Võta riigikaitses võim ja langeta otsused.

[HotelVictor]

Vastake lihtsalt, mitmel % ajateenijatest (võtke siis 27 aastani, kuigi sellises vanuses käib üsna väike osa) on laenukohustused?

"Tema hinnangul ei tohiks pankade seisukohast vaadatuna laenu võtnud ajateenijate hulk ülemäära suur, kuna need moodustavad praegu 3-4 protsenti ajateenijatest."

ALLIKAS: http://tarbija24.postimees.ee/3073569/r ... uesti-ules

Tundub, et asja arutatakse.

[Martään]

Ma teen ühe märkuse, enne kui siin jälle kodulaenu võtjate protsendi põhine jutt jätkub. Ilma matemaatikasse laskumata:
Kui mul on 1% võimalus iga päev, et ma tänaval kõndides noa kõhtu saan, siis ma ilmselt ei lähe välja.
Kui mul on 30% võimalus iga päev, et väljas sajab vihma, siis ma võin rahumeeli elu lõpuni ilma vihmavarjuta käia.
See tähendab, et mõjufunktsioon = tõenäosus * hind, kus hind antud juhul on ühe perekonna kodust välja tõstmine ja tõenäosus = (tõenäosus et on laenuvõtja) * (tõenäosus et laenuvõtja laen läheb hapuks). Tagatised võitleja perekonna ja kodu suhtes ei ole maha visatud raha, sest meid on niigi vähe ja mul on lahinguväljal palju parem tunne kui kamraade on 30 000 mitte 10 000.

[aj1972]

Alltoodud lingil oleval tabelil 3 on kirjas Eesti kogulaen Kreekale 800 miljonit eur läbi erinevate institutsioonide.
http://www.telegraph.co.uk/finance/econ ... elief.html
Sarnased andmed meie osa Kreekas 4,2 % SKT-st st.kahe aasta kaitseeelarve aga mida meile poliitikud vastasid!!!!
http://www.maltatoday.com.mt/business/b ... MqMdi5Q6So

18) Kas Kreeka lahkumisel eurotsoonist kaotame suurema summa laenutagatisena kui on meie aastased kaitsekulutused?

(REF): Kreeka lahkumine eurotsoonist pole kindel, ja lahkumine ei tähendaks automaatset laenumaksete lõppu ega ka sel juhul „laenugarantii kaotust“ või varasematest kohustustest vabastamist. Juba saadud laenud tuleb Kreekal tagasi maksta. Eesti kaitsekulud on aastas suurusjärk suuremad kui kogu meie kapitalimakse tinglik nii-öelda „Kreeka osa“ ESM-is, ent kaudne kahju on suurem kapitalist.
(KESK): Kindlasti mitte. Ei tohi unustada, et lepingu kohaselt hakkab Kreeka intresse ja põhilaenu tagasi maksma alles 2022. aastal. 2015 aastaks on kavandatud kaitseeelarve 412 miljonit eurot. Eelmise aasta novembri lõpus oli Eesti garanteerinud EFSFi kohustuste põhiosa koos intressidega 559,56 miljonit eurot. Kuid see on koos Kreeka, Portugali ja Iirimaaga. Viimased kaks on saanud ennast jälle käima. Samuti on riske maandatud mitmete päästefondide loomisega. Kuna Eesti Panga osalus on 0,28%, tähendab see, et Eesti Pangal on Kreeka võlakirjadega kanda risk suurusjärgus 62,8 miljonit eurot. Siiski on Kreeka lahkumine eurotsoonist küsitav, sest see halvendaks nende olukorda oluliselt. Kuid läheb nii nagu nad otsustavad; Eesti jaoks ja seega kaitseeelarvele see katastroof olema ei saaks.
(SOTS): ***Ei
(IRL): Kreeka riik peab oma võlakohustusi täitma, sõltumata sellest milline on ta rahvusvaluuta.
(EKRE): Eesti osalus EFSF (European Financial Stability Facility) on 458 miljonit eurot, millest 80% läks Kreekasse ( 366.4 miljonit eurot ), 11% Portugali ja 9% Iirimaale 2014. aasta seisuga. 2014. aasta kaitse eelarve oli 384 miljonit eurot.
Seega Eesti osalus Kreeka laenude tagamisel on natuke väiksem kui olid aastased kaitsekulutused. Samas Kreeka lahkumisel eurotsoonist oleksid mõjud majandusele kindlasti suuremad kui meie aastane riigikaitse eelarve.
(EER): Eesti võib kaotada läbi ESMi mehhanismi 1,3 miljardit eurot. Pigem loodame, et vastus on ei, aga me ei tea ka lepingute kõiki tagamaid. Kahtlus jääb, sest Eesti pole Soomest eeskuju võtnud tagatiste osas ning praegune parlament ja valitsus on ka saadud intressidest loobunud.
(VABA): Seda on täna võimutu öelda. Esiteks pole Kreeka eurotsoonist lahkunud ning kindlasti ei tohiks siduda puhtaid finantsküsimusi kaitsekulutustega. Need on piisavalt erinevad asjad, kuna vabadusel ei ole hinda.


Tänasel päeval jäid uued sanktsioonid Venemaale kinnitamata tänu Kreeka vastuseisule mis teeb Venemaa kindlasti julgemaks.
http://majandus24.postimees.ee/3073837/ ... lt-ei-tule
Veebruaris peab meie riigikogu kinnitama Kreekale järgmise abipaketi andmise mida valijad peaksid väga jälgima.

Erakonnad ei saanud küsimuse mõttest aru Venemaa sõbrale http://www.reuters.com/article/2015/01/ ... RX20150129 laename raha kokku aga oma kaitseväele sarnast summat laenata ei raatsi mina valijana sellest aru ei saa,sest on võimalik osta relvasüsteeme mis kestavad aastakümneid meid kaitstes.

[Manurhin]

Erakonnad ei saanud küsimuse mõttest aru Venemaa sõbrale laename raha kokku aga oma kaitseväele sarnast summat laenata ei raatsi mina valijana sellest aru ei saa,sest on võimalik osta relvasüsteeme mis kestavad aastakümneid.

Peamine küsimus on, MIKS võimuerakonnad nii käituvad. Kas tõesti puhtalt naiivsusest? Või sellest, et ei saada asjadest hästi aru ja kartes end rumalana näidata, kirjutatakse alla millele iganes? Või on kellelgi siiski oma erahuvid mängus? Moskva santažeerib oma KGB toimikutega ühelt poolt, Brüssel meelitab mõnusate, kõrgepalgaliste ja vastutusvabade ametikohtadega teiselt poolt...

[Rändur]

Kui saaks kuidagi viia Brüsselisse arusaama, et paljudel teistel Euroopa riikidel oleks sama kasulik omada tugevat puhvertsooni Balti riikide näol kuivõrd kasulik oli neil mitte lasta põhja minna Kreekal ja teistel PIGS riikidel, siis ehk loodaks ka vastav fond kaitsevõime tugevdamiseks, kuhu kõik EL liikmesriigid panustaks.
Nagu kuidagi ei saada aru, et kergem oleks siia kinkida/liisida puuduolev tehnika kui et hiljem maksta mõõdetamatus kordades kallimat hinda.

[Manurhin]

Kui saaks kuidagi viia Brüsselisse arusaama, et paljudel teistel Euroopa riikidel oleks sama kasulik omada tugevat puhvertsooni Balti riikide näol kuivõrd kasulik oli neil mitte lasta põhja minna Kreekal ja teistel PIGS riikidel, siis ehk loodaks ka vastav fond kaitsevõime tugevdamiseks, kuhu kõik EL liikmesriigid panustaks.
Nagu kuidagi ei saada aru, et kergem oleks siia kinkida/liisida puuduolev tehnika kui et hiljem maksta mõõdetamatus kordades kallimat hinda.

Ma küsiks Lääne-Euroopalt otse: kus te potentsiaalset sõda pidama tahaks hakata? Kas Narva jõe joonel, Oderil, Reinil või La Manche'i ääres? Valikust sõltub, kuhu tehnika ja ka vajalikul hulgal inimressursse juba ennetavalt paigutada.

[Martin Herem]

Vastan teile itaallase, kreeklase, hispaanlase ja prantslase nimel - lugupeetud eestlased, me mõistame teie probleeme väga hästi. Kuid tänases olukorras peame me pöörama tähelepanu oma aktuaalsetele probleemidele.
Me kannatame iga päev tuhandete saabuvate põgenike all. Meil on hullult probleeme igasugu moslemiäärmuslastega jne jne. See kõik võtab rämedalt pappi. Teie Narva jõgi ja Peipsi järv on meie Vahemeri. Aga teid ei rünnata hetkel. Meid rünnatakse.
Me lubame tulla, kui teil hulluks läheb, seni aga pidage vastu. Tegelikult võiksite saata paar pataljoni Aafrikasse, et vähendada põgenike tulva.
Tegelikult umbes nii mulle üks Itaalia kolonel ütleski.

[Kapten Trumm]

Ma teen ühe märkuse, enne kui siin jälle kodulaenu võtjate protsendi põhine jutt jätkub. Ilma matemaatikasse laskumata:
Kui mul on 1% võimalus iga päev, et ma tänaval kõndides noa kõhtu saan, siis ma ilmselt ei lähe välja.
Kui mul on 30% võimalus iga päev, et väljas sajab vihma, siis ma võin rahumeeli elu lõpuni ilma vihmavarjuta käia.
See tähendab, et mõjufunktsioon = tõenäosus * hind, kus hind antud juhul on ühe perekonna kodust välja tõstmine ja tõenäosus = (tõenäosus et on laenuvõtja) * (tõenäosus et laenuvõtja laen läheb hapuks). Tagatised võitleja perekonna ja kodu suhtes ei ole maha visatud raha, sest meid on niigi vähe ja mul on lahinguväljal palju parem tunne kui kamraade on 30 000 mitte 10 000.

Märkused:
1. pole seni märkimisväärseid indikatsioone, et ajateenijate peresid oleks kuskile tõstetud, kuna nad ei suuda maksta laenusid.
2. sõduri perele on täiesti korralikud rahalised toetused hukkumise ja vigastuse puhuks ette nähtud ka täna (lugege seadusi) ja neid on praktikas ka välja makstud (sealhulgas avastatud puudujääke, nt faktilise elukaaslase (kellega polnud hukkunu abielus) rahast ilma jäämine.

Ja kokkuvõttes, nagu eespool keegi juba viitas-3-4%-le laenuvõtjaid ei ole taoline probleem, et selle pärast oleks vaja tekitada "riik maksab" süsteemi, teenistusse tulijate vanust arvestades see vaid soodustab mõtlematut laenamist (no ei teee 18-22 aastane mingeid läbimõeldud otsuseid üldiselt ja taolistel pole ka üldjuhul sissetulekut, et pank mingeid arvestatavaid laene annaks).

Arvestades, et et raha juurde ei tule, oleks rohkem vaja relvastust ja varustust neile, kes täidavad oma kohustust ja kes ei peaks palja tagumendiga sõtta minema.

See, kas inimene riigikaitses osalema hakkab või mitte, sõltub rohkem tema tõekspidamistest ja kodusest/kooli/teenistuse kasvatusest. Kes on slang, see slangib ka siis, kui talle ajateenistuses keskmist palka maksaksid ja siin pole õige koht raha külvata. Raha tuleb anda neile, kes täidavad ka korralikult oma reserviteenistuse kohustust ja see võiks lausa progresseeruv olla (nt alates 2. RÕKist poole kõrgemad toetused). Päeva lõpuks loeb see, kes pasuna hüüdes tulevad ja kellel on õige suhtumine, mitte nende arv, kes jalgu järel lohistades ajateenistusse lähevad.

Üldiselt on mehe ja mehesarnase olendi vahe selles, et mees juhib ise oma elu ja ei lase end teistel/saatusel/KRA-l jne suvalt tõugata, minu tutvusringkondades on inimesed, kellele on vanemad firma andnud või muud taolist teinud, käinud ikka vabatahtlikult kohe gümnaasiumi järel ära- vältimaks hilisemaid riske.

[Kapten Trumm]

Moskva santažeerib oma KGB toimikutega ühelt poolt, Brüssel meelitab mõnusate, kõrgepalgaliste ja vastutusvabade ametikohtadega teiselt poolt...

Eestis ongi mitmete Brüsseli agaruste taga ametnike/poliitikute soov saada seal isiklikku feimi ja pärast karjääri Eestis saada endale ülemakstud kohake Brüsselis+võimsad pensionid/tagatised.

[aj1972]

Pank kellel ei ole oma riigi võlakirju mida osta peab ostma teiste võlakirju.Kas oleme leidnud koha kuidas rahastada kaitsehankeid kallile tehnikale?
http://majandus24.postimees.ee/3073695/ ... -volakirju

[pagan]

1. pole seni märkimisväärseid indikatsioone, et ajateenijate peresid oleks kuskile tõstetud, kuna nad ei suuda maksta laenusid.
2. sõduri perele on täiesti korralikud rahalised toetused hukkumise ja vigastuse puhuks ette nähtud ka täna (lugege seadusi) ja neid on praktikas ka välja makstud (sealhulgas avastatud puudujääke, nt faktilise elukaaslase (kellega polnud hukkunu abielus) rahast ilma jäämine.

Arvestades, et et raha juurde ei tule, oleks rohkem vaja relvastust ja varustust neile, kes täidavad oma kohustust ja kes ei peaks palja tagumendiga sõtta minema.

Ma ei ole juriidikas eriti pädev. Ja ehk te aitaksite mind kobakäppa.
Ma nimelt ei suuda välja lugeda, et kaitseliitlane on kaitseväelane, reservväelane või tegevväelane.
Seetõttu ei ole ma ka aru saanud, et kaitseväeteenistuse seadus täiel määral kaitseliitlaste korral rakendub.
EDIT: Ahah, leidsin. Kaitseliidu seadus § 61.

Ma olen nõus, et raha rohkem juurde ei tule.
Vabadussõjas hukkus meil üle 5600 mehe. Võttes hüvitise suuruseks 10 aastase keskmise palga ~100.000€, tähendab see vähemalt 560 miljonilist kulu isegi võiduka stsenaariumi puhul.
Sõda lõhub ka majanduse ja sõjas on 10 aasta keskmine palk midagi muud ka kui rahuajal.

Ma olen nõus, et paneks pigem varustuse alla ja säästaks elusid. Ja samal ajal säilitaks peredele turvatunde.
Seepärast ma mõtlesingi, et paneks pangad väikese hüvitisega ootele kuni lapsed saavad ise täiskasvanuks.

Sest paljalt lahinguväljale saadetud sõdur on sama kui viskaks selle 100.000-se hüvitise lihtsalt minema.

[Kapten Trumm]

Kaitseliitlasele pidada praegu teenistuses (RÕK, ametlik õppus nimekirjaliselt, sõjaolukord)olles olema täpselt samad sots garantiid, kus KV-sele. Pole aega praegu juriidikat otsida, lihtsalt suurte võllide sõnad. Hukkumise hüvitise eest on täna võimalik osta uus maja Tallinna lähedal või korter uues paneelmajas, rääkimata mõistlikumate eluasemete pangale maksmisest, hukkumise hüvitis on ca 150 000 eurot.

Hüvitised on sätestatud KVTS § 196 ja 197, kopeerin need ka siia:

§ 196. Hüvitis kaitseväelase ja asendusteenistuja hukkumise või töövõimetuse korral

(1) Kaitseväelase ja asendusteenistuja hukkumise korral teenistusülesannete täitmise tõttu maksab riik ühekordset hüvitist hukkumise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 150-kordses ulatuses.

(2) Kaitseväelasel ja asendusteenistujal on õigus nimetada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti saav füüsiline isik või isikud.

(3) Kaitseväelase ja asendusteenistuja poolt hüvitise saamiseks õigustatud füüsilise isiku nimetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(4) Teenistusülesannete täitmise tõttu surnud kaitseväelase ja asendusteenistuja matuse korraldab ja matuse korraldamise kulu kannab riik piirmäära ulatuses.

(5) Teenistusülesannete täitmise tõttu surnud kaitseväelase ja asendusteenistuja matuse korraldamise kulu ulatuse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel ajutiselt töövõimetule isikule, kes on kaitseväe- või asendusteenistusest vabastatud ning kellel ei ole õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel, maksab riik ajutise töövõimetuse perioodi eest hüvitist, võttes ühe kalendripäeva eest makstava hüvitise suuruse arvutamisel aluseks ravikindlustuse seaduse §-s 55 sätestatud kalendripäeva keskmise tulu arvutamise korra.

(7) Teenistusülesannete täitmise tõttu saadud tervisekahjustuse tagajärjel arstliku komisjoni otsusega püsivalt töövõimetuks tunnistatud kaitseväelasele ja Sotsiaalkindlustusameti otsusega püsivalt töövõimetuks tunnistatud asendusteenistujale maksab riik ühekordset hüvitist:
1) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 10–30 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga kuuekordses ulatuses;
2) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 40–50 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 24-kordses ulatuses;
3) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 60–70 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 48-kordses ulatuses;
4) osalise töövõimetuse korral töövõime kaotusel 80–90 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 72-kordses ulatuses;
5) täieliku töövõimetuse korral töövõime kaotusel 100 protsenti – töövõimetuks tunnistamise kuule eelnenud viimase Statistikaameti avaldatud keskmise brutokuupalga 96-kordses ulatuses.

(8) Pärast käesoleva paragrahvi alusel hüvitise maksmist tekib riigil süüdioleva isiku suhtes nõudeõigus hüvitisena makstud summa ulatuses. Nõudeasjas esindab riiki valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik.

§ 197. Hüvitise väljamaksmine

(1) Kaitseväelase ja asendusteenistuja teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise korral makstakse käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 ettenähtud hüvitis välja järgmiselt:
1) kuni 50 protsenti hüvitise summast hukkunu nimetatud füüsilisele isikule või isikutele;
2) vähemalt 50 protsenti hüvitise summast hukkunu lastele, vanematele, lesele ja perekonnaseaduse alusel hukkunu ülalpidamisel olnud teistele isikutele.

(2) Isiku või isikute nimetamata jätmisel makstakse kogu hüvitis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isikutele. Kui kaitseväelasel või asendusteenistujal puudub käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud isik, makstakse kogu hüvitise summa välja kaitseväelase või asendusteenistuja nimetatud isikule või isikutele.

(3) [Kehtetu - RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

(4) [Kehtetu - RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

(5) [Kehtetu - RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

(6) [Kehtetu - RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

(7) [Kehtetu - RT I, 23.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]

(8) Hüvitist saama õigustatud isikul on õigus hüvitist taotleda ühe aasta jooksul töövõimetuse määramisest või kaitseväelase hukkumisest arvates.

(9) Teenistusülesannete täitmise tõttu hukkumise või töövõimetuks jäämise korral ühekordse hüvitise maksmiseks taotluse esitamise, hüvitise määramise ja väljamaksmise tingimused ning korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 198. Toetus rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil teenistusülesannete täitmise tõttu tervisekahjustuse saanud tegevväelasele

(1) Tegevväelasele, kes on saanud tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmise tõttu rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse, makstakse ajutise töövõimetuse perioodi jooksul Kaitseväe eelarvest igakuist toetust.

(2) Toetust makstakse tegevväelasele määratud rahvusvahelise sõjalise operatsiooni välislähetustasu ulatuses välislähetuse lõpetamisest arvates.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud toetust ei maksta kauem kui lähetamise käskkirjas määratud lähetuse tähtaja lõppemiseni.

[pagan]

Jajah Trumm, ma püüdsin kah KVTS-i vägisi rakendada kaitseliitlastele. Ei saanud.
Praegu avastasin, et Kaitseliidu seaduses on omal samalaadne paragrahv - § 61.

[Kapten Trumm]

Ma olen nõus, et paneks pigem varustuse alla ja säästaks elusid. Ja samal ajal säilitaks peredele turvatunde.
Seepärast ma mõtlesingi, et paneks pangad väikese hüvitisega ootele kuni lapsed saavad ise täiskasvanuks.

Intensiivses sõjategevuses näiteks vähendab korralik kehasoomus ja kiiver surmasaanude arvu 2 korda.
Näiteks Gruusia sõjas, kus nii venelased kui grusiinid kasutasid laialdaselt isikukaitsevahendeid, oli neil surmasaanute ja haavatute suhe jämedalt 1:6. Osseedi kriminaalidel, keda venelased saatsid "vabastajateks" sõtta palga taguotsaga, oli sama suhe 1:3.

Second hand 7,62 eest kaitsev soomusvest maksab hulgi ostes alla 500 euro tükist ja tuttuus kevlarkiiver ca 200 eurot tükist.
Lisaks võimaldab selline vest hoida kokku mõnikümmend kuni 100 eurot harjumuspärastelt kanderakmetelt või -vestilt ja ostmata võib jätta need kasutatud killuvestid, mis maksavad 20-30 eurot tükist. Samas ajateenijale maksame hüvitist 100+ eurot kuus+riigimaksud sellelt. Kogukulu peaks minu arvestuste järgi 5-6 miljonit eurot aastas olema.

Siin ongi minuarust dilemma, me oleme veel liiga palga tagumikuga, et sotsiaalrahadega väga laialt ringi käia.
Soomes makstakse võibolla paremini, aga arvestama peab, et neil on igasugu staffi ka oluliselt lahedamalt käes, suurtükke ja soomukeid loetakse seal sadades, rääkimata rikkalikumast isiklikust varustusest.

[Martin Peeter]

Vastan teile itaallase, kreeklase, hispaanlase ja prantslase nimel - lugupeetud eestlased, me mõistame teie probleeme väga hästi. Kuid tänases olukorras peame me pöörama tähelepanu oma aktuaalsetele probleemidele.
Me kannatame iga päev tuhandete saabuvate põgenike all. Meil on hullult probleeme igasugu moslemiäärmuslastega jne jne. See kõik võtab rämedalt pappi. Teie Narva jõgi ja Peipsi järv on meie Vahemeri. Aga teid ei rünnata hetkel. Meid rünnatakse.
Me lubame tulla, kui teil hulluks läheb, seni aga pidage vastu. Tegelikult võiksite saata paar pataljoni Aafrikasse, et vähendada põgenike tulva.
Tegelikult umbes nii mulle üks Itaalia kolonel ütleski.

Ma julgeks arvata, et tegemist oli pisut ausameelsema sõjaväelase vastusega, kui keskmiselt sealsed poliitikud (nii on asi muidugi ka meil). Ja saab taga vaid nõustuda; meie rühm ÜRO rahuvalves oleks poliitiliselt kasulikum kusagil prantsusekeelses Aafrikas.