Vanem tehnika, memuaarid jne.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Mansteiniherra, uurisin-puurisin sinu toodud lehte (eriti just CRX-i kohapealt), see leht on paljuski jama täis (ja enamik andmeid on "tootja deklareeritud"). Aga mingid umbkaudsed andmed on võimalik siiski leida hea tahtmise korral. Juba see on jama, et VT kaalub 100 kilo rohkem kui 96 KW euroopa turu CRX ja saab 96KW-se käest kiirenduses sisse. VT on küll väheke raskem oma B seeria mootori ja Torsen diffri tõttu, mis puudub 96 kw-l (aga mitte 100 kilo), ka on nii võimsust kui väänet VT-l märgatavalt rohkem. Euroopa turul oli VT nendest kõige kõvema minekuga. Jaapani turu VTI andmed on suhteliselt pädevad. Siiski olid Jaapani turu jaoks olemas ka 125 kw ja 132 kw. Mõned mootorid neist liiguvad ka meil autode peal. Koos jaapani turu jaoks mõeldud ülekannetega, mille puhul on kiirusel 110 mootor VTEC-i piiril viienda käiguga, üks käik maha ja see 132 kw on praktiliselt hetkega saadaval . Tippkiirus jah, jääb sinna jaapanis lubatud 180 kilomeetrit tunnis kanti, küll aga võtab kiirendus mõnel harjunudki mehel-naisel silmad ruutu .
sitt päev, kellele kurdad
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Njah, Mosset ei maksaks alahinnata, erite seda tema mootoripotentsiaali, pean siinkohal silmas vana malli plokiga 412.
Asjad taanduvad ottomootori puhul tema võimesse palju bensu ära põletada ajaühikus. Vaadakem kasvõi seda palju F1 mootor tunni jooksul bensu võtab. Ja palju on seejuures võimsus. Ehk meenub veel mõnele õndsad turboajad ja 1,5 liitrasest võeti peale 1000 jõu. Ja need kõige õnnestunumad variandid käisid romulatest otsitud Renault 14 seeriaplokkidega.
Võiks pakkuda näiteks kihlveo: Mosse 2140 (tuunitud mootor) versus suvaline odav pereauto kuni 2,0L (max 25k EUR uuelt). Distants veerandmiili.
Mosset mul kahjuks ei ole, aga siinkohal saab mõni ksf aidata. Mootor on olemas, piisava panuse puhul, tuunin selle 150kW-seks
ja ma tahaks näha skeptikute nägusid.
Pean siiski seejures märkima, et Mosse tagadiff ei pruugi sellele valule vastu pidada. Õndsal Breku ajal kogemus olemas, kus ühe suvega õnnestus ära peedistada 3 difrit. Ja mõistagi sellega kaasnes kole kataklüsm käigukastis.
Laisa inimesena siis pakun välja variandi, et mossel differ asendada või kui reeglid ei luba siis juppideks ja jupid ahjus kollaseks.
Hakkab uluma, aga kestab.
Lugupidamisega Arvo
Asjad taanduvad ottomootori puhul tema võimesse palju bensu ära põletada ajaühikus. Vaadakem kasvõi seda palju F1 mootor tunni jooksul bensu võtab. Ja palju on seejuures võimsus. Ehk meenub veel mõnele õndsad turboajad ja 1,5 liitrasest võeti peale 1000 jõu. Ja need kõige õnnestunumad variandid käisid romulatest otsitud Renault 14 seeriaplokkidega.
Võiks pakkuda näiteks kihlveo: Mosse 2140 (tuunitud mootor) versus suvaline odav pereauto kuni 2,0L (max 25k EUR uuelt). Distants veerandmiili.
Mosset mul kahjuks ei ole, aga siinkohal saab mõni ksf aidata. Mootor on olemas, piisava panuse puhul, tuunin selle 150kW-seks
ja ma tahaks näha skeptikute nägusid.
Pean siiski seejures märkima, et Mosse tagadiff ei pruugi sellele valule vastu pidada. Õndsal Breku ajal kogemus olemas, kus ühe suvega õnnestus ära peedistada 3 difrit. Ja mõistagi sellega kaasnes kole kataklüsm käigukastis.
Laisa inimesena siis pakun välja variandi, et mossel differ asendada või kui reeglid ei luba siis juppideks ja jupid ahjus kollaseks.
Hakkab uluma, aga kestab.
Lugupidamisega Arvo
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Xsara VTS peaks täiesti stokina vastu saama küll ja maksis vähemalt Hollandis ka alla 25 000 euri.
http://www.autoweek.nl/auto/16257/citro ... 0i-16v-vts
http://www.autoweek.nl/auto/16257/citro ... 0i-16v-vts
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
No kui kellelgi on see pereauto, siis võtan ilmtingimata kihlveo vastu ...Tegelane5 kirjutas:Xsara VTS peaks täiesti stokina vastu saama küll ja maksis vähemalt Hollandis ka alla 25 000 euri.
http://www.autoweek.nl/auto/16257/citro ... 0i-16v-vts
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Kiirenduse mosse puhul kasutati minu mäletamist mööda toyota hiace ja volvo 240 pooltelgede ning diffri segu. Bemmi 1,5 F1 mootor oli see, millest võeti kvalifikatsiooniseades umbes 1500 hp. Täpsemad andmed puuduvad, kuna toonane bemmi dünopink võimaldas mõõta vist kuni 1240 hp. Sirvige "Autolehed" läbi, kas möödunud või ülemöödunud aastal oli sellest juttu. Vist seoses esimese M5-ga või siis M1 saamislooga. M1-st loodi teatud põhjustel eraldi võistlussari, mis võistlesid F1 autodega samadel päevadel samadel radadel. Nende turbomootorid arendasid võistlusseades kuni 800 hp.
sitt päev, kellele kurdad
-
- Liige
- Postitusi: 1403
- Liitunud: 25 Mär, 2008 13:16
- Asukoht: saaremaa
- Kontakt:
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Ehh raisk, on see nii lihtsalt teostatav..?Võiks pakkuda näiteks kihlveo: Mosse 2140 (tuunitud mootor) versus suvaline odav pereauto kuni 2,0L (max 25k EUR uuelt). Distants veerandmiili.
Mosset mul kahjuks ei ole, aga siinkohal saab mõni ksf aidata. Mootor on olemas, piisava panuse puhul, tuunin selle 150kW-seks
ja ma tahaks näha skeptikute nägusid.
Ehk oled koguni vales foorumis.
Näiteks mossefoorumis on kasutaja Stern100, kes on tohutu isikliku mossekogemusega jõudnud juba 179-nda leheküljeni..
Osalenud kõikvõimalikel võistlusüritustel. Modifitseerinud stock mootorit edaspidi ja tagurpidi..
Ja tulemuseks asjaomase tsitaat lähiminevikust..
Ehk et netovõimsuseks tuunitud mootoriga 43KW..Täna lasin ajaviiteks rallika kiirelt üle rullide siis. Noh, varjata pole midagi sest saavutanud ka ju midagi ei ole( arvestades, et tehase andmete järgi 55kW, mida pea ükski originaalmosu mitte kunagi välja ei anna). Seadistamise aega ei olnud, seda teeb teinekord
( mängime düüsidega, vahetame küünlaid jne ).
Põhimõtteliselt on mootori ehitus ju ennast ära tasunud Alumine on mu helerohelise joon ja ülemine rallika oma. Need tulemused siis rattast. ( Et mootori oma saada, arvestada kadusi 0.15. Ehk helerohelisel mootorist 42 ja rallikal 50kw ).
Ülemine on vääne n/M(vist oli ) ja alumine kW. Peab kohe hooga hakkama uut mootorit tegema, kuid praegust nurka ei viska...eks teinekord sätib ja katsub natuke rohkem välja pigistada.
Ja kes sisevideosi vaadanud...siis tegelikult mineku üle ka ju kurta ei saa
Kulibin, anna poisile asjalikku nõu..?
Aga noh tsitaadi viimase lause põhjal ju ei kurdetagi. Lippab küll
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Siin videos üritab Ford turbo BMWd sõiduauto mootoriga järgi teha aga selgub et no luck:jackpuuk kirjutas: Bemmi 1,5 F1 mootor oli see, millest võeti kvalifikatsiooniseades umbes 1500 hp. Täpsemad andmed puuduvad, kuna toonane bemmi dünopink võimaldas mõõta vist kuni 1240 hp. Sirvige "Autolehed" läbi, kas möödunud või ülemöödunud aastal oli sellest juttu. Vist seoses esimese M5-ga või siis M1 saamislooga. M1-st loodi teatud põhjustel eraldi võistlussari, mis võistlesid F1 autodega samadel päevadel samadel radadel. Nende turbomootorid arendasid võistlusseades kuni 800 hp.
https://www.youtube.com/watch?v=7obqh6QDu2Y#t=1174
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Ralliautodel on piiranguid liiga palju. Seda ei tohi, toda ei tohi, bla-bla.
Kui ma ehitan mootorit, siis on küsimus lihtne, milleks seda vaja on.
Lennuvahendi mootoriga on sedasi, et hakatuseks eemaldad kõik liigse, ja seejärel vaatad mis tundub, et ei ole töökindel ja eemaldad selle ja asendad millegagi mis tundub töökindel.
Ralliautodega on üks igavene häda, nende reeglitega, sellepärast nendega ei tegele.
Kiirendus ja driftiautodel on lubatud eksootilised lahendused ja olen ütekoma teist teinud.
Üldiselt meeldivad mulle tsiklimootorid, sest on kompaktsed ja jaksan neid süles tassida.
Mosse mootori vänt on piisavalt kõva, et kannatada rohkemgi kui see 150kW, paljalt turbo lisamisega saab selle 150kW
kätte, driftib kolmanda käiguga mis kole. Ärge selljuhul unustage kolvipäid keraamikaga katmast.
Mootori tuunimine on tegelikult lihtne, tuleb mõelda vaid sellele, kuidas teda sundida võimalikult palju bensu põletama.
Esimene asi siis vabastada see tehasejunn kõikvõimalikust nohust mis ei lase tal normaalselt õhku saada (nina kinni)
Ja teiseks peab see asi läbi kah käima (kõik mis sisse läheb ja ära ei tarvitata käib ju tagant välja)
Väga levinud on müüt, et nelitakti mootor vajab summutit, see on bullshit. Vajalik on vaid õige pikkusega õige konfiguratsiooniga torud (üks silinder aitab teist tühjendada väidetavalt, olen selle koha pealt skeptiline)
Ja muidugi viimaseks, et pigi peab Pontule... Ehk siis ülelaadimine.
Nojah süüte jätsin päris lõpuks sest see valdkond kuulub moodsal ajal patsiga poistele, ehk siis IT meeste rida.
Head tuunimist.
Edit. lisan lingi viidatud süütele
http://microtechefi.com/index.php?route ... ry&path=37
Ja veel üks koht kus müüakse häid asju, ehk läheb kellelgi tarvis, mitte ainult lennuvahenditele mõeldud.
http://webshop.edgeperformance.no/index.php
Kui ma ehitan mootorit, siis on küsimus lihtne, milleks seda vaja on.
Lennuvahendi mootoriga on sedasi, et hakatuseks eemaldad kõik liigse, ja seejärel vaatad mis tundub, et ei ole töökindel ja eemaldad selle ja asendad millegagi mis tundub töökindel.
Ralliautodega on üks igavene häda, nende reeglitega, sellepärast nendega ei tegele.
Kiirendus ja driftiautodel on lubatud eksootilised lahendused ja olen ütekoma teist teinud.
Üldiselt meeldivad mulle tsiklimootorid, sest on kompaktsed ja jaksan neid süles tassida.
Mosse mootori vänt on piisavalt kõva, et kannatada rohkemgi kui see 150kW, paljalt turbo lisamisega saab selle 150kW
kätte, driftib kolmanda käiguga mis kole. Ärge selljuhul unustage kolvipäid keraamikaga katmast.
Mootori tuunimine on tegelikult lihtne, tuleb mõelda vaid sellele, kuidas teda sundida võimalikult palju bensu põletama.
Esimene asi siis vabastada see tehasejunn kõikvõimalikust nohust mis ei lase tal normaalselt õhku saada (nina kinni)
Ja teiseks peab see asi läbi kah käima (kõik mis sisse läheb ja ära ei tarvitata käib ju tagant välja)
Väga levinud on müüt, et nelitakti mootor vajab summutit, see on bullshit. Vajalik on vaid õige pikkusega õige konfiguratsiooniga torud (üks silinder aitab teist tühjendada väidetavalt, olen selle koha pealt skeptiline)
Ja muidugi viimaseks, et pigi peab Pontule... Ehk siis ülelaadimine.
Nojah süüte jätsin päris lõpuks sest see valdkond kuulub moodsal ajal patsiga poistele, ehk siis IT meeste rida.
Head tuunimist.
Edit. lisan lingi viidatud süütele
http://microtechefi.com/index.php?route ... ry&path=37
Ja veel üks koht kus müüakse häid asju, ehk läheb kellelgi tarvis, mitte ainult lennuvahenditele mõeldud.
http://webshop.edgeperformance.no/index.php
* Panic is called on unresolvable fatal errors.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
* It syncs, prints "panic: mesg" and then loops.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Kahjuks ei viitsi pilte otsida, aga kui Soome asja on, siis tasuks tulla Historic rallile, seal näeb igasuguseid üllatusi! Imestasin ise kah, kuidas Volvo PV 544 originaal mootoriga (vähemalt väljaspoolt) Pani 6 silindrisele elektroniseeritud BMW-le (oli mingi custom, salongist oli mootorile "lisa vöetud") ära. Köik ei ole alati nii, nagu välja paistab, isegi meie Villu Mätik on oma 011-ga seal sage külaline! Ja konkureerib päris edukalt kapitalistide analoogidega.
Röhutan, et Volvol oli veel kontaktsüüde!
Röhutan, et Volvol oli veel kontaktsüüde!
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Kulibin, sa võiks iia panna vähe rohkem infot, mis sa tegelikult mootorite alal teinud oled, muid on nagu rohkem lihtsalt... jutt.
Lennukimootrid hästi ei kõlba nad on ikka väga lahjad tegelikult.
Ja turbo- ning muud ülelaademootorid arvesse ei lähe, nendega on võimsuse tõstmine lapsemäng. Põhimure on vaadata kuidas mootor need mõned tunnid vastu peaks.
Lennukimootrid hästi ei kõlba nad on ikka väga lahjad tegelikult.
Ja turbo- ning muud ülelaademootorid arvesse ei lähe, nendega on võimsuse tõstmine lapsemäng. Põhimure on vaadata kuidas mootor need mõned tunnid vastu peaks.
Viimati muutis AKM, 27 Veebr, 2015 9:27, muudetud 1 kord kokku.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Kontaktsüüte jaoks on suurem probleem pigem vajadus 100 000 sõita ilma hooldeta(eriti kui lahja segu süütamiseks on tugevat sädet vaja), kui võistlemine kus võiks katkestit koos rehvidega vahetada pmtslt.
[i]“It is difficult to get a man to understand something, when his salary depends on his not understanding it.” [/i]
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Kontaktsüüte kaks suurimat probleemi on esiteks tänu mehaaniliste detailide inertsile tekkiv ebatäpsus kõrgetel pööretel ja teiseks ikka väga keeruline süütemapi muutmine, mida on üritatud teha igasuguste inertshoovakestega, aga ega need ei toimi ikka nii nagu vaja.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Lihtsalt kontaktsüüte puudusi kompenseerib midagi muud ! Igameheliigas tömmatakse Volvo 240-e mootorile vitsad peale ja läheb, köige tähtsam on, et originaal väntvöll kestab seda survet! Yks väga oluline kriteerium lisaks reeglitele on ka hind!
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 40175
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Äkki peaks pöörduma tagasi põhitõdede juurde. Et töömahule aseainet ei ole.Ehk et netovõimsuseks tuunitud mootoriga 43KW..
Kulibin, anna poisile asjalikku nõu..?
Aga noh tsitaadi viimase lause põhjal ju ei kurdetagi. Lippab küll
Ufaa mootoritehas demonstreeris suve lõpus Moskva autonäitusel uut 412 põhist mootorit, 2,0 liitrit, sissepritsega ja väidetava võimsusega 115 hobujõudu.
Kõvade mossetjuunijate kohta peab muidugi ütlema, et kui seda foorumit loed, siis teadmised seal näivad olevat suhteliselt algelised.
Äkki on abiks kuluda 20 eurot mõnele raamatule, kus on kirjas vähemalt mingid rusikareeglid ja siis otsida välja, mis seal mootoril valesti on.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Vanem tehnika, memuaarid jne.
Millalgi pea 20 aastat tagasi kuulsin, kuidas ühed leidurid olid 412 mootorisse kas Volga või GAZ 53 kolvid pannud. Hülsid ka siis loomulikult vastavad. Töömaht saanud seega kuhugi 2 liitiri lähedale. Autol olnud minekut ikka mõnusalt, ainult et jahutussüsteem ei saanud oma ülesannetega enam hakkama (kuna silindrid sedasi liialt lähestikku) ja nii tulnud iga mõne kilomeetri tagant mootorit jahutada . Tõsi muidugi, eks see eksperiment viidi läbi põhimõttel "vaatame, mis saab" ja arvata on, et tuttuut mootorit selleks raiskama ei hakatud, pigem võeti ikka mõni katlakivi täis emexi-kandidaat, millest ebaõnnestumisel väga kahju poleks olnud.Kapten Trumm kirjutas:Äkki peaks pöörduma tagasi põhitõdede juurde. Et töömahule aseainet ei ole.Ehk et netovõimsuseks tuunitud mootoriga 43KW..
Kulibin, anna poisile asjalikku nõu..?
Aga noh tsitaadi viimase lause põhjal ju ei kurdetagi. Lippab küll
Ufaa mootoritehas demonstreeris suve lõpus Moskva autonäitusel uut 412 põhist mootorit, 2,0 liitrit, sissepritsega ja väidetava võimsusega 115 hobujõudu.
Kõvade mossetjuunijate kohta peab muidugi ütlema, et kui seda foorumit loed, siis teadmised seal näivad olevat suhteliselt algelised.
Äkki on abiks kuluda 20 eurot mõnele raamatule, kus on kirjas vähemalt mingid rusikareeglid ja siis otsida välja, mis seal mootoril valesti on.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 30 külalist