvarjendisse. Kes on seal käinud, siis näinud kui palju neid on KÕIKJAL. Natuke nutune olukord on meie maal, elades sellise joovastunud ja ebastabiilse karu kõrval peaks meil mõistust ja oidu olema ennast kaitsta!

Inimesed peavad hakkama ise infot jagama ja enda ja pere kaitseks tsiviilakitse asju läbi mõtlema, kuna riik on nad hüljanud. Aga õnneks Tallinnas on Koplis, Pelgurannas, Kalamajas, südalinnas jm stalinistlike arhitektuuriansamblite suurtes majades võimsad varjendid all. Praegu kasutuses ladudena, spordisaalidena (sõna otseses mõttes: idamaiste võitluskunstide põrandaalused koolid), baaridena, saunadena jne. Sõjasaladus: kus aga näete suurt Stalini-aegset maja, seal on varjend all! Varjendid on ka uhkematel eestiaegsetel majadel.

[mmetsas]

Murelik eesti mees kirjutab, kommentaar netist:

Heits 12.01.2015 00:01
Relvi on erinevaid ja igaühe eest varjutakse erinevalt. Kõige lihtsam varje on mitte koguneda linnadesse vaid elada hajaasustusena, kes aru ei saanud, elage külades. Kõige suurem kuritegu, arvestades, et riik peaks hoolitsema rahvuse kestmisse, oma rahva vastu ongi rahva kogumine linnadesse. Osa relvi on mõeldud inimeste hävitamiseks infrastruktuuri säilitamisega, teised teevad kõik maatasa. Teades vene tavasid, tehakse muidugi suurem paugutamine ühte punkti. Muidugi läheb linnade tümitamiseks. Ei ole ju huvitav ühe suure tommipommiga kõik korraga maatasa teha. Külla tehakse ka mõned paugud külla, sest sealgi on teada sihtmärke. Kui lendur näeb kusagil üksikut maja, siis sinna ka tuld. Nemad ei võitle mitte ainult sõjaväega, nemad hävitavad fašiste. Kindlasti ei säästeta siinseid venekeelseid, sest nad on venemaa reeturid, fašistide käsilased, nad on need, kes jätsid neid sinna virelema, kui ise elavad head elu. Kindlasti seavad miinipildujad või kahurid üles suurte majade vahele, kasvõi algul Narvas. Täpselt samuti, kui tehakse Ida-Ukrainas.
Mürsukildude eest saab varju kusagil madalamas kohas pikali olles, otsetabamuse korral ei aita miski. Nii võimast betoonkilpi, mis peaks vastu ka otsetabamusele, sõja ajal ei jõua keegi ehitada. Kui on tegemist keemiaga, siis on lisaks tarvis vastava otstarbega gaasimaske või väääääga spetsiifilist varjendit, mida ka nõuka ajal polnud palju.
Mina kah küsin, kust saan om elukohas gaasimaski ja kaitseriietuse, kes teeb kiiremas korras kohapealse instruktaaži, kus on pärast elekrtijaamade purukslaskmist joogiveekaev, kus on toiduvarud, kus on pesemis-saunatamisvõimalused, kuidas pidada omavahel või võimudega sidet, kui traaadiga telefonid on suuremas osas asendatud traadita telefonidega, mis tahavad igas punktis elektrivoolu, kuidas toimib post, kui suures osas on postkontorid likvideeritud, kust varuda küttepuid, kui riigimetsades ei ole enam metsavahte, kes puudevarumisega tegeleks, talvisel ajal kas toiduvalmistamine peab toimuma õues lõkkel, kes annab nõu ja abi gaasiküttel korteritesse küttekollete ehitamiseks? Nende küsimuste tõsidus tuleb ette ka tavalise suurema tormi järel, kui liinid on nädalateks maas, sest kõik käib ikkagi elektri jõul.
II MS ajal sakslastel olid piesopõhimõttel elektripatareid, mis, panduna suurema õlilambi külge, toitsid tolleaegse energiamahuka raadiojaama, led lambi paneks põlema niisamuti, kui käivitas minu noorusajal detektorraadio, paar värvilisest metallist varrast maasetorgatuna. Olekski aku. Tuulikule paigutaud autogeneraator on juba liiga vana uudis, kuid mõnisada w on siis, kui midagi ei ole, suur võimalus. Garaaži või kasvuhoone ahi annab sooja igalpool, puugaasigeneraatoriga sõitsid autod juba enne ja pärast sõda ja kui asjatundja ei vaidleks, vaid uuriks elu, sobiksid nad ka praegustesse autodesse, vähemalt annaks gaasikatlale gaasi, kasvõi mingi kindla graafikugi järgi, kui kõiki kortereid korraga ei jõua.
Söögiga on nii, et kolm päeva peavad kõik vastu, siis esimesed ründavad aknaid, nädala pärast on poed rüüstatud ja siis algab nälg. Ena, ei ole külainimesel endalgi midagi süüa, sest temagi on meie parempoolse mõtte jõul linna poe ukse taga, mida siis linnainimesele anda. Igat asja ei saa tootmise efektiivsusega või ärikate huvidega arvestades teha. Andsime ära suhkrutootmise , kadusid suhkrupeedikasvatajate töökohad maal, keelame väiketapamajad, esitame väikefirmadele niisama suuri statistiks aruandeid, kui suurtele, esitame nendele niisama suuri raamatupidamise alaseid nõudmisi, kui suurtele, nõuame niisama suuri WC, pesuruume, riietusruume, igasuguseid tootmismahtude suuruse näitajaid riigihanke tingimustes, nii, et hanke võidaks välismaised ettevõtjad. Uue firma tegija peab kohe hakkama tasuma riigimakseid, kuid tootmist ei olegi ju veel jõutud käivitada. Igasugused litsentsid ja litsentsitasud tapavad igasuguse ettevõtluse soovi.
Vaenlane on riigi juba vallutanud ja istub sügaval riigiaparaadis.

Siseministeerium kriisiaja varjenditest: paralleelid Ukrainaga on eksitavad ja paanikat külvavad
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70537403

Murelik 11.01.2015 14:09
See pole paanika vaid mure ! Kas me hakkame siis varjendid ehitama korda tegema kui vene raketid -pommid meile pähe hakkavad sadama ? Äärmiselt vastutustundetu -äraolemise mentaliteet. Hiljuti nägin Soome TV saates, kui toredasti nad oma varjendeid korras hoiavad.Meie aga vegeteerume mingis ulmelises maailmas, mis aga hakkab maksma hukkunud inimeste kõrget hinda ! Siis on juba hilja otsida kes vastutab !

ma sain nii aru 11.01.2015 14:50
Kantseliidist raske vastuse võib eesti keelde tõlkida nii: "ärge segage meid, meil on inimestest kama. Ja pealegi ei saa ma aru, mida te mult küsite. Vastan nii nagu mulle hingetute fraasidega ette lauldi. Aga ikkagi, MEIE PLAANIDESSE MINGID SIINSED KOHALIKUD INIMESED EI MAHU.


Militaarinimestele on seda kriitikat ehk korraga liiga palju aga kui asjad p*** lähevad, peate kord selle ja elanike pahameelega silmitsi olema (rahva seas võib üles tõusta omakorda sissigrupid, kes tahavad siiskätte maksta neile kes siin ka selle jama kokku keerasid) parem juba varem vastused selgeks mõelda. Loodan, et seekord mu teema "ära ei haihtu" nagu aastaid tagasi, kui kirjutasin Eestis puuduvad pommivarjendid.

[Manurhin]

Kuna midagi paremat hetkel pakkuda pole, siis soovitan vähemalt nõukogude-aegse tsiviilkaitsebrošüüriga tutvuda: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=25&t=28161

[Kapten Trumm]

Lugesin seda teemat ja ülla ülla, tegelikkus hakkab üha teravamalt taguotsast näksama.
Päästevaldkonna rahapuudus jne ei õigusta küll miskit moodi seda, et vastavat ehituskohustust pole ehitise omanikule pandud.
Oleks aeg sellest "oleme vaesed ja viletsad" jutust üle saada, selle mõne % ehitushinna kallinemise hammustab iga kinnisvaraomanik läbi.

[Smith]

Mis jutt see on taas, Trumm ?
Keskklass , väljaspool Tallinnat, ehitab paljuski maju eelarvega 40 000- 70 000 euri.
Usu mind, jäävad sinna hinnaklassi eramajade eelarved.
Oma arust tõestasin sulle , et 10 000 euriga ei tee sinu näidispunkrit kuidagi valmis.
Ja isegi sellise maksumuse puhul ei ole see "mõni protsent" maja eelarvest.
Oluliselt rohkem ikka.

Ei vaidle vastu mõttele.
Kasuta tõeseid väiteid.

[vanahalb]

Milline see herr Trummi näidispunker oleks

Iseenesest pole isegi suured veneaegsed tsiviilkaitsevarjendid mingi eriline kosmoseteadus. Auk maasse, armatuurid püsti ja saalugid ümber. Siis valatakse monoliitbetoonist seinad, 70-100 EUR kantmeeter. Sein on ca 20 cm paks, maa sees on sellest küll ja veel. Lagi tehakse natuke tõsisem, aga üle 40 cm raudbetooni pole sealgi oma silmaga näinud. Põrand nagu põrand ikka, sellel ju koormust pole.
Kusagile uks ja kusagile seina eraldi auk kust läheb varuväljapääsu toru. Seda võiks ka nii 20-30 m olla.
Küllaltki oluline asi on ülerõhuga ventilatsioon. Muidu imbub õuest igasugu sodi sisse ja lähedase plahvatuse korral võib ennast tolmust lolliks köhida. Venelaste geniaalse lihtsusega on see üks ventilaator, mis tõmbab õuest õhku läbi söefiltri ja surub punkrisse. Ega punker nagunii täishermeetiline pole - ukse vahelt pressib välja, kuskil on veel võib-olla mikropragusid jne. Kui ongi liiga tihe saanud, siis selle vastu aitab samasugune kummist klapp nagu gaasimaskil - õhku seest välja laseb, aga vastupidi mitte.
Generaator on seal ka tavaliselt. Vaesemates majades ajavad punkrielanikud ventilaatorit ja vajadusel dünamot käsivändaga ringi. Tuumasõda muidugi sellises üle ei ela, aga Lugondonia stiilis tänavalahinguid küll.

10 000 EUR eest saab selliseid üheperevarjendeid mumeelest lausa kaks tükki.

[hillart]

10 000 ?

Kahtlen. Küsisin sellest firmast, mis neid plastvarjendeid toodab hinnapakkumist. Tulemus ei olnud just eelpool äratoodud numbri vääriline.
9 000.- EUR 1 varjend, ja sealjuures ilma paigaldamise ja kohaletoomise kuluta.
Vaevalt siis, et ka raudbetoonkonstruktsioon oluliselt erineva maksumusega oleks.

[Kapten Trumm]

Mis jutt see on taas, Trumm ?
Keskklass , väljaspool Tallinnat, ehitab paljuski maju eelarvega 40 000- 70 000 euri.
Usu mind, jäävad sinna hinnaklassi eramajade eelarved.
Oma arust tõestasin sulle , et 10 000 euriga ei tee sinu näidispunkrit kuidagi valmis.
Ja isegi sellise maksumuse puhul ei ole see "mõni protsent" maja eelarvest.
Oluliselt rohkem ikka.

Ei vaidle vastu mõttele.
Kasuta tõeseid väiteid

Äkki omandad mitteselektiivse lugemise võime? Teises teemas toodi sulle kokkuvõte palju Soomes asjad maksnud on (eks peaasjalikult kortermaja omad).
Miskipärast ka seal sa nähtavalt ignoreerisid neid soomlaste arve. Ei sobinud su jutlusega.
Õpid arvutama ja seoseid looma?
Kui 60 m2 ehitamist maksta ei jõua, palju siis ühele 4-liikmelisele perele on tegelikult miinimum.
Arvan, et see võib olla suurusjärgus 8-10 m2. Kes viitsib ise jännata, ehitab ise ja suurema, kes laseb ehitada, ehitab miinimumi. 10m2 põrandapinnaga minimalistliku üheperepunkri betoonikulu (kõik seinad 0,5 m paksused), ca 5000 eurot.
Arvuta uuesti....

[Smith]

Mis jutt see on taas, Trumm ?
Keskklass , väljaspool Tallinnat, ehitab paljuski maju eelarvega 40 000- 70 000 euri.
Usu mind, jäävad sinna hinnaklassi eramajade eelarved.
Oma arust tõestasin sulle , et 10 000 euriga ei tee sinu näidispunkrit kuidagi valmis.
Ja isegi sellise maksumuse puhul ei ole see "mõni protsent" maja eelarvest.
Oluliselt rohkem ikka.

Ei vaidle vastu mõttele.
Kasuta tõeseid väiteid

Äkki omandad mitteselektiivse lugemise võime? Teises teemas toodi sulle kokkuvõte palju Soomes asjad maksnud on (eks peaasjalikult kortermaja omad).
Miskipärast ka seal sa nähtavalt ignoreerisid neid soomlaste arve. Ei sobinud su jutlusega.
Õpid arvutama ja seoseid looma?
Kui 60 m2 ehitamist maksta ei jõua, palju siis ühele 4-liikmelisele perele on tegelikult miinimum.
Arvan, et see võib olla suurusjärgus 8-10 m2. Kes viitsib ise jännata, ehitab ise ja suurema, kes laseb ehitada, ehitab miinimumi. 10m2 põrandapinnaga minimalistliku üheperepunkri betoonikulu (kõik seinad 0,5 m paksused), ca 5000 eurot.
Arvuta uuesti....

Olgu, arvutan.
Mida see sinu 10m2 üheperepunker sisaldab?
Generaator? Ventilatsioon? Uks ? Elementaarne siseviimistlus ? Trepp ?
Betoonseina ja pinnase vahel on soojustus/hüdroisolatsioon?
Saalungimaterjale? Kinnitusvahendeid?
Elekter/valgustus ?

Nimeta mida selle 5000 euro eest saab ja panen minimaalse materjali eelarve kokku .

PS! Ei ingoreerinud Soome arve. Seal maksavad korterid kordades enam. 300 000.- eurose korteri puhul
on see 10 000 eurine punker muidugi nohu. Ent eramajade puhul enamus ei ehita niikuinii keldrit/punkrit. Ei Eestis ega Soomes.

"Selle mõne % ehitushinna kallinemise hammustab iga kinnisvaraomanik läbi."
No hakkad ehitama näiteks Raplasse tavalist 80m2 puitkarkassiga maja.
Kust kuradi otsast betoonpunkri rajamise maksumus ainult mõni protsent moodustab ???
Eriti kui ise ehitad endale maja.
Kortermaju väljasool Tallinna sama hästi kui ei ehitatagi.
Eestil oleks vaja mingit muud lähenemist asjale. Soome vits meil ei tööta.

[Kapten Trumm]

Ratsitud variant:
-valatud veekindluslisandiga (hypex) kiudbetoonist, armeerimata
-soojustust ei ole, hüdroisolatsiooni pole vaja
-asub krundil majast ohutus kauguses (1,5 korda maja kõrgus, pole vaja varuväljapääsu ehitada), sissepääs 1x1 m luugist laes, metallredeliga.
-sees asuvad seintele kinnitatavad üles keeratavad metallnarid
-ventilatsioon kombineeritud elektrimootoriga/käsiajamiga, elektritoide vooluvõrgust (ilma genekata), ventilatsioonis ülerõhuklapid
-valgustus kombineeritud võrgutoitel+LED tagavaravalgustid akudelt, akusid laetakse automaatlaadijaga
-seinal üks 0,5 kW elektrikonvektor vältimaks liiga niiskeks minekut, luuk asub rahuajal tuulutusasendis.

5x2x2 m siseruum neljale inimesele on ka hädaoludeks päris rikkalik. Kui vaadata Stockholmi laeva kajutit, siis seal mahutatakse 4 inimest täitsa talutavalt ära ca 8 m2 peale, on lausa eraldi dushiruum ja esik (mille kannataks ka maha ratsida). 4 inimese olmeks hädavajalik ruum võib olla nii 2x2,5 m põrandapinnaga ehk 5 m2. Jälle suur kokkuhoid.

Kui aga see kalliks jääb, siis leidub veelgi odavamaid variante. Vähem ohustatud piirkonnas, kus pinnavesi sügaval, nt puitmuldkindlustused (kinnine varjepilu). Siis on võimalik ehitada maapealne "safe room", mis USA-s on tornaadopiirkondades nõutav. Mind lihtsalt varjendiprogrammi ülejõu käiva maksumuse jutuga ei veena, see lihtsalt pole nii.

Eestil oleks vaja mingit muud lähenemist asjale. Soome vits meil ei tööta.

Analoogne vits miskipärast on ka Iisraelis. Aga mis see siis toimiks (jätame probleemi ignoreerimise kui tänase "tsiviilkaitsestrateegia" kõrvale)?

[Kapten Trumm]

10 000 ?
Kahtlen. Küsisin sellest firmast, mis neid plastvarjendeid toodab hinnapakkumist. Tulemus ei olnud just eelpool äratoodud numbri vääriline.
9 000.- EUR 1 varjend, ja sealjuures ilma paigaldamise ja kohaletoomise kuluta.
Vaevalt siis, et ka raudbetoonkonstruktsioon oluliselt erineva maksumusega oleks.

Meie ettevõte ehitas eelmistel aastal oma jõududega taolise pool-maaaluse ehituse (veemahutid), 2 eraldiseisvat kompleksi a' 2x25 m3 armeeritud ja jäikusrõngastega klaasplastist mahutitest, ankurdamise, luukide-kaevude, soojusisolatsiooni ( 100 mm peno) ja haljastuse taastamisega, maksumus meile kokku oli 40 000 eur koos käibemaksuga. Seejuures kasutati tuntud firma tünne (25 000 eurot, külameeste poolt Kapa-Kohila kolhoositöökojas tehtud oleks saanud poolteist korda odavamalt). öö toimus pae sees (raiuti hüdrovasaraga 1,5 m sügavune auk). Ühte taolisesse tünni arvan, et topiks sisse 2 perekonda (keskelt on tünn inimese kõrgune). Seega maa-alune konstruktsioon ilma lisaseadmeteta tuleks ca 5000 eurot per leibkond.

Mahuti läbimõõt oli ca 2 meetrit ning pikkus 8 meetrit.

[Mercurius]

No ma ei tea, suvalise pappmaja alla/kõrvale võib ju lisaks 10m3 kanalisatsioonipaagile lasta plastik kelder kaevata.

http://www.vesimentor.ee/et/tooted/eritooted

Palju see ikka maksab. Aga kui kohustust ei ole, siis järelikult ei kaevata.
Kui kohustus oleks, tekiks kindlasti ka vastav plastiktoode tootjapoolt riiulisse.

Eriti praktiliseks teeb plastiktünni 100% veekindlus. Ehk aab paigaldada plastikkeldri ka nendesse kohtadesse, kuhu meil viimase ajal eramaju ehitatakse: kõrge pinnaveega ja halva vee ärajuhtimisega piirkondadesse. Ligipääs näiteks trepiga/redeliga ülevalt luugist.

[Kapten Trumm]

Variante on veel, näiteks osta peetud 20 jalane merekonteiner, hinnad koos kohaleveoga Harjumaal algavad 1000 eurost. Jne jne.
"Pole võimalik" on põhiliselt ametnike kõnepruuki kuuluv fraas, mis tuleks asendada fraasiga "aga kuidas ikkagi saaks".

Kogu selle värgi käimapanevaks mootoriks aga saavad vaid olla nõuded+kontroll ja sinna juurde soovitused (kuidas ehitada käepäraste võimalustega) - nt taolisi õpetusi sisaldasid nõuka tsiviilkaitse õpikud. Eestis on keskmine põllumaja ehitaja taoline siga, et kui teda piisavalt ei peedistata, siis lastakse ka väikse kokkuhoiu eesmärgil oma peldiku sisu kaitsealusesse jõkke ja kedagi ei koti, ehitatakse drenaazitoru kraavi asemel kanalisatsiooni jne jne.

Loota siin mingi äkki saabuva taevase valgustuse peale pole kuigi mõttekas - enamik ei hakka end liigutama ka siis kui esimesed inimtekkelised päikesed juba kustunud on.

Ehk aab paigaldada plastikkeldri ka nendesse kohtadesse, kuhu meil viimase ajal eramaju ehitatakse: kõrge pinnaveega ja halva vee ärajuhtimisega piirkondadesse. Ligipääs näiteks trepiga/redeliga ülevalt luugist.

See on muidu hea tähelepanek, nimelt kipuvad siinsed "uusarendused" olema nendel põldudel, kus kunagise masspõllumajanduse ajal saak sügisel maha jäi, sest traktoreid põld enam ei kandnud. Sellest ka rohkervulised "olukirjeldused", kuidas elanikud käivad kummikutes tööle ja kus majad hallitavad. Good point, varjepilu oleks seal hetkega vett täis.

[Smith]

Ratsitud variant:
-valatud veekindluslisandiga (hypex) kiudbetoonist, armeerimata
-soojustust ei ole, hüdroisolatsiooni pole vaja
-asub krundil majast ohutus kauguses (1,5 korda maja kõrgus, pole vaja varuväljapääsu ehitada), sissepääs 1x1 m luugist laes, metallredeliga.
-sees asuvad seintele kinnitatavad üles keeratavad metallnarid
-ventilatsioon kombineeritud elektrimootoriga/käsiajamiga, elektritoide vooluvõrgust (ilma genekata), ventilatsioonis ülerõhuklapid
-valgustus kombineeritud võrgutoitel+LED tagavaravalgustid akudelt, akusid laetakse automaatlaadijaga
-seinal üks 0,5 kW elektrikonvektor vältimaks liiga niiskeks minekut, luuk asub rahuajal tuulutusasendis.

5x2x2 m siseruum neljale inimesele on ka hädaoludeks päris rikkalik. Kui vaadata Stockholmi laeva kajutit, siis seal mahutatakse 4 inimest täitsa talutavalt ära ca 8 m2 peale, on lausa eraldi dushiruum ja esik (mille kannataks ka maha ratsida). 4 inimese olmeks hädavajalik ruum võib olla nii 2x2,5 m põrandapinnaga ehk 5 m2. Jälle suur kokkuhoid.

Kui aga see kalliks jääb, siis leidub veelgi odavamaid variante. Vähem ohustatud piirkonnas, kus pinnavesi sügaval, nt puitmuldkindlustused (kinnine varjepilu). Siis on võimalik ehitada maapealne "safe room", mis USA-s on tornaadopiirkondades nõutav. Mind lihtsalt varjendiprogrammi ülejõu käiva maksumuse jutuga ei veena, see lihtsalt pole nii.

Eestil oleks vaja mingit muud lähenemist asjale. Soome vits meil ei tööta.

Analoogne vits miskipärast on ka Iisraelis. Aga mis see siis toimiks (jätame probleemi ignoreerimise kui tänase "tsiviilkaitsestrateegia" kõrvale)?

Enne kui eelarve kokku löön täpsustan mida vitsa all mõtlesin:
http://en.wikipedia.org/wiki/Demographi ... e_1949.svg
http://3.bp.blogspot.com/-Xvfx5B4u4Zg/T ... ection.png

Ehk siis nende kahe riigi rahvaarv on tugevalt tõusnud viimased kümnendid - ehitatakse palju uut kinnisvara.
Meil reaalset uut kinnisvara ehitatakse suhteliselt vähe ja peamiselt Tallinna ümbrusesse.
Muudes linnades elatakse peamiselt NSVL aegu ehitatud majades.

http://upload.wikimedia.org/wikipedia/c ... -2010).png

Ei pea vist olema geenius mõistmaks , et meil sama süsteemi kasutada ei saa ?
Mina ei tea mis toimiks, vastuseks sinu küsimusele.
Ilmselt olemasolevate/käestlastud süsteemide renoveerimine.
Tunnistame, et käest laskmine oli viga. Parem hilja kui mitte kunagi.
Tsiviilkaitse on meil ümmargune null ja sellega tuleb kiiresti hakata tegelema.
Ei vaidle vastu. Mina leian , et uute eramute ehitamisel "punkrinõue" ei päde.
Lihtsalt sellega läheb tohutult kaua aega. Palju Eesti elanikest elab taasiseseivunud Eesti ajal ehitatud hoonetes?
Pakun , et alla 10%.

[Kapten Trumm]

Avalikke hooneid on meil ehitatud vingelt. Veekeskused, kaubanduskeskused sotsiaalkeskused, kultuurikeskused ja kurat teab mis keskused - kõik suure ehitusaluse pinna (järelikult ka tohutu reaalse või potentsiaalse keldripinna) ja tihti ka EL struktuurivahenditest rikkalikult finantseeritud. Soomes ehitatakse "pappmajarajoonides" miskipärast varjend just sinna (eks selle loogika mõistmiseks peab tutvuma soomlaste plaanidega). Tallinnas Tammsaare tee ja Mustamäe tee risti hakkab kerkima järjekordne "kaubandusmeka". Asub praktiliselt Mustaka paneelmajade keskel. Ilmselt järjekordse plekist uste ja minimaalse võimaliku lae paksusega parklaga. Ühte sellisesse supermarketi maa-aluse parkla mahtu mahub varjuma tuhandeid inimesi. Kahjuks, vastavate normide puudumisel on need ehitatud nii minimaalse kuluga kui annab ja tulemuseks on surmalõksud, mis muutuvad massihauaks peale üheainsa 122 mm mürsu tabamust.

Ja tähelepanu - juba ehitatud ja kasutusloaga hoonete ümberehitamisel hakkab tõesti riik maksma - sest omanikul on tekkinud õigustatud ootus, sest planeerimise või ehituse protsessis ei saanud ega pidanud nad taolistest nõuetest midagi teadma, kui hakata takkajärgi nõudma, siis esimene kohus tühistab taolise nõude või mõistab riigilt välja kena kompensatsioni. Täpselt sama probleem on ka nõukaaegsete rajatistega, mis enamasti on erastatud koos vastavate kohustusteta. Erandiks on ainult need rajatised, mis on jäänud riigi või KOV omandisse (nt ühiskondlike hoonete alused varjendid).